Võlgnik maksab elatist oma alaealisele lapsele ning tal on kulutused ravimitele. Kohtutäitur ei arvestanud võlgniku tervisliku seisundiga. Võlgniku vasak käsi on amputeeritud, võlgnikul on krooniline B ja C hepatiit ning esimese tüübi diabeet, millest kohtutäitur oli teadlik. Võlgnikul ei ole tervisliku seisundi tõttu võimalik töötada. Võlgnikul on diagnoositud depressioon ning paanika- ja ärevushäired. Võlgniku sissetulek on pension 267 eurot 93 senti kuus ja sotsiaaltoetus 50 eurot 88 senti kuus. Võlgniku igakuised kulutused on eluasemekulu 50 eurot kuus, toidukulu 155-200 eurot kuus, transpordikulu 10 eurot kuus, telefonikulu 8 eurot kuus, ravikulu 50-60 eurot kuus ja elatisemaksed 45 eurot kuus.
lg 12 annab kohtutäiturile kaalutlusõiguse arestida kuni 20% võlgniku sissetulekust. Kohtutäitur ei ole arestimisel asjaolusid kaalunud ning on lähtunud üksnes sissenõudja huvidest.
Töövõimetuspensioni arestimine 20% ulatuses, arvestamata avaldaja toimetulekut ja tervislikku seisundit, on meetme erakordselt piiravast iseloomust tulenevalt inimväärikust kahjustav ning võlgnikule on jäetud tagamata elatusmiinimum. 2. Kohtutäitur vaidles kaebusele vastu.
lg 12 on põhiseadusega kooskõlas ja võlgniku põhiõiguste riive on proportsionaalne. Säte võimaldab arestida kuni 20% võlgniku sissetulekust, nähes ette diskretsiooni arestimise määra valikul. Samuti on võlgnikule tagatud sissetulek kehtestatud toimetulekupiiri ulatuses, mis vastab võlgniku ülalpidamiseks minimaalselt vajalike vahendite suurusele.
lg 12 aitab vähendada palga alammäära kasvust tingitud negatiivset mõju täitemenetluse efektiivsusele ja kaitseb sissenõudja põhiseaduslikku õigust saada mõistliku aja jooksul täidetud riiklikult tunnustatud täitedokumendist tulenev nõue. Arestimine on kooskõlas ka
lg 1 p-st 10 ja RPKS § 47 lg-st 3 tuleneva arestimise piiranguga.
Täitemenetlus on võlgniku suhtes kestnud üle kolme aasta ning sissenõudja nõue aegub
lg 2 kohaldamiseks, kuivõrd võlgnik ei ole lapsele alates oktoobrist 2017 elatist maksnud.
Maakohus nõustus kohtutäituriga, et nimetatud sätte kohaldamise eeldused on täidetud. Maakohus leidis, et võlgniku sissetuleku arestimine ei ole välistatud ka
Praegusel juhul on arestitud 20% võlgniku pensionist, samuti jääb võlgnikule kätte rohkem kui 50% rahvapensioni määrast. Maakohus märkis, et kuna võlgniku pangakonto väljavõttest nähtuvalt on võlgniku sissetulekust kinnipidamisi tehtud alles pärast 9. jaanuarit 2018, mil
lg 12 jõustus, ei muuda sissetuleku arestimist õigusvastaseks asjaolu, et arestimisakt oli koostatud enne sätte jõustumist. 7. Maakohus leidis, et regulatsioon, mis võimaldab arestida isiku sissetuleku sisuliselt toimetulekupiirini, võib riivata võlgniku nimetatud põhiõigusi. Selle riive eesmärgiks on üldjuhul täitemenetluses sissenõudja omandipõhiõiguse kaitse. Praegusel juhul, kus sissenõudjaks on riik, saab riive eesmärgiks pidada riigieelarve tulude tagamist ning arvestades võla olemust ka riigi karistusõiguse süsteemi efektiivsuse tagamist. Maakohus nõustus kohtutäituri ja võlgniku tõlgendusega, et
lg 12 jätab kohtutäiturile arestimisel kaalutlusruumi arestitava sissetuleku osa kindlaksmääramisel. Maakohtu hinnangul viitab kaalutlusruumile sättes kasutatud sõna „kuni“. Maakohus leidis, et sellise tõlgenduse puhul ei ole säte vastuolus põhiseadusega, kuna kohtutäitur saab sissenõudja ja võlgniku huve kaaludes jõuda iga konkreetse asja puhul tulemuseni, kus võlgniku õigused ei ole ebaproportsionaalselt kahjustatud. Tõlgendus, mille kohaselt kohtutäituril ei oleks arestimisel kaalutlusruumi, oleks kohtu hinnangul ilmselt põhiseadusega vastuolus, kuivõrd isikule toimetulekupiirile vastava sissetuleku jätmine ei taga alati isiku inimväärset äraelamist. SHS § 131 lg 2 kohaselt ei hõlma toimetulekupiir vajalikke kulusid eluasemele ning maakohtu hinnangul ei ole kindel ka see, et praegu kehtestatud toimetulekupiir vastab SHS § 131 lg-s 3 sätestatud nõuetele. 8. Maakohus leidis, et kuna kohtutäiturile tuleneb
lg-st 12 kaalutlusõigus, peab kohtutäitur kaaluma võlgniku ja võlausaldaja huve ning arvestama mh sellega, et sissetuleku arestimisel oleks võlgnikule tagatud minimaalsete vajaduste rahuldamine. Kaalumine ei tohi olla üksnes abstraktne, vaid peab lähtuma konkreetsete täitemenetluse osaliste huvidest, sh tuleb arvestada võlgniku sissetuleku suurust ja tema vajadusi. Praeguses asjas on kohtutäitur võlgniku pensioni arestinud
Kohtutäituri otsusest ja menetluses esitatud põhjendustest ei nähtu, et kohtutäitur oleks sissetuleku arestimise ulatuse määramisel kaalunud kõiki asjas tähtsaid asjaolusid ning on otsuse tegemisel lähtunud asjaoludest, mis kohtumenetluses tuvastamist ei leidnud. Maakohus leidis, et kohtule esitatud 3 asjaolusid arvestades ei saa pidada põhjendatuks võlgniku pensioni arestimist 20% ulatuses, mistõttu tuleb kaebus rahuldada. 9. Maakohus leidis, et kohtutäituri väide selle kohta, et võlgnikul on täiendavad sissetulekud, ei ole tõendamist leidnud. Kohtutäitur on seega võlgniku pensioni arestimisel põhjendamatult leidnud, et võlgnikul on täiendavaid varjatud sissetulekuid. Tuvastatud asjaoludel on võlgniku sissetulekuks üksnes pension ja sotsiaaltoetus, mis on kogusummas oluliselt vähem
Kaalutlusõiguse kohaldamise kohtuliku kontrolli näol on tegemist menetluskontrolliga, mitte tulemuskontrolliga. Selle käigus ei kontrolli kohus, kas tulemus on õige, vaid üksnes seda, kas tulemuse saavutamiseks on välditud vigu. Hinnangu andmist nõudvates küsimustes ei ole kohtul üldjuhul õigust oma arvamust täituri arvamuse asemele seda, kohtul tuleb hinnata menetlusnormidest kinnipidamist. Isegi siis, kui maakohtu arvates tegi kohtutäitur võlgniku pensioni arestimise ulatuse määramisel kaalutlusvea, ei olnud maakohtul alust
lg-st 21 tulenevat kaalutlusõigust teostanud abstraktselt, lähtunud üksnes võlausaldaja huvidest ning jätnud võlgniku huvid kaalumata. Kohtutäitur ei ole arvestanud võlgniku sissetuleku suurust ja seda, kas võlgnikule on tagatud minimaalsete vajaduste rahuldamine. Samuti ei ole kohtutäitur arvestanud võlgniku tervislikku seisundit. Kohtutäituri otsusest ei nähtu ühtegi asjaolu, mille põhjal saaks asuda seisukohale, et võlgniku pensioni arestimine maksimaalses võimalikus ulatuses oleks õigustatud. Võlgnik ei nõustu kohtutäituri kaalutlusõiguse käsitlusega. Kohtutäitur jätkab endiselt formaalset ja abstraktset käsitlust oma tegevuse osas. Arestimisel ei oma tähtsust asjaolu, kas arestimise mõju on lühiajaline või mitte. Ka lühiajaline arestimine on ebaseaduslik ja võlgniku huvidega vastuolus, kuna arestimisel rikuti kaalutlusõigust ja arestimine ei olnud lubatud. Kohtutäitur on võlgniku pensionist arestinud rohkem kui 25% ja pidanud kinni 69 eurot 17 senti, mis on ebaseaduslik. Kohtutäitur on omavoliliselt ületanud arestimise aktis sätestatud arestimise protsentuaalset osa. Kui kohtutäitur väidab, et arestitav osa oli pärast esmast arestimist 5,8%, on see muutunud üksnes seetõttu, et võlgnik sai esmase ebaseadusliku arestimise tulemusena nõude osaliselt rahuldatud. Sellist käsitlust ei saa tõlgendada kaalutluskohustuse täitmisena. Maakohus on õigesti viidanud Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-36-16 p-s 21 toodud seisukohtadele. Kohtutäituri otsusest ega arestimise aktist ei nähtu, et kohtutäitur oleks teinud otsuse just pangakonto väljavõttest nähtunud kulutuste põhjal. 5 Võlgnik ei nõustu, et maakohus ei hinnanud kohtutäituri esitatud tõendeid. Lapse pangakontod on suletud juba enam kui 2 aastat tagasi, mis kajastub ka protokollides. Tsiviilasja nr 2-15-16111 istungi protokollid ei ole antud asjas kohased tõendid ning nendes sisalduv teave ei toeta ega tõenda kohtutäituri väiteid ja ei anna alust maakohtu määruse muutmiseks. Pangakonto väljavõtetest ja istungi protokollidest täiendavate või varjatud sissetulekute olemasolu ei nähtu. Kohtutäituri väited, et võlgnikul oli võimalik enda igapäevaste vajaduste rahuldamiseks kasutada muid rahalisi vahendeid, on ebaõiged ja tõendamata. 14. Sissenõudja määruskaebusele ei vastanud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 15. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja Tartu Maakohtu 2. märtsi 2018 määrus muutmata. Maakohtu vaidlustatud määrus on seaduslik ja põhjendatud ning ükski määruskaebuses esitatud väide ei ole selle tühistamise aluseks. 16.
lg 12 kohaselt kui sissenõude pööramine võlgniku muule varale ei ole viinud või eeldatavalt ei vii nõude täielikule rahuldamisele, võib arestida kuni 20 protsenti käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud sissetulekust. Sissetulekut ei arestita, kui see jääb alla kehtestatud toimetulekupiiri. Määruskaebuses on kohtutäitur nõustunud maakohtu seisukohaga, et
lg-st 12 tuleb kohtutäiturile kaalutlusõigus, samas on kohtutäitur asunud seisukohale, et kaalutlusõiguse kohtuliku kontrolli käigus ei kontrolli kohus, kas tulemus on õige, vaid üksnes seda, kas tulemuse saavutamiseks on välditud vigu. Ringkonnakohus ei nõustu eeltoodud kohtutäituri seisukohaga. Kaalutlusõigus (diskretsioon) on seadusega antud volitus kaaluda otsustuse tegemist või valida erinevate otsustuste vahel ning kaalutlusõigust tuleb teostada kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve. Seega kontrollides seda, kas kaalutlusõigust on teostatud kooskõlas volituste piiridega ning kas on arvestatud olulisi asjaolusid ja põhjendatud huvi, kohus paratamatult kontrollib ka kaalutlusõiguse alusel tehtud otsustuse seaduslikkust. 17. Ebaõige on kohtutäituri seisukoht, et maakohtul ei olnud alust 2. jaanuari 2018 sissetuleku arestimise akti tühistamiseks, vaid maakohtul tuli tühistada üksnes võlgniku kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsus ning saata asi tagasi kohtutäiturile uueks läbivaatamiseks ja otsuse tegemiseks. Riigikohus on 15. juuni 2016 määruse tsiviilasjas nr 3-2-1-32-16 (maakohtu otsuses ekslikult märgitud tsiviilasjas numbriks 3-2-1-36-16) p-s 21 asunud seisukohale, et „Kuigi formaalselt saab menetlusosaline
lg 1 järgi kohtus vaidlustada otsuse, mille kohtutäitur tegi menetlusosalise kaebuse kohta, on menetlusosalise kohtusse esitatud kaebuse eesmärk tavajuhul saavutada ka algse otsuse tühistamine. Seetõttu hõlmab kolleegiumi arvates menetlusosalise
lg 1 alusel kohtule esitatud kaebus ka kohtutäituri algse otsuse, seda vähemalt juhul, kui menetlusosaline on kaebuses niimoodi taotlenud. Kohtul on seega kaebuse rahuldamise korral õigus tühistada nii otsus, mille kohtutäitur on kaebuse kohta teinud, kui ka algne tasuotsus. Kohus ei saa aga algse otsuse tühistamise korral ise kohtutäituri asemel uut otsust teha.“ Lähtudes eeltoodud Riigikohtu seisukohast on maakohus õigesti, tühistades kohtutäituri vaidlustatud
Asjaolust, et võlgnik on tasunud sõidukoolituse eest, kasutanud väikeses ulatuses rahalisi vahendeid hasartmänguks ning tasunud Gerli Luigele osutatud õigusabi eest, ei muuda tema sissetuleku suurust, s.o võlgnikule on jäänud igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ikkagi üks kindel summa, mida tal on olnud võimalik kasutada ning millega ta on pidanud toime tulema.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.