KOHTUMÄÄRUS Kohus Kriminaalasja number Määruse tegemise aeg ja koht Kohtunik Menetlustoiming Süüdimõistetu RESOLUTSIOON Viru Maakohus 1-16-83
- mai 2018, Jõhvi kohtumaja Deniss Minzatov kirjalikus menetluses Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna 27.04.2018 erakorralise ettekande lahendamine Ilja Salajõele Viru Maakohtu 5.02.2016 otsusega määratud katseajaks kohaldatud kontrollnõuete ja kohustuste osas Ilja Salajõe, isikukood 38310062220, Elukoht xxx Juhindudes KarS § 75 lg 6, KrMS § 427, § 432, kohus MÄÄRAS
- Vabastada süüdimõistetu Ilja Salajõe Viru Maakohtu 5.02.2016 kohtuotsusega määratud kontrollnõuete ja kohustuste edasisest täitmisest.
- Süüdimõistetu Ilja Salajõel säilib Viru Maakohtu 5.02.2016 otsusega määratud katseaja lõpuni (s.o kuni 4.02.2019) kohustus hoiduda uue kuriteo toimepanemisest. Saata kohtumääruse ärakiri Ilja Salajõele ja Viru Vangla kriminaalhooldusosakonda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määrusekaebuse Viru Maakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai määrusest teada, või pidi teada saama. ASJAOLUD Viru Maakohtu 5.02.2016 kohtuotsusega nr 1-16-83 tunnistati Ilja Salajõe süüdi KarS § 188 lg 1 ja § 184 lg 1 järgi ning mõisteti liitkaristus 1 aasta 6 kuud vangistust tingimisi 3 aastase katseajaga. Katseajaks määrati teda kriminaalhooldusametniku järelevalve alla kohustades katseajal järgima KarS § 75 lg 1 p 1-6 ja lg 2 p 21, 8 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi. Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Jõhvi esinduse kriminaalhooldusametnik esitas Viru Maakohtule erakorralise ettekande seoses kriminaalhooldusaluse Ilja Salajõe 17.04.2018 esitatud kirjaliku avaldusega kriminaalhooldusametnikule tema kriminaalhoolduse ennetähtaegseks lõpetamiseks. 17.04.2018 avalduses põhjendas Ilja Salajõe, et tal ei ole kriminaalhoolduse ajal rikkumisi olnud, ta käib ametlikult tööl ja tulevikus on võimalus saada parem töökoht, kus oleks vaja käia ka välisriigis ning kriminaalhooldus pikendaks või kahjustaks edasist professionaalset kasvu. Esmakohtumine toimus 16.03.2016, mil isikule selgitati kriminaalhooldusaluse õiguseid ja kohustusi. Registreerimiskohustust on täitnud nõuetekohaselt. Narkootiliste või psühhotroopsete ainete tarvitamist või omamist ei ole tuvastatud. 1
(3)Koostatud on üks kirjalik hoiatus: 11.11.2016 teostasid nooremametnik Janika Trei ja kriminaalhooldusametnik Triin Tarendi, Ilja Salajõe juurde kodukülastuse aadressile xxx eesmärgiga teostada lisakohustuse kontroll. Isik keeldus süljetestist, kuid oli nõus uriini testiga, mida paraku polnud võimalik teostada. 17.11.2016 läbis hooldusalune täies mahus sotsiaalprogrammi "Eluviisitreening" (tl 189). Alates 24.04.2017 töötab hooldusalune xxx. On sellekohase töölepingu esitanud ka Kriminaalhooldusametnikule (tl 183-186). Kokku on isikuga toimunud 34 (kolmkümmend neli) kohtumist. Oma 17.04.2018 avalduses kirjutab I. Salajõe, et tööülesannete täitmisega seoses on tal vaja käia õppustel välismaal ning edaspidine kriminaalhooldus võib kahjustada tema edasist professionaalset arengut (tl 182). Kriminaalhooldusametnik ei näe erakorralisi asjaolusid, mille alusel lõpetada Ilja Salajõe kriminaalhoolduse edasine kulgemine. Kontrollnõuete ja kohustuste nõuetekohane täitmine ongi eelduseks, et oma karistust vabaduses kanda. Registreerimislehe järgi registreerimiskohustuse rikkumisi I. Salajõe’l ei olnud (tl 190). KOHTU SEISUKOHT Kohus, tutvunud erakorralise ettekandega ja sellele lisatud materjalidega, leiab, et Ilja Salajõe võib vabastada määratud kontrollnõuete ja kohustuste edasisest täitmisest. KrMS § 432 lg 1 kohaselt kohtulahendi täitmisega seonduvad küsimused, mis ei käsitle vabaduse võtmist, lahendab täitmiskohtunik määrusega kirjalikus menetluses kohtumenetluse pooli kohtusse kutsumata. Kohus lahendab esitatud erakorralise ettekande kirjalikus menetluses. Vastavalt KarS § 75 lg 6 kui süüdlane on katseajal vähemalt kuue kuu jooksul järginud käesoleva paragrahvi lõigete 1–4 alusel määratud kontrollnõudeid ja täitnud talle pandud kohustusi, võib kohus vabastada süüdlase edasisest kontrollnõuete järgimisest ja talle käitumiskontrolli ajaks määratud kohustuste täitmisest. Sellisel juhul säilib süüdlasel katseaja lõpuni kohustus hoiduda uue kuriteo toimepanemisest. Süüdimõistetu on 5.02.2016 kohtuotsusega karistatud 1 aasta 6 kuulise vangistust tingimisi 3 aastase katseajaga (so kuni 04.02.2019). Katseajaks määrati teda kriminaalhooldusametniku järelevalve alla kohustades katseajal järgima KarS § 75 lg 1 p 1-6 ja lg 2 p 21, 8 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi. Erialakirjanduses leitakse, et katseaja kestus ei pea kattuma käitumiskontrolli kestusega. Erandina võib kohus lõpetada käitumiskontrolli teostamise enne katseaja lõppu. Kontrollnõuete ja kohustuste täitmisest saab vabastada isiku, kelle käitumine katseaja jooksul on olnud eeskujulik, kes on punktuaalselt järginud kontrollnõudeid ja täitnud kõik talle pandud kohustused ning kelle puhul kohtul kujuneb seetõttu veendumus, et tema edasiseks mõjutamiseks pole kriminaalhooldus tarvilik. Kohtul tuleb arvestada süüdlase varasemat elukäiku (sh tema varasemat karistatust ja käitumist eelnevate karistuste kandmise ajal), tema käitumist senise katseaja jooksul tervikuna ning muid asjaolusid, millel on tähtsust süüdlase üle teostatava järelevalve intensiivsuse üle otsustamisel (KarS-i 4. kommenteeritud väljaanne, lk 241 p 6). Käesolevaks ajaks on enam kui kaks aastat katseajast läbitud. Süüdimõistetu on nõuetekohaselt täitnud kontrollnõudeid ja kohustusi. Kokku on isikuga toimunud 34 kohtumist. Ta on täies mahus 2
(3)läbinud sotsiaalprogrammi "Eluviisitreening", omab püsiva töökoha ja kindla elukoha. Katseaja kestel talle on tehtud vaid üks hoiatus ja seegi oli katseaja algsuses ja rohkem kui 1,5 aastat tagasi (novembris 2016). Kirjalikust hoiatusest nähtuvalt keeldus I. Salajõe 11.11.2016 narkoreidi ajal süljetestist, kuid oli nõus uriini testiga, mida paraku polnud võimalik teostada (tl 187). Seletuses kirjutab I. Salajõe, et keeldus süljetestist, sest kanepi puhul on süljetest ebakindel. On nõus tegema uriini- või veretesti (tl 188). Kohus leiab, et käitumiskontroll on seni kulgenud oluliste rikkumisteta ning aset leidnud ühekordne rikkumine katseaja alguses rohkem kui 1,5 aastat tagasi ei ole sellist laadi, mis välistaks süüdimõistetu käitumiskontrolli nõuetest vabastamata jätmist. (Süüdimõistetu oli iseenesest nõus testi läbima, kuid mitte süljetesti, vaid uriini- või vereprooviga testi. Sellist võimalust talle aga tagatud ei olnud. Seega ei saa lugeda, et isik on keeldunud testimisest alusetult). Registreerimiskohustuse rikkumisi süüdimõistetul ei olnud ning tema avaldusest ja senisest käitumisest käitumiskontrolli ajal nähtub, et süüdimõistetu on motiveeritud oma eluviisi seaduskuulekaks muutmiseks ning käitumiskontrolli edaspidine teostamine tema puhul ei ole enam tingimata vajalik. Kohus arvestab ka seda, et tegemist on I. Salajõe esimese kriminaalkaristusega ning enne seda ta kuritegude eest karistatud ei olnud. Karistusregistri andmete kohaselt peale viimase kohtuotsuse tegemist (5.02.2016) ei ole I. Salajõe karistatud kriminaalkorras ega väärtegude toimepanemise eest. Süüdimõistetul säilib katseaja lõpuni kohustus hoiduda uue kuriteo toimepanemisest, mis on antud juhul piisav uute süütegude vältimiseks. /allkirjastatud digitaalselt/ Deniss Minzatov kohtunik 3
(3)