Obsah (7)

§ 162§ 657§ 652§ 442§ 386§ 445§ 163

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Indrek Soots, Ulvi Loonurm, Imbi Sidok-Toomsalu Otsuse tegemise aeg ja koht 20. aprill 2018, Tallinn Tsiviilasja number 2-1

§ 162lg 1 alusel menetluskulud kostja kanda.

Maakohus mõistis kostjalt hagejate kasuks võrdsetes osades välja õigusabikulud summas 1320 eurot ja riigilõivu 350 eurot, kokku 1670 eurot ning viivise menetluskuludelt VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras. Maakohus leidis, et asja keerukust ja mahtu arvesse võttes ei ole kahe lepingulise esindaja osavõtt asjast vajalik ega põhjendatud. Kuna hagejate esindajateks olid vandeadvokaadi abid, siis saab pidada põhjendatuks ja vajalikuks tunnitasuks 120 eurot (sh käibemaks). Eelduslikult teeb professionaalne ja kõrgelt tasustatud advokaat sama töö ära oluliselt väiksema ajakuluga kui 30 tundi ja 25 minutit. Hagiavalduse koostamiseks ja lisade komplekteerimiseks on põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks kokku 2 tundi, kohtumäärusega tutvumiseks 15 minutit, määruskaebuse analüüs, uute materjalidega tutvumine ja vastuse koostamine määruskaebusele kokku 2 tundi, kostja vastuste analüüs, materjalidega tutvumine, kirjavahetus kliendiga kokku 2 tundi, hagejate lõpliku seisukoha koostamine kokku 2 tundi ja 45 minutit, 25.04.2016 kohtuistungiks valmistumine ja kohtuistungil osalemine kokku 2 tundi. Seega kõik kokku 11 tundi. Asja menetluskuludeks ei ole 03.10.2015 õigusliku analüüsi ja vastuväite koostamine – 3 tundi 45 m, 05.10.2015 analüüsi, ettevalmistuse ja osanike koosolekul vastuväite esitamine – 1 tund ja 05.10.2015 ettevalmistus ja osanike koosolekul vastuväite esitamine – 1 tund, kuna nimetatud kulud on seotud 05.10.2015 koosolekule esitatud vastuväitega. Menetluskuluks ei saa pidada ka 06.10.2015 olukorra analüüsi ja teate esitamist registriosakonnale – 30 min, kuna toimikus puuduvad põhistused sellise kulu tegemise kohta. Menetluskulude kindlaksmääramise avalduse koostamine ja selle kohtule esitamine kulud tuleb jätta vastaspoolelt välja mõistmata. Kostja apellatsioonkaebus ja selle põhjendused

1. 06.07.2016 esitas kostja Harju Maakohtu 06.06.2016 otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata, või saata asi esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks.
2. Maakohtu otsuse kirjeldavas osas ei ole märgitud kõiki kostja vastuväiteid. Kostja seisukoht menetluses on olnud, et hagejad kasutasid oma e-posti aadresse nii tööalaselt kui ka muuks osanike vaheliseks suhtluseks. Muid aadresse hagejad LP-le teatanud ei ole. Maakohus tuvastas vääralt, et hagejate e-posti aadressid ei ole hagejate kontaktaadressid ÄS § 172 lg 1 mõttes. Hagejad pidid tagama oma juurdepääsu oma e-posti aadressidele ka väljaspool tööaega ja -kohta.
3. Maakohus on jätnud analüüsimata kostja väite, et koosoleku kokkukutsumise korda ei ole rikutud oluliselt. Hagejad teadsid koosolekust ette piisavalt, et sellel osaleda ja hääletada. Tuleb arvestada, et kostja huvides oli hageja I võimalikult kiiresti juhatusest tagasi kutsuda. Maakohus on jätnud analüüsimata kostja väite, et hagejate käitumine on vastuolus hea usu põhimõttega ja heade kommete vastane. Hagejad olid koosolekust teadlikud, neil oli võimalus ja kohustus koosolekust osa võtta. 4
4. Maakohus on ebaõigesti kohaldanud ÄS § 172 lg 1 ja TsÜS § 69 lg
5. Riigikohtu seisukohast asjas nr 3-2-1-6-03 (p 13) tuleneb, et osanike koosoleku kokkukutsumine ei ole tahteavalduse tegemine, mistõttu ei kohaldata sellele TsÜS tahteavalduse kättetoimetamise regulatsiooni. Seega on oluline kutse saatmise aeg. Kostja eeldab, et kutse jõudis hagejateni saatmise päeval 26.09.
7. Maakohus on ebaõigesti kohaldanud ÄS § 1711 lg 2 ja § 172 lg
8. Maakohus on jätnud tähelepanuta, et seadusest tuleneb kohustus päevakorda muuta, kui osanik nõudis seda vähemalt kolm päeva enne osanike koosolekut. LP esitas 01.10.2015 täienduse 05.10.2015 koosoleku päevakorrale. Täiendavad küsimused tuli võtta just 05.10.2015 koosoleku, mitte aga kunagi hiljem toimuva koosoleku päevakorda. Hagejate apellatsioonkaebus ja selle põhjendused
9. 06.07.2016 esitasid hagejad Harju Maakohtu 06.06.2016 otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles paluvad tühistada maakohtu otsuse osas, millega maakohus jättis kostjalt hagejate kasuks välja mõistmata menetluskulud 1670 eurot ületavas osas, ja teha uus otsus, millega mõista kostjalt hagejate kasuks välja menetluskulud kokku 4569,76 eurot, millele lisandub viivis VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras.
10. Apellatsioonkaebuse kohaselt on maakohus alusetult piiranud hüvitatavaid kulusid mitme esindaja osavõtu tõttu. Maakohus on lähtunud alusetult madalast tunnitasu määrast. Maakohus on põhjendamatult piiranud hüvitatavate tundide hulka hagiavalduse esitamiseks, kohtumäärusega tutvumiseks, määruskaebusega tutvumiseks ja sellele vastamiseks, hagejate lõpliku seisukoha koostamiseks, kohtuistungiks ettevalmistamiseks ja menetluskulude nimekirja koostamiseks. Vastused apellatsioonkaebusele
11. Pooled vaidlesid teineteise apellatsioonkaebusele vastu ja palusid jätta need rahuldamata. Menetluse edasine käik
12. Tallinna Ringkonnakohus jättis 29.09.2016 otsusega maakohtu otsuse muutmata ja nii kostja kui ka hagejate apellatsioonkaebuse rahuldamata. Apellatsiooniastme menetluskulud jättis ringkonnakohus kostja kanda ja mõistis kostjalt hagejate kasuks välja 540 euro suuruse menetluskulu ning viivise menetluskulult VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates lahendi jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.
13. Tallinna Ringkonnakohtu 29.09.2016 otsuse peale esitas kassatsioonkaebuse kostja.
14. Riigikohus tühistas 12.04.2017 otsusega nr 3-2-1-10-17 Tallinna Ringkonnakohtu 29.09.2016 otsuse ja saatis asja uueks läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
15. Hagejad täpsustasid 21.08.2017 menetlusdokumendis, et 05.10.2015 koosolekul võeti vastu järgmised otsused: - kohustada juhatuse liiget hagejat I andma selgitusi seoses 2014 majandusaasta aruandega (otsus I); - jätta kinnitamata 2014 majandusaasta aruanne (otsus II); - müüa ekskavaator Venieri VF 10.33B lähtuvalt turusituatsioonist (otsus III); - kutsuda hageja I tagasi kostja juhatusest (otsus IV); 5 - teostada erikontroll kostja 2013, 2014 ja 2015 majandusaastal tehtud tehingute osas. Valida erikontrolli läbiviijaks audiitor KS. Erikontrolli teostamise kulud kannab kostja (otsus V). Ringkonnakohtu seisukoht
16. Kolleegium leiab, et maakohtu otsus tuleb materiaalõiguse normi ebaõige kohaldamise ja menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu tühistada ja uue otsusega rahuldada hagi osaliselt (

§ 657lg 1 p 2).

Hagejate apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ning kostja apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

1. Harju Maakohtu 12.06.2017 määrusega tsiviilasjas nr 2-17-4287 kuulutati välja kostja pankrot. Pankrotiseaduse § 35 lg 1 p 2 sätestab, et pankroti väljakuulutamisega läheb haldurile üle võlgniku vara valitsemise õigus ning õigus olla võlgniku asemel kohtumenetluses menetlusosaliseks vaidluses, mis puudutab pankrotivara või vara, mille võib arvata pankrotivarasse. Riigikohus on 22.02.2012 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-163-11 p-s 21 selgitanud, et võlgniku pankrotivara ei puuduta vähemalt üldjuhul vaidlus tema organi otsuste tühisuse üle. Tegemist on juriidilise isiku sisemise vaidlusega, kus jääb pädevaks juriidilist isikut esindama juhatus. Sellisesse vaidlusse ei saa astuda pankrotihaldur. Ringkonnakohus leiab, et kuna ka käesoleval juhul on tegemist vaidlusega organi otsuse tühisuse üle, siis haldur menetlusse ei astu.
2. Riigikohus on käesolevas asjas 12.04.2017 tehtud otsuse p-s 21 viidanud, et kohtud ei ole tuvastanud, millised otsused vaidlusalusel koosolekul vastu võeti. Ringkonnakohus märgib, et 05.10.2015 koosoleku protokollist nähtuvalt võeti koosolekul vastu järgmised otsused (I kd tl 68-71): - kohustada juhatuse liiget hagejat I andma selgitusi seoses 2014 majandusaasta aruandega (otsus I); - jätta kinnitamata 2014 majandusaasta aruanne (otsus II); - müüa ekskavaator Venieri VF 10.33B lähtuvalt turusituatsioonist (otsus III); - kutsuda hageja I tagasi kostja juhatusest (otsus IV); - teostada erikontroll kostja 2013, 2014 ja 2015 majandusaastal tehtud tehingute osas. Valida erikontrolli läbiviijaks audiitor KS. Erikontrolli teostamise kulud kannab kostja (otsus V).
3. Ringkonnakohus leiab, et osanike 05.10.2015 koosoleku otsused I-III ei ole tühised. ÄS § 172 lg 1 sätestab, et juhatus saadab osanike koosoleku toimumise teate kõigile osanikele. Teade saadetakse osanike nimekirja kantud aadressil või elektronposti aadressil. Kui osaühing teab või peab teadma, et osaniku aadress erineb osanike nimekirja kantust, tuleb teade saata ka sellel aadressil. Teade peab olema saadetud selliselt, et see tavalise edastamise korral jõuaks adressaadini vähemalt üks nädal enne koosoleku toimumist. Vaidlus puudub, et LP saatis osanike koosoleku kokkukutsumise teate laupäeval 26.09.2015 hagejate e-posti aadressidele. Teates oli koosoleku päevakorraks märgitud: juhatuse liikme selgitused seoses kostja 2014.a majandusaasta aruandega; 2014.a majandusaasta aruande kinnitamine; ekskavaatori Venieri VF 10.30B müümine (I kd tl 12). Riigikohus on käesolevas asjas 12.04.2017 tehtud otsuses selgitanud, et osanike koosoleku teate saatmine loetakse õigeaegseks juhul, kui e-kiri on saadetud osaniku ja ühingu vahelises suhtluses tavapärasel e-posti aadressil ja sellisel viisil, et see tavalise edastamise korral jõuaks adressaadini sellisel ajal, et osanikule jääks koosolekuks ettevalmistamiseks vähemalt üks nädal. E-kirja tavaline edastamine tähendab selle saatmist adressaadile ning 6 saatmise korral tuleb eeldada, et e-kiri jõuab adressaadini samal päeval, kui see saadeti (p 15). Hagejate esindaja on möönnud maakohtu 25.04.2016 istungil, et teated laekusid hagejatele 26.09.2015 (I kd tl 150). Riigikohus on käesolevas asjas 12.04.2017 tehtud otsuses märkinud, et ÄS § 172 lg 1 neljas lause on erinorm võrreldes TsÜS § 69 lg 2 teise lausega, mis reguleerib tahteavalduse tegemist eemalviibijale ja mille kohaselt loetakse eemalviibijale tehtud tahteavaldus kättesaaduks, kui see on jõudnud tahteavalduse saaja elu- või asukohta ja tal on mõistlik võimalus sellega tutvuda. Kui tuvastatakse osanike koosoleku toimumise teate saatmise tähtaegsust, ei tule hinnata mitte seda, millal adressaadiks oleval osanikul on TsÜS § 69 lg 2 teise lause järgi mõistlik võimalus tema aadressil saabunud teatega tutvuda, vaid seda, millal teate saab tavalise edastamise korral lugeda osaniku aadressile (e-posti aadressile) kohale jõudnuks (p 16). Samuti on Riigikohus samas otsuses selgitanud, et kui koosoleku toimumise teade saadeti ühingu ja osanike vahel tavapärases suhtluses kasutusel olnud e-posti aadressidele, siis ei ole sellel, et tegu oli töiste e-posti aadressidega, teadete kohale jõudnuks lugemisel tähendust, välja arvatud juhul, kui osaühingule oli teada, et hagejatel ei ole töövälisel ajal juurdepääsu kõnealustele e-posti aadressidele (p 16). Ringkonnakohus märgib, et pooled ei vaidle, et hagejad kasutasid neid e-posti aadresse suhtluses kostjaga. Samuti ei ole hagejad tõendanud, et neil puudus töövälisel ajal e-posti aadressidele juurdepääs. Eeltoodust tulenevalt on ringkonnakohtu hinnangul ebaõige maakohtu seisukoht, et 26.09.2015 teadet osanike 05.10.2015 koosoleku toimumisest ei saadetud hagejatele õigeaegselt. Kuna 26.09.2015 teade jõudis hagejateni samal päeval, siis jõudis teade hagejateni vähemalt üks nädal enne koosoleku toimumist. Hagejad on leidnud, et osanike koosoleku kokkukutsumise teade ei vasta seaduse nõuetele, kuna see oli allkirjastamata ning selles ei ole näidatud kohta ega osaühingu kodulehe aadressi, kus oleks võimalik tutvuda otsuste eelnõude ja põhjendustega. Kolleegium ei nõustu hagejate seisukohaga, et teade ei vasta seaduse nõuetele. ÄS § 172 lg 2 sätestab, et teates tuleb näidata osanike koosoleku toimumise aeg, koht ja päevakord ning koht või osaühingu kodulehe aadress, kus on võimalik tutvuda otsuste eelnõudega ja põhjendustega, samuti muud koosolekuga seonduvalt tähtsust omavad asjaolud. Käesoleval juhul lisati 26.09.2015 edastatud osanike koosoleku kokkukutsumise teatele otsuste I – III eelnõud koos põhjendustega (I kd tl 13), mistõttu oli hagejatele otsuste eelnõude ja põhjendustega tutvumine tagatud. Mis puudutab teate allkirjastamist, siis äriseadustik ei sätesta, et teade peab olema allkirjastatud. Samuti nähtub koosoleku kokkukutsumise teatest, et selle on saatnud juhatuse liige LP. Hagejad on seisukohal, et kuna kostja juhatus on kaheliikmeline, siis ei olnud LP õigustatud ainuisikuliselt koosolekut kokku kutsuma. Kolleegium ei nõustu hagejatega. Kuna ÄS § 171 lg 1 järgi kutsub osanike koosoleku kokku juhatus ning LP on juhatuse liige, siis oli ta õigustatud koosolekut kokku kutsuma. 21.08.2017 menetlusdokumendis on hagejad väitnud, et otsus II on vastuolus ÄS § 1711 lgga
4. Nimelt pidi koosoleku kokkukutsumise teate kohaselt pandama hääletusele otsuse eelnõu: „Kinnitada 2014 majandusaasta aruanne“, kuid LP on hääletanud otsuse eelnõu poolt, millise sisuks oli: „Jätta kinnitamata 2014 majandusaasta aruanne“. Kolleegium märgib, et hagejad ei ole seda väidet maakohtus esitanud ega ka põhistanud, mis takistas 7 neil seda tegemist, mistõttu jätab kohus selle tähelepanuta (

§ 652lg 4).

Siiski märgib ringkonnakohus, et see väide ei oleks ka sisuliselt põhjendatud, kuna viidatud sõnastuslik erinevus ei muuda olemuslikult päevakorra sisu. Ülaltoodule tuginedes on põhjendamatu hagejate seisukoht, et otsused I-III on tühised, ning hagi tuleb jätta selles osas rahuldamata.

1. Kolleegium leiab, et otsuste IV ja V puhul rikkus kostja oluliselt koosoleku kokkukutsumise korda, mistõttu on need otsused tühised. LP andis 01.10.2015 hagejatele üle osanike 05.10.2015 koosoleku päevakorra täiendamise teate, millega täiendas päevakorda hageja I juhatuse liikmest tagasikutsumise ja erikontrolli läbiviimise küsimustega. ÄS § 172 lg 3 sätestab, et kui pärast osanike koosoleku kokkukutsumise teate saatmist päevakorda osanike nõudel muudetakse, tuleb päevakorra muutmisest enne osanike koosoleku toimumist teatada samas korras ja sama tähtaja jooksul nagu osanike koosoleku kokkukutsumise teate saatmisel. Vastavalt ÄS § 172 lg 1 neljandale lausele peab koosoleku kokkukutsumise teade olema saadetud selliselt, et see tavalise edastamise korral jõuaks adressaadini vähemalt üks nädal enne koosoleku toimumist. Kostja on leidnud, et käesoleval juhul tuleb lähtuda ÄS § 1711 lg-st 2, mis sätestab, et osanikud, kelle osadega on esindatud vähemalt 1/10 osakapitalist, võivad nõuda täiendavate küsimuste võtmist päevakorda. Päevakorda ei muudeta enne koosolekut, kui vastav nõue esitatakse hiljem kui kolm päeva enne osanike koosoleku toimumist. Riigikohus on käesolevas asjas 12.04.2017 tehtud otsuses selgitanud, et ÄS § 1711 lg 2 teine lause reguleerib üksnes tähtaega, millest hiljem esitatud päevakorra täiendamise taotlused võib juhatus jätta tähelepanuta. Kuid isegi, kui päevakorra täiendamise taotlus on ÄS § 1711 lg 2 teise lause mõttes esitatud õigel ajal, tuleb selleks, et pärast koosoleku teate saatmist ja enne koosolekut laekunud täiendavaid küsimusi ka tegelikult päevakorda panna, lähtuda ÄS § 172 lg-st 3 (p 18). Päevakorra muutmine ja täiendamine ei ole erinevad mõisted ja mistahes esialgse päevakorraga võrreldes uute ja otsustamist vajavate küsimuste päevakorda paneku korral kohaldub ÄS § 172 lg 1 neljas lause koostoimes sama paragrahvi lg-ga 3 (p 19). Samuti märkis Riigikohus samas otsuses, et koosoleku toimumisest osanikele etteteatamise tähtaja rikkumine on koosoleku kokkukutsumise korra oluline rikkumine, mis toob kaasa sellisel koosolekul vastu võetud otsuste tühisuse (p 13). Ringkonnakohus leiab, et kuna päevakorra täiendamise teade jõudis hagejateni vähem kui üks nädal enne koosoleku toimumist, siis rikuti selles osas koosoleku kokkukutsumisel oluliselt seaduse nõudeid ning otsused IV ja V on ÄS § 1721 ja ÄS § 1771 lg 1 alusel tühised. Riigikohus on käesolevas asjas 12.04.2017 tehtud otsuses selgitanud, et hagejate tuginemine vaidlusaluste otsuste tühisusele ei ole vastuolus hea usu põhimõttega ja olukorras, kus hagejad arvavad, et neile on koosoleku teated saadetud hilinemisega, ei pea nad koosolekule tulema ning koosolekul osalemata jätmine ei võta neilt õigust tugineda hiljem koosoleku kokkukutsumise korra olulisele rikkumisele (p 20). 16.04.2018 esitatud menetlusdokumendis on kostja palunud tunnistada ÄS § 172 lg 3 vastuolus olevaks põhiseadusega. Ringkonnakohus leiab, et kostja väited ei anna alust arvata, et ÄS § 172 lg 3 on põhiseadusega vastuolus. Ülaltoodule tuginedes tuleb kostja apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt. 8
2. Harju Maakohus rahuldas 08.10.2015 määrusega hagi tagamise avalduse ja peatas kostja 05.10.2015 osanike otsuse täitmise, sealhulgas luges hageja I kostja juhatuse liikmeks, kuni menetlust lõpetava lahendi jõustumiseni. Samuti peatas maakohus Tartu Maakohtu registriosakonna menetluses oleva kandeavalduse nr 15/HJ/2693 menetlemise ja keelas Tartu Maakohtu registriosakonnal kostja juhatuse liikme hageja I kohta tehtud kande muutmise kuni menetlust lõpetava lahendi jõustumiseni. Ühtlasi keelas maakohus kostjal kuni menetlust lõpetava lahendi jõustumiseni mis tahes toimingute tegemise, mis on suunatud hageja I kostja juhatuse liikme kohalt tagasikutsumisele ja tema kohta äriregistrisse tehtud juhatuse liikme kande muutmisele.

§ 442

lg 5 kohaselt lahendab kohus otsuse resolutsiooniga muuhulgas hagi tagamise abinõudega seotud küsimused.

§ 386

lg 4 kohaselt tühistab kohus hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata.

§ 445

lg 2 sätestab, et kui hagi otsusega rahuldatakse või kui kohus lõpetab menetluse kompromissi sõlmimisega, jätab kohus kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna, kui see on lahendi täitmise tagamiseks ilmselt vajalik ja pool, kelle kasuks otsus tehti, või kompromissilepingu pooled ei taotle abinõu tühistamist. Kolleegium leiab, et Harju Maakohtu 08.10.2015 määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõud tuleb tühistada, kuna osaliselt jääb hagi rahuldamata ning rahuldatud osas ei ole vaja hagi tagamise abinõusid jätta jõusse kohtuotsuse täitmist tagavate abinõudena. Kuna ringkonnakohus tuvastas otsuste IV-V tühisuse, siis ei teki küsimust nende otsuste täitmise peatamise vajadusest pärast lahendi jõustumist. Hagi tagamise abinõud, millega loeti hageja I kostja juhatuse liikmeks kuni menetlust lõpetava lahendi jõustumiseni, ei saa jätta jõusse kohtuotsuse täitmist tagava abinõuna, kuna selle eesmärk oli reguleerida hageja I juhatuse liikmelisust kohtumenetluse ajal. Arvestades, et ringkonnakohus tuvastas, et otsus hageja I juhatuse liikmest tagasi kutsumise kohta on tühine, siis ei saa osanike 05.10.2015 koosoleku otsuse alusel äriregistris hageja I kohta tehtud kannet muuta, samuti puudub alus jätta kandeavalduse menetlus peatatuks ka pärast lõpplahendi jõustumist käesolevas asjas. Otsuse täitmise tagamiseks ei ole vajalik, et kostjale seatud keeld, teha toiminguid hageja I juhatuse liikmest tagasikutsumiseks ja tema kohta äriregistrisse tehtud juhatuse liikme kande muutmiseks, kehtiks ka pärast otsuse jõustumist. Menetluskulude jaotus 27.

§ 163

lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna hagi kuulub rahuldamisele osaliselt, siis peab ringkonnakohus põhjendatuks jätta menetluskulud kõigis kohtuastmetes poolte endi kanda.

1. Hagejad vaidlustasid apellatsioonkaebuses menetluskulude kindlaksmääramist ning palusid kostjalt välja mõista täiendavad menetluskulud. Kuna ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse ja jätab kõik menetluskulud (sh maakohtu menetluskulud) poolte endi kanda, siis ei mõisteta kostjalt hagejate kasuks menetluskulusid välja ning ei tõusetu ka küsimust menetluskulude põhjendatud ja vajalikust suurusest. Seetõttu jääb hagejate apellatsioonkaebus rahuldamata ning hagejate apellatsioonkaebuse väidete osas ei ole vaja seisukohta võtta. 9
2. Kuna menetluskulud jäävad poolte endi kanda, siis puuduvad menetluskulud, mida rahaliselt kindlaks määrata. (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots (allkirjastatud digitaalselt) Ulvi Loonurm (allkirjastatud digitaalselt) Imbi Sidok-Toomsalu 10