3-18-537/14

MÄÄRUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Tiina Pappel, Einar Vene ja Tanel Saar

1. mai 2018, Tartu 3-18-537 Vjatšeslav Koguti taotlus esialgse õiguskaitse korras pikaajalise kokkusaamise võimaldamiseks 22.-
2. märtsil 2018 ja distsiplinaarkaristuse täitmise peatamiseks pikaajalise kokkusaamise ajaks Vjatšeslav Koguti määruskaebus Kirjalik menetlus Kaebaja Vjatšeslav Kogut RESOLUTSIOON Jätta Vjatšeslav Koguti määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu
3. märtsi
4. a määruse resolutsioon muutmata, muutes osaliselt halduskohtu määruse põhjendusi. EDASIKAEBAMISE KORD Määrus on lõplik (HKMS § 252 lg 7). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
5. Kinnipeetav Vjatšeslav Kogut esitas
6. märtsil 2018 Tartu Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse, milles palus kohtul kohustada Viru Vanglat võimaldama pikaajaline kokkusaamine abikaasa ja lapsega 22.-
7. märts 2018 ning peatada tema distsiplinaarkaristuse täitmine pikaajalise kokkusaamise ajaks. Taotlus sisaldas ka V. Koguti menetlusabi taotlust riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks.
8. Tartu Halduskohus jättis
9. märtsi
10. a määrusega V. Koguti esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 55 lg 2 alusel. Halduskohus leidis, et taotlejal puudub esialgse õiguskaitse vajadus. Taotlejal puudub subjektiivne õigus nõuda pikaajalise kokkusaamise võimaldamist 22.-
11. märts 2018 olenemata sellest, kas ta kannab sel ajal distsiplinaarkaristust või mitte. Kinnipeetaval puudub subjektiivne õigus nõuda tuginedes vangla sisekorraeeskirja (VSkE) §-le 45 pikaajalist kokkusaamist rohkem kui üks kord poole aasta jooksul. Viru Vangla teatel võimaldati taotlejale viimasel korral pikaajaline kokkusaamine
12. novembril
13. Seega tekib taotlejal tulenevalt VSkE §-st 45 õigus taotleda uuesti pikaajalise kokkusaamise võimaldamist alates
14. aprillist
15. Asja materjalid ei anna alust kaaluda taotlejale pikaajalise kokkusaamise võimaldamist sagedamini kui VSkE §-s 45 sätestatud miinimum. Kuna esialgse õiguskaitse taotlus jääb läbi vaatamata, jätab kohus läbi vaatamata ka taotleja menetlusabi taotluse.
16. V. Kogut esitas Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse halduskohtu
17. märtsi
18. a määruse tühistamiseks ja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamiseks. Määruskaebuses leitakse, et halduskohtu seisukoht, et taotlejal ei ole subjektiivset õigust nõuda pikaajalist kokkusaamist mõjutas vanglaametnike otsust lubada taotleja kokkusaamisele aprillis
19. Algul vanglaametnik lubas, et kohtumine toimub aprillis ja hiljem otsustas ümber, et kohtumist ei toimu. Teised kinnipeetavad saavad taotluse esitamisel rohkem kokkusaamisi kui üks kord poole aasta jooksul. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
20. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus ei kuulu rahuldamisele, kuid osaliselt tuleb muuta Tartu Halduskohtu
21. märtsi
22. a määruse põhjendusi.
23. Asja materjalidest nähtuvalt esitas V. Kogut Viru Vanglale veebruaris 2018 taotluse pikaajaliseks kokkusaamiseks 15.-
24. märts
25. Viru Vangla keeldus
26. märtsi
27. a otsusega nr 6-7/7409-2 taotluse rahuldamisest, kuna ei ole möödunud VSkE §-s 45 sätestatud poole aastane periood. Samuti viibib V. Kogut 15.-
28. märtsil 2018 kartserirežiimil ning vangistusseaduse (VangS) § 25 lg-st 3 tulenevalt ei võimaldata pikaajalisi kokkusaamisi distsiplinaarkaristuse kandmiseks kartserisse paigutatud kinnipeetavatele. Vangla
29. märtsi
30. a otsuse peale esitatud vaie oli vanglal
31. märtsi
32. a seisuga menetlemisel.
33. V. Kogut esitas esialgse õiguskaitse taotluse halduskohtule
34. märtsil 2018, et peatataks tema suhtes täitmisele pööratud kartserikaristus pikaajalise kokkusaamise ajaks. Taotleja märkis, et arvestades, et kohus ei jõua asja lahendada enne
35. märtsi 2018, palub ta kohustada andma kokkusaamine 22.-
36. märtsil
38. Eeltoodud andmetele tuginedes puudub ringkonnakohtu hinnangul V. Kogutil esialgse õiguskaitse vajadus, kuna taotletava pikaajalise kokkusaamise soovitud toimumisajad nii 15.
