MS § 238 lg 2,
lg 2 ning
lg 1 alusel 1 aasta 9 kuud 25 päeva vangistust, mis asendati üldkasuliku tööga 655 tundi. Lisakaristusena võeti ära mootorsõiduki juhtimisõigus 8 kuuks. 2) Harju Maakohtu 15.08.2016.a otsusega karistati
MS § 238 lg 2 ja
lg 1 järgi lõplik karistus 9 kuud ja 27 päeva tingimuslikku vangistust katseajaga 1 aasta 6 kuud (15.08.2016-14.02.2018).
lg 1 p 1 järgi võeti ära mootorsõiduki juhtimisõigus 3 kuuks Elukoht: xxxx Töökoht: xxxx OÜ Süüdistus Kriminaalasja number Menetluse liik
lg 2 ja § 329 järgi 18230200015 lühimenetlus RESOLUTIIVOSA Süüdi mõista Kalle Ploomipuu
lg 2 ja
järgi, kohaldades
lg 1 mõista üks karistus raskemat karistust ettenägeva seadusesätte (
MS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat karistust 1/3 võrra, mõistes karistuseks 1 aasta 4 kuud vangistust.
Harju Maakohtu otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra (415 tundi = 1 aasta 1 kuu 25 päeva) ja mõista liitkaristuseks 2 aastat 5 kuud 25 päeva vangistust.
lg 1 alusel lugeda Kalle Ploomipuu poolt kahtlustatavana kinnipidamise aeg, s.o 05.01.2018.a. kuni 06.01.2018.a, s.o on kokku 2 päeva karistusest kantuks ja kandmata karistus on 2 aastat 5 kuud 23 päeva vangistust. Karistuse kandmise algust arvestada alates karistuse kandmisele asumisest. Tõkend- elukohast lahkumise keeld- jätta muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni. Kohtuotsuse jõustumisel tõkend tühistada. Kriminaalmenetluse kulud: Välja mõista Kalle Ploomipuult riigituludesse: 1) KrMS § 175 lg 1 p. 9 alusel sundraha - 750 eurot 2) KrMS § 175 lg 1 p. 4 alusel kaitsjatasu – 210 eurot Kriminaalmenetluse kulud kogusummas 960 eurot tasuda ühe kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. KrMS § 159 lg 3 kohaselt makseinfo (kontode ja viitenumbriga) menetluskulude tasumiseks edastatakse Kalle Ploomipuule täiendavalt eraldi dokumendina. Edasikaebe kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsiooni Tallinna Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul, alates motiveeritud otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale teatada kirjalikult 7 (seitsme) päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on nimetatud tähtaja jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15.peatüki kohaselt, s.o. määruskaebemenetluse korras 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai teada kohtuotsusest. Määruskaebeõiguse kasutamise soovist tuleb Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale kirjalikult teatada 7 (seitsme) päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Süüdistus Kalle Ploomipuu´d süüdistatakse selles, tema olles karistatud 08.06.2017.a Harju Maakohtu poolt
kella 20:50 ajal Tallinnas Pärnu mnt-l mootorsõidukit Ford Mondeo registreerimismärgiga xxxx olles joobeseisundis (lõplik tulemus 1,04 mg/l), rikkudes liiklusseaduse § 69 lg 1 ja korrakaitseseaduse § 36 lg 1 /Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/ ning liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 /alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem/ nõudeid. Seega Kalle Ploomipuu pani toime korduva mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, so
Samuti süüdistatakse Kalle Ploomipuu´d selles, et tema olles 08.06.2017.a Harju Maakohtu poolt süüdi mõistetud ja karistatud
alusel lisakaristusega, millega temalt võeti ära mootorsõiduki juhtimise õigus 8-ks kuuks, mis jõustus 16.06.2017.a. ning mis pöörati täitmisele 19.06.2017.a., juhtis teadlikult 05.01.2018.a. kella 20:50 ajal Tallinnas Pärnu mnt-l 2 mootorsõidukit Ford Mondeo registreerimismärgiga xxxx, omamata juhtimisõigust, mis oli kohtu poolt karistusena ära võetud. Kalle Ploomipuu pani toime teadlikult kõrvalehoidmise täitmisele pööratud kohtuotsusega kuriteo eest mõistetud lisakaristuse täitmisest s.o
Kohtu seisukoht Kalle Ploomipuu tunnistas end süüdi korduvas mootorsõiduki juhtimises joobeseisundis ja teadlikult täitmisele pööratud kohtuotsusega kuriteo eest mõistetud lisakaristuse täitmisest kõrvalehoidumises. Süüdistatav ei soovinud kohtuistungil anda ütlusi, seega arvestab kohus tema kohtueelses menetluses antud ütlustega. Kriminaalasjas puudub vaidlus selle üle, et 05.01.2018.a. kella 20.50 ajal juhtis Kalle Ploomipuu Tallinnas Pärnu maanteel mootorsõidukit Ford Mondeo registreerimismärgiga xxxx, olles joobeseisundis. Antud asjaolu on leidnud tõendamist lisaks süüdistatava poolt süü tunnistamisele kohtuistungil ka tema poolt kohtueelses menetluses antud ütlustega, mille kohaselt jõi ta enne sõidukit juhtima asumist kolm purki õlut. Sõitma minemise põhjus oli soov parkida auto Järve Selveri ja Statoili-vahelisest tasulisest parkimiskohast ümber Silikaadi hoovi. Kui ta oli auto ära parkinud, saabus politsei, kes tuvastas tõendusliku alkomeetriga joobe 1,04 mg/l. Kalle Ploomipuu sõnul oli ta teadlik juhtimisõiguse puudumisest, sest see oli temalt karistusena kaheksaks kuuks ära võetud. Kalle Ploomipuu joovet 05.01.2018.a kella 20.50 ajal sõidukit juhtides tõendab ka tõendusliku alkomeetri kasutamise protokoll, mille kohaselt kasutati Kalle Ploomipuu joobeseisundi kindlakstegemiseks 05.01.2018.a. kell 21.24 tõenduslikku alkomeetrit Alcotest 7110Typ MKIII EST nr ARM-0085, mille lõplik lugem oli 1,14 mg/l, laiendmääramatusega 1,10 mg/l, mistõttu oli Kalle Ploomipuu väljahingatavas õhus alkoholisisaldus mitte väiksem kui 1,04 mg/l kohta. Samuti on Kalle Ploomipuu süü tõendamist leidnud tunnistaja Mait Viese ütlustega, mille kohaselt märkas ta 05.01.2018.a tööl olles koos patrullpolitseinik Ilja Samoiloviga kahtlast sõidukit Ford Mondeo reg.nr-ga xxxx, mis liikus Risti tänavalt Pärnu mnt 238 (Järve Keskus) territooriumile kell 20.50 ja mille ta peatas sinise - punase vilkuriga. Sõiduk peatus Pärnu mnt 238 parklas. Juhiks osutus Kalle Ploomipuu. I. Samoilov kontrollis isikut indikaatorvahendiga ja näiduks oli 1,00 mg/l. Kahtlustatavana kinnipidamise protokoll kinnitab, et Kalle Ploomipuu peeti kinni 05.01.2018.a. kell 20.50 ajal Tallinnas Pärnu mnt 238 juures Ford Mondeo reg.märgiga xxxx roolis. Süüdistatava joobeseisundit kinnitavad ka indikaatorvahendi kasutamise protokollis märgitud kontrollile allutatud isiku joobele viitavad tunnused, milleks on häiritud reaktsioonikiirus, segane kõne, kerged häired koordinatsioonis, apaatne käitumine. Kriminaaltoimikus on ka sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus, mille kohaselt kõrvaldati Kalle Ploomipuu sõiduki juhtimiselt 05.01.2018.a. kell 20.50 kuni aluse äralangemiseni, kuna tema kontrollimisel järelevalve käigus selgus, et oli alust arvata, et ta veres või väljahingatavas õhus on alkoholi üle lubatud piirmäära või ta on joobeseisundis (juhi suust on tunda alkoholilõhna), tal puudub vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ja tal puudub vastava sõiduki kasutamise õigus.
lg 2 järgi saab isikut kriminaalkorras vastutusele võtta, kui ta juhtis korduvalt mootorsõidukit joobeseisundis, millisteks on alkoholijoove või narkootilise, psühhotroopse või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud joove. Liiklusseaduse § 69 lg 1 ja korrakaitseseaduse § 36 lg 1 kohaselt ei tohi juht olla joobeseisundis. Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud 3 kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 kohaselt loetakse alkoholijoobes olevaks mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Kalle Ploomipuul tuvastati 05.01.2018.a. kella 21.24 tõenduslikku alkomeetriga tema väljahingatavas õhus alkoholisisaldus mitte vähem kui 1,04 mg/l kohta. Nähtuvalt Harju Maakohtu 08.06.2017.a. otsusest on Kalle Ploomipuud karistatud
Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et on täielikult tõendatud Kalle Ploomipuu poolt
Kalle Ploomipuule inkrimineeritava süüteo subjektiivne koosseis näeb koosseisuelemendina ette tahtluse kõigi objektiivse koosseisu tunnuste suhtes. See tähendab, et süüdlane peab teadma või vähemalt pidama võimalikuks, et ta juhib sõidukit joobeseisundis. Kohtu hinnangul on Kalle Ploomipuu käitumises tuvastatud kavatsetus, sest juhtides sõidukit, teadis Kalle Ploomipuu, et juhib sõidukit alkoholijoobeseisundis, mis on keelatud. Süüdistatava poolt antud ütluste kohaselt tunnistas ta, et tarvitas enne sõitma asumist kolm purki õlut. Seega oli süüdistatav kohtu hinnangul teadlik oma seisundist- alkoholijoobest- ning asudes sellises seisundis juhtima mootorsõidukit, näitab see, et Kalle Ploomipuu pani kuriteo toime kavatsetult. Samuti on kriminaalasjas kogutud tõenditega tõendamist leidnud Kalle Ploomipuu süü 16.06.2017.a täitmisele pööratud 08.06.2017.a. Harju Maakohtu otsusega süüteo eest mõistetud lisakaristuse täitmisest kõrvale hoidumises 05.01.2018.a. Süüdistatav Kalle Ploomipuu tunnistas, et juhtides 05.01.2018.a tuttavale kuuluvat mootorsõidukit Ford Mondeo reg.nr-ga xxxx, oli ta teadlik Harju Maakohtu 08.06.2017.a. kohtuotsusest, millega mõisteti talle lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine 8-ks kuuks. Kalle Ploomipuu poolt sõiduauto juhtimise fakti kinnitab ka 05.01.2018.a. isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokoll, millest nähtub, et Kalle Ploomipuu peeti kinni Ford Mondeo reg.märgiga xxxx roolis ja 05.01.2018.a. sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus. Samuti kinnitavad Kalle Ploomipuu poolt mootorsõiduki juhtimise fakti ka tunnistaja xxxx ütlused. Kalle Ploomipuule
järgi inkrimineeritav kuritegu näeb süüteo objektiivse koosseisu teise tunnusena ette mootorsõiduki juhtimise isiku poolt, kes hoiab teadlikult kõrvale kuriteo eest mõistetud ja täitmisele pööratud
Harju Maakohtu 08.06.2017.a. otsusega võeti Kalle Ploomipuult
Kohtuotsus jõustus 16.06.2017.a. Kalle Ploomipuu on ka ise kinnitanud, et ta oli teadlik Harju Maakohtu otsusest ning teda karistati juhtimisõiguse äravõtmisega kaheksaks kuuks. Maanteeameti vastusest nähtub, et Harju Maakohtu 08.06.2017.a. kohtuotsuse alusel on kantud 19.06.2017.a. liiklusregistrisse Kalle Ploomipuult mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine kaheksaks kuuks, alates 16.06.2017.a kuni 15.02.2018.a. Eeltoodud tõenditega on tõendamist leidnud, et Kalle Ploomipuu juhtis 05.01.2018.a.kella 20.50 ajal Tallinnas Pärnu maanteel mootorsõidukit Ford Mondeo reg.märgiga xxxx ajal, mil tal oli jõustunud kohtuotsusega juhtimisõigus ära võetud lisakaristusena ning nimetatud otsus oli täitmisele pööratud. Kohus leiab, et Kalle Ploomipuu tegevuses on tõendatud ka subjektiivne külg.
Kalle Ploomipuu teadis, et temalt on juhtimisõigus lisakaristusena ära võetud. Seda kinnitas ta nii kohtuistungil, kui 4 kohtueelses menetluses kahtlustatavana antud ütlustega. Vaatamata sellele asus autorooli, et sõiduk teise kohta parkida. Seega juhtis süüdistatav mootorsõidukit 05.01.2018.a., olles teadlik lisakaristuse kehtivusest, mis tähendab, et ta pani teo toime kavatsetult. Eelnevat arvesse võttes hoidus Kalle Ploomipuu teadlikult kõrvale täitmisele pööratud kohtuotsusega mõistetud lisakaristuse täitmisest ja tema tegevus on õigesti kvalifitseeritud
Teo õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolud puuduvad. Karistamine Karistamise aluseks on
lg 1 kohaselt isiku süü, arvestades seejuures kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Süüdistatavale inkrimineeritud
lg 2 järgi kvalifitseeritud kuriteo eest näeb seaduseandja ette kuni nelja-aastase vangistuse.
1 kohaselt ei jäeta mõistetud karistust täielikult tingimisi kohaldamata ja p. 2 kohaselt kohaldatakse lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist.
järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest on ette nähtud karistustena rahaline karistus või kuni üheaastane vangistus. Kuna Kalle Ploomipuu on 05.01.2018.a. pannud faktiliselt toime ühe teo, kuid täitnud sellega kaks süüteokoosseisu – juhtinud korduvalt mootorsõidukit joobes ning ühtlasi hoidunud teadlikult kõrvale kuriteo eest mõistetud ja täitmisele pööratud lisakaristuse täitmisest. Seega tuleb talle mõista
lg 1 alusel üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse, s.o
Kuivõrd
lg 2 sanktsioon ei näe ette rahalist karistust, siis tuleb Kalle Ploomipuud karistada vangistusega. Kalle Ploomipuu puhul ei ole tegemist isikuga, kes oleks kuriteo toime pannud esmakordselt või juhuslike asjaolude kokkulangemise tõttu. Vastupidi, karistusregistri andmetel on Kalle Ploomipuud karistatud kahel korral mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis. Arutatava kuriteo pani süüdistatav toime üldkasuliku töö tegemise ajal. Kohus märgib, et mootorsõiduki juhtimine joobes on üks raskemaid liiklusalaseid süütegusid ning tegemist on enamohtliku kuriteoga- selles seisundis seab juht reaalsesse ohtu nii enda kui ka kaasliiklejate elu ja tervise. Mõistetud karistused ei ole ilmselgelt omanud kasvatavat mõju positiivse eripreventsiooni tähenduses. Kalle Ploomipuu näol ei ole tegemist isikuga, kes oma vanuse või vaimse tervise tõttu ei oleks tajunud toimepandud teo ohtlikkust, õigusvastasust ning tema poolt toimepandu ei olnud juhuslik. Karistuse mõistmisel arvestab kohus toimepandud kuriteo raskust ja laadi ning süüdistatava isikut. Kalle Ploomipuu karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Karistust kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus. Kalle Ploomipuud on eelnevalt kriminaalkorras karistatud kahel korral liiklusalaste kuritegude toimepanemise eest. Teda on karistatud vangistusega, millest teda tingimisi vabastati, kui ka vangistusega, mis asendati üldkasuliku tööga. Seega teadis Kalle Ploomipuu, et kuriteo toimepanemine võib endaga kaasa tuua ebameeldivaid, s.o vabadust piiravaid tagajärgi. Viimati karistati Kalle Ploomipuud Harju Maakohtu 08.06.2017.a. otsusega
järgi ning lõplikuks karistuseks mõisteti liitkaristusena vangistus 1 aasta 9 kuud 25 päeva, mis asendati üldkasuliku tööga, tähtajaga 24 kuud. Lisakaristusena võeti ära mootorsõiduki juhtimisõigus 8 kuuks. Kohtuotsus jõustus 16.06.2017.a. Kõigest 6 kuu möödumisel eelmisest kohtuotsusest pani Kalle Ploomipuu toime uue samalaadse liiklusalase kuriteo ning samal ajal teadlikult hoidus kõrvale täitmisele pööratud kohtuotsusega mõistetud lisakaristuse täitmisest. Kohus arvestab karistuse mõistmisel, et Kalle Ploomipuu on varem eelnevalt kriminaalkorras kahel korral liiklusalaste süütegude eest karistatud, kuid süüdistatav ei 5 ole varasematest karistustest enda jaoks järeldusi teinud ning jätkas kuritegelikku käitumist. Süüdistatava enda ütlustest lähtuvalt pani ta mõlemad kuriteod toime kavatsetult. Tarvitades eelnevalt alkoholi, on Kalle Ploomipuu end ise viinud seisundisse, milline on juhile keelatud ja vaatamata sellele pidas vajalikuks sõidukit juhtida. Süüd suurendab ka asjaolu, et Kalle Ploomipuu juhtis mootorsõidukit ajal, mil temalt oli kohtuotsusega lisakaristusena võetud ära mootorsõiduki juhtimise õigus. Karistuse mõistmisel
lg 2 järgi peab kohus võimalikuks karistada Kalle Ploomipuud sanktsiooni keskmises määras, s.o 2-aastase vangistusega. Kuna tegemist on lühimenetlusega, tuleb Kalle Ploomipuule mõistetud karistust vähendada kolmandiku võrra, karistuseks jääb 1 aasta 4 kuud vangistust. Kuna süüdistatav juhtis mootorsõidukit joobeseisundis ja eelmise otsusega mõistetud karistuse kandmise ajal, siis tuleb kohaldada
lg 2 sätteid ning suurendada talle mõistetud karistust eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra. Nimelt sätestab
lg 7 üheselt ja alternatiive välistavalt, et kui süüdlane paneb üldkasuliku töö tegemise ajal toime uue kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega, asendatakse talle mõistetud üldkasuliku töö tegemata osa
lõikes 6 sätestatud vahekorras ning liitkaristus mõistetakse vastavalt
Kriminaalasja materjalidest nähtub, et Kalle Ploomipuul on tehtud 240 tundi ja tegemata on 415 üldkasuliku töö tundi. Seega kuulub mõistetud karistus suurendamisele eelmise, s.o 08.06.2017.a. Harju Maakohtu otsusega mõistetud karistuse ärakandmata vangistuse - 1 aasta 1 kuu 25 päeva võrra.
lg 1 alusel tuleb lugeda karistusest kantuks eelvangistuses viibitud aeg kaks päeva, s.o 05.01.2018.a 06.01.2018.a., kandmisele kuulub vangistus 2 aastat 5 kuud 23 päeva. Karistuse kandmise algust arvestada alates karistuse kandmisele asumisest. Kohus jätab Kalle Ploomipuu suhtes kohaldatud tõkendi –elukohast lahkumise keeld- kuni kohtuotsuse jõustumiseni muutmata. Kriminaalmenetluse kulud KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. See on õiglane ja põhjendatud, kuna ta ise on oma käitumisega sellised kulutused endale tekitanud ning tal tuleb selle eest ka vastutada ja väljamõistetud menetluskulud kanda. KrMS § 180 lg 3 kohaselt kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda või määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Menetluskuludeks on käesolevas kriminaalasjas sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest ja määratud kaitsjale määratud tasu. Kriminaaltoimiku materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis lubaksid järeldada, et Kalle Ploomipuul esineksid takistused kriminaalmenetlusega riigile põhjustatud kulude hüvitamiseks või käiks nende kulude hüvitamine talle ilmselt üle jõu. Ka seadusest tulenevate menetluskulude suuruse vähendamise ja osaliselt riigi kanda jätmise otsustus peab tuginema kindlatele faktilistele asjaoludele ja tõenditele, mis viitavad süüdimõistetu maksejõuetusele. Käesolevas kriminaalasjas selliseid asjaolusid tuvastatud ei ole. Seega mõistab kohus Kalle Ploomipuult välja KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2, § 175 lg 1 p 4 ja 9, § 179 lg 1 p 2, § 180 lg 1 alusel sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest 750 eurot ja kaitsjatasu 210 eurot. Kuivõrd taotlust menetluskulude osade kaupa tasumiseks ei esitatud, siis kuuluvad kriminaalmenetluse kulud kogusummas 960 eurot tasumisele 1 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kohus juhindub KrMS § 238 lg 1 p. 4. 6 Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teate saabumise korral on motiveeritud kohtuotsus Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kantselei kaudu kättesaadav alates 27.04.2018.a kell 13.00. Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.