← Eesti

2-16-11216/38

RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 2-16-11216 Määruse kuupäev Tartu,

  1. mai 2018 Kohtukoosseis Eesistuja Tambet Tampuu, liikmed Jaak Luik ja Malle Seppik Kohtuasi Indrek Rohtla hagi osaühingu Krivest vastu juhatuse liikmete tagasikutsumiseks ja uue juhatuse liikme määramiseks ning osanike otsuse puudumise või tühisuse tuvastamiseks või kehtetuks tunnistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Ringkonnakohtu
  2. jaanuari
  3. a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Osaühingu Krivest määruskaebus Menetlusosalised ja esindajad Riigikohtus nende Hageja Indrek Rohtla, esindaja vandeadvokaat Kalev Saare Kostja osaühing Krivest, esindaja vandeadvokaat Tanel Kalaus Asja läbivaatamise kuupäev
  4. aprill
  5. a, kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
  6. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu
  7. jaanuari
  8. a määrus tsiviilasjas nr 2-16-11216 ja saata asi menetluse jätkamiseks samale ringkonnakohtule.
  9. Määruskaebus rahuldada.
  10. Tagastada osaühingule Krivest määruskaebuselt tasutud kautsjon. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  11. Indrek Rohtla (hageja) esitas
  12. juulil 2016 Harju Maakohtule osaühingu Krivest (kostja) vastu hagi, milles palus kutsuda tagasi kostja juhatuse liikmed Martin Heili, Kristjan Vestungi ja Ismo Olavi Saukkola ning määrata uueks juhatuse liikmeks hageja. Samuti palus hageja tuvastada, et kostja osanike
  13. mai,
  14. juuni ja
  15. juuli
  16. a otsuseid ei võetud vastu või et need on tühised või tuleb tunnistada kehtetuks mh seetõttu, et OÜ Krivest Group (KG), kes osales vaidlusaluste otsuste vastuvõtmisel kostja osanikuna, ei ole kehtivalt osanikuks saanud. 2-16-11216
  17. Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Kostja arvates on KG kostja õiguspärane osanik.
  18. Harju Maakohus jättis
  19. mai
  20. a otsusega hagi rahuldamata.
  21. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada, või saata asja maakohtule uueks läbivaatamiseks. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
  22. Tallinna Ringkonnakohus peatas
  23. jaanuari
  24. a määrusega asja menetluse kuni tsiviilasjas nr 2-16-9415 tehtava lõpplahendi jõustumiseni. Ringkonnakohus peatas menetluse tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 356 lg 1 alusel. Praeguses asjas on üheks vaidlusaluseks küsimuseks KG kui kostja ühe osaniku õiguslik staatus. Samade poolte vahel toimuvad vaidlused ka tsiviilasjades nr 2-16-15457 ja nr 2-16-9415, kus on samuti vaidluse all küsimus, kas kostja osanikud K. Vestung ja I. O. Saukkola võõrandasid oma osad KG-le õiguspäraselt. Ükski viidatud tsiviilasjades tehtud lahenditest ei ole jõustunud. Tsiviilasjas nr 2-16-9415 tühistas Tallinna Ringkonnakohus maakohtu otsuse ja leidis, et kõnealune võõrandamistehing oli vastuolus heade kommetega ja seetõttu tühine. Kostja esitas ringkonnakohtu otsuse peale kassatsioonkaebuse. Kuna tegemist on samade poolte vahel samadel elulistel asjaoludel toimuva vaidlusega sama õigusliku küsimuse üle, võib menetluse jätkamine praeguses asjas viia vastuoluliste lahendite tegemiseni ja kohtud võivad eri tsiviilasjades anda erineva hinnangu küsimusele, kas KG on saanud kostja osanikuks. Selle vältimiseks tuleb menetlus praeguses asjas peatada kuni otsuse jõustumiseni tsiviilasjas nr 2-16-
  25. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
  26. Kostja palub ringkonnakohtu määruse tühistada ja saata asja ringkonnakohtule menetluse jätkamiseks. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt ei saa sellest, et teise tsiviilasja pooled ja hagi aluseks olevad asjaolud on samad, järeldada, et menetletavas tsiviilasjas tehtav otsus sõltub teises tsiviilasjas tehtavast lahendist. Lisaks on juba olemas jõustunud kohtulahendid, mille põhjendavas osas on kohus leidnud, et KG on kostja õiguspärane osanik. Menetluse peatamine praeguses asjas ei võimalda vältida vastuoluliste lahendite tegemist eri tsiviilasjades. Menetluse peatamine venitab põhjendamatult menetlust ja see ei ole nii hilises menetlusfaasis põhjendatud.
  27. Hageja palub jätta määruskaebuse rahuldamata ja ringkonnakohtu määruse muutmata. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  28. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu määrus tuleb TsMS § 701 lg 3 esimese ja teise lause alusel tühistada ja asi tuleb saata samale ringkonnakohtule menetluse jätkamiseks. Määruskaebus rahuldatakse.
  29. TsMS § 356 lg 1 sätestab, et kohus võib peatada menetluse kuni teise menetluse lõppemiseni, kui asjas tehtav otsus sõltub täielikult või osaliselt sellise õigussuhte olemasolust või puudumisest, mis on teise käimasoleva kohtumenetluse ese või mille olemasolu peab tuvastama haldusmenetluses või muus kohtumenetluses. 2