39. märts 2018 kui ka 22.-
40. märts 2018 on möödunud. Soovitud kuupäevade möödumise tõttu puudub mõistlik põhjendus pikaajalise kokkusaamise ning kartserikaristuse peatamise võimaldamiseks esialgse õiguskaitse kohaldamise osas kohtul seisukohta võtta. Samuti pole taotleja esitanud Viru Vanglale taotlust kokkusaamise võimaldamiseks 22.-
41. märts 2018 ja vangla ei ole sellele eitavalt vastanud. Esialgse õiguskaitse taotluse saab kohtule esitada vaidemenetluse ajal aga antud juhul puudub vangla otsus kokkusaamise mittelubamiseks 22.
42. märts 2018, mida oleks vaide korras vaidlustatud.
43. Ringkonnakohus ei nõustu halduskohtu määruses toodud seisukohaga, et kinnipeetaval puudub subjektiivne õigus nõuda pikaajalist kokkusaamist rohkem kui üks kord poole aasta jooksul. VSkE § 45 sätestab, et vangla juhtkond võimaldab kinnipeetavale vähemalt ühe pikaajalise kokkusaamise üks kord poole aasta jooksul. Täpsemalt on määratlemata, kui tihti võib kinnipeetav kokkusaamist taotleda, kuid taotluse peab kinnipeetav esitama vähemalt üks kuu enne taotletavat kokkusaamist (VSkE § 42). Halduskohtu esitatud arvutuskäigu järgi saaks taotleja esitada taotluse uue pikaajalise kokkusaamise võimaldamiseks alles viis kuud pärast eelmise kokkusaamise toimumist. Kui nõustuda, et taotluse esitamine uue kokkusaamise võimaldamiseks on lubatud esitada mitte varem kui viis kuud pärast eelmise kokkusaamise toimumist, looks see olukorra, kus igasugune takistus kokkusaamise korraldamisel (sobivate ruumide hõivatus, külastajatele ebasobiv kohtumise aeg, vms) tooks kaasa seaduses sätestatud minimaalse standardi mittejärgimise, sest kohtumiste vahe kujuneks pikemaks kui kuus kuud. Seetõttu tuleb regulatsiooni mõista selliselt, et kinnipeetavale tuleb võimaldada vähemalt üks pikaajaline kokkusaamine poole aasta jooksul, kusjuures õigus pikaajalise kokkusaamise võimaldamiseks ei ole mehaaniliselt seotud eelmisest kokkusaamisest kuue kuu möödumisega. 2 Lisaks ei tulene kehtivast õigusest keeldu taotleda pikaajalise kokkusaamise võimaldamist sagedamine kui kord üks kord poole aasta jooksul. Asja materjalidest nähtuvalt ongi V. Kogut saanud abikaasaga kohtuda pikaajalistel kohtumistel
44. novembril 2017,
45. oktoobril 2017,
46. septembril 2017 ja
47. augustil 2017, seega on vangla võimaldanud V. Kogutile pikaajalisi kokkusaamisi viimase kalendriaasta jooksul rohkem kui kaks korda.
48. Oluline ei ole siinjuures, kas taotluse esitamise ajal viibib kinnipeetav kartseris või mitte. Seadus ei võimalda pikaajalist kokkusaamist kinnipeetavale, kes kannab kartserikaristust. Seega taotluse esitamist ei takista kartserirežiimil viibimine, küll aga takistab see pikaajalise kokkusaamise toimumist. Antud juhul ei viibinud V. Kogut taotluse esitamise ajal kartseris, kuid teadis, et tal tuleb distsiplinaarkaristust kandma asuda. Sellest teadmisest hoolimata esitas ta taotluse kokkusaamiseks kindlaks kuupäevaks märtsis
49. Käesolevat asjaolude käiku arvestades ei ole alust V. Kogutile määratud kartserikaristuse peatamiseks ja samastamiseks olukorraga, mille puhul halduskohus
50. oktoobri
51. a määrusega haldusasjas nr 3-17-2118 V. Kogutile määratud kartserikaristuse täitmise pikaajalise kokkusaamise ajaks peatas, kuna viidatud haldusasjas oli kindlal ajal kokkusaamiseks luba olemas, kuid kinnipeetav viibis nendel kuupäevadel kartserirežiimil. Ringkonnakohus jagab vastustaja seisukohta, et kinnipeetaval endal on võimalik vältida distsiplinaarkaristuste toimepanemist ja seeläbi karterikaristuse kandmist, et saada võimalust pikaajaliseks kokkusaamiseks.
52. Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus V. Koguti määruskaebuse Tartu Halduskohtu
53. märtsi
54. a määruse peale rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ 3