Obsah (7)

§ 127§ 10§ 126§ 16§ 120§ 42§ 133

2-17-15841 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Liis Arrak, Indrek Soots ja Ande Tänav Määruse tegemise aeg ja koht 22. mai 2018, Tallinn Kohtuasja number 2-17-15841 Kohtuasi AAS BT

) § 105 lg-le 8. Maksuvõla tasumise nõude esitamisel lähtus kostja

§ 127lg-s 1 sätestatust.

Selle toiminguga täitis kostja oma

§ 10lg 2 p-s 3 sätestatud ülesannet nõuda sisse maksuvõlad.

Kostja ei kasutanud käendajalt maksuvõla tasumise nõudmisel eraõiguslikke vahendeid ega tegutsenud eraõiguslikus vormis. Maksuhaldur teostab maksuvõla tasumise nõudmisel avalikku võimu. Maksuhalduri nõutavat tagatist reguleerivad avaliku õiguse normid. Käendusena esitatud tagatise vabastamise tingimused on sätestatud

§ 126lg-s 1 ja kuni 30.

juunini 2017 kehtinud tolliseaduse (TS) § 63 lg-s 1. Selle erikorra kohaselt vabastab maksuhaldur tagatise siis, kui tagatav võlg on tasutud. Praegusel juhul ei ole maksuhaldur tagatist vabastanud. Ka hageja alternatiivse kahju hüvitamise nõude osas on maakohus õigesti leidnud, et see tuleb lahendada riigivastutuse seaduse alusel. Sellise korra näeb ette

§ 16. 6. Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja saatis Ts

MS § 663 lg 5 alusel lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

1. Kolleegium leiab, et määruskaebus tuleb rahuldada, maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada ja asi tuleb saata maakohtule hagi menetlusse võtmise otsustamiseks. 3 2-17-15841
2. Kolleegiumi hinnangul leidis maakohus ekslikult, et asja lahendamine ei kuulu maakohtu pädevusse.
3. Hageja ja põhivõlgnik sõlmisid garantiikindlustuslepingu, mis on olemuselt käendusleping võlaõigusseaduse § 142 mõttes, kuna maksuhaldur nõudis tagatist

§ 120

lg 1 p 3 ning TS §-de 61 ja 62 alusel.

§ 127

lg 1 sätestab, et nõude pööramiseks käendaja vastu teatatakse käendajale käendatava poolt täitmata jäetud kohustusest. Kui käendaja ei ole asunud käendatava võlga tasuma ühe kuu jooksul maksuhalduri poolt teate saatmise päevast arvates, on maksuhalduril õigus pöörduda võla sissenõudmiseks hagiga kohtusse.

§ 42

lg-test 1–3 tuleneb, et kolmas isik võib endale lepinguga võtta vastutuse maksukohustuslase rahaliste kohustuste täitmise eest. Nimetatud isik vastutab maksukohustuslase rahaliste kohustuste täitmise eest solidaarselt maksukohustuslasega. Lepinguline vastutus ei võta maksuhaldurilt õigust esitada nõuet maksukohustuslase vastu, kelle maksukohustus tekib seaduse alusel. Lepinguline vastutus ei anna maksuhaldurile õigust loobuda maksuvõla sissenõudmisest seadusjärgselt maksukohustuslaselt. Kolmandalt isikult nõutakse maksuvõlg sisse tsiviilkohtumenetluse korras hagi esitamise teel. Maksukorralduse seaduse seletuskirjas on

§ 42

kommentaaris märgitud järgmist: „Kuna maksukohustus tekib seaduse alusel ja lepinguline vastutus lepingu alusel, ei ole tegemist võrdselt koheldavate juhtumitega. Lepinguga võla tasumiseks kohustunud isik on seda teinud vabatahtlikult ning maksuhalduril ei peaks tema suhtes kehtima seadusest tulenevat jõupositsiooni ega samu vahendeid kohustuste täitmisele sundimiseks nagu need eksisteerivad seaduse alusel tekkinud maksukohustusega isikute suhtes“ (vt https://www.rahandusministeerium.ee/et/maksu-ja-tollipoliitika seletuskiri, lk 74). Eelnevast järeldub, et maksuvõlga käendavalt isikult saab maksuhaldur nõuda võlga sisse tsiviilkohtumenetluse korras. 10. Kolleegium ei nõustu kostjaga, et kuna kostja nõuab sisse maksuvõlga, on tegemist avalik-õigusliku suhtega, mis tuleb lahendada halduskohtus. Riigikohtu kriminaalkolleegium asus 3. oktoobri 2008. a otsuses nr 3-1-1-42-08 (p 19) seisukohale, et maksuvõla sissenõudmine

§ 133

tähenduses ei hõlma üksnes kitsalt vaidlustatud maksu- või vastutusotsuse kaitsmist halduskohtumenetluses või maksunõuete esitamist likvideerimis- või pankrotimenetluses, vaid maksuvõla sissenõudmine võib seisneda ka riigi nimel hagimenetluses osalemises (nt

§ 42

lg 3).

§ 127

lg-st 1 ei tulene, et nõude pööramiseks käendaja vastu annaks maksuhaldur haldusakti. Hageja ei vaidlusta ühtegi maksuhalduri antud haldusakti ega maksuõigussuhtes tehtud toimingut.

1. RVastS § 22 lg 1 kohaselt võib isik avaliku võimu kandjalt nõuda õigusliku aluseta avalik-õiguslikus suhtes üleantud asja või raha tagastamist, kui seadus ei sätesta teisiti. Kui alusetult saadud asja tagastamine on võimatu või seotud ülemääraste kuludega, võib õigustatud isik nõuda asja väärtuse hüvitamist rahas. Nimetatud sätte alusel nõude esitamise eelduseks on see, et avaliku võimu kandja on saanud isikult avalik-õiguslikus suhtes asja või raha. Selleks, et lugeda suhe avalik-õiguslikuks, peab haldusorgan õigussuhtes olema positsioonil, milles eraisikud ei saa olla ehk teostama võimu. Riigikohus on leidnud, et kui avaliku võimu kandja seisund suhtes teise isikuga on olemuslikult, mitte ainult väliselt või vormiliselt, samaväärne seisundiga, milles võivad olla eraisikud, räägib see suhte eraõiguslikuks kvalifitseerimise kasuks. Sellisel juhul ei ole põhjust asendada eraõiguslikku regulatsiooni avalik-õiguslikuga (Riigikohtu erikogu
2. detsembri
3. a otsus nr 3-3-1-1501, p 11).
4. Praeguses asjas on hageja ja põhivõlgniku vahel eraõiguslik suhe – käendusleping, mille soodustatud isikuks on kostja. Kostja nõue hageja vastu ei tulene mitte avaliku õiguse 4 2-17-15841 normist, vaid kõnealusest käenduslepingust, millega hageja on endale vabatahtlikult võtnud kohustuse tasuda põhivõlgniku maksuvõlga. Asjaolu, et maksuhalduri tegevus tagatise nõudmisel ning nõude pööramisel käendaja vastu on reguleeritud maksukorralduse seaduses, ei muuda maksuhalduri ja käendaja vahelist suhet avalik-õiguslikuks. Maksuhaldur on sellises suhtes (

§ 42

lg-s 2 sätestatud erisustega) samal positsioonil, mis eraõiguslikud võlausaldajad. Sellele viitab ka

§ 42lg-s 3 ja § 127 lg-s 1 sätestatud käendajalt maksuvõla sissenõudmise kord.

Seega on käendaja ja maksuhalduri kui võlausaldaja vaheline suhe eraõiguslik ning sellest suhtest võrsunud vaidlused, sh alusetu rikastumise ja kahju hüvitamise nõuded, tuleb lahendada tsiviilkohtumenetluse korras. 13. Neil põhjendustel tuleb maakohtu määrus tühistada ja hagi saata maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks. /allkirjastatud digitaalselt/ Liis Arrak /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots /allkirjastatud digitaalselt/ Ande Tänav 5