(3)2-16-11216 Kolleegiumi arvates tuleneb eeltoodust, et menetluse peatamiseks on alust, kui teises asjas tehtavast lahendist oleneb arutatava asja tulemus. Õigussuhte olemasolu või puudumine peab selleks, et oleks alus menetlus peatada, olema teise menetluse ese, st selline küsimus, mis lahendatakse teises menetluses otsuse resolutsiooniga, mitte aga küsimus, mille kohta kohus teeb järeldusi üksnes lahendi põhjendavas osas. Üksnes nõuete näiline sarnasus, mis võib mh tuleneda sellest, et menetluses osalevad samad pooled või nõuete aluseks on samad või sarnased asjaolud, ei ole menetluse peatamiseks piisav. Kohtuasjaks, mille tõttu kohus võib TsMS § 356 lg 1 järgi teises kohtuasjas menetluse peatada, on eelkõige kohtuasi, milles taotletav lahend on TsMS § 457 järgi resolutsioonist tulenevalt samadele menetlusosalistele kohustuslik. Ainuüksi kohtulahendi põhjendavas osas tuvastatavad faktilised asjaolud ei saa teises asjas samade poolte vahel olla TsMS § 457 järgi kohustuslikud ning seda isegi siis, kui menetlusosalised teises asjas osaliselt tuginevad samadele faktilistele asjaoludele.
  1. Hageja on tsiviilasjas nr 2-16-9415 esitanud nõude tuvastada osanike
  2. juuni
  3. a otsuste tühisus või tunnistada samad otsused kehtetuks. Hageja ei ole esitanud nõuet tuvastada kostja osade KG-le üleandmise käsutustehingute tühisus ja kohus ei ole selle kohta resolutsioonis ka otsustust teinud. Kohus ei olekski saanud seda teha, sest TsMS § 442 lg 5 järgi saab kohus otsuse resolutsiooniga lahendada vaid poolte nõuded.
  4. Iseenesest võib asjaolude väljaselgitamine või tõendite kogumine teises menetluses olla praeguses menetluses abiks, kuid vähemalt üldjuhul ei ole see TsMS § 356 lg 1 järgi menetluse peatamise alus. Lõppastmes ei saa tsiviilasja lahendav kohus nagunii tugineda teises asjas tuvastatud asjaoludele, vaid peab need ise tuvastama. Seega ei anna menetluse peatamiseks alust ainuüksi see, et teises tsiviilasjas võidakse tuvastada asjaolusid, millel võib olla tähtsus ka menetletava asja lahendamisel (vt Riigikohtu
  5. mai
  6. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-22-15, p 12;
  7. juuni
  8. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-68-09, p 13;
  9. aprilli
  10. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-24-07, p 10).
  11. Eeltoodust tulenevalt tuleb ringkonnakohtu määrus tühistada ja asi tuleb saata menetluse jätkamiseks ringkonnakohtule.
  12. Menetluskulud jaotatakse TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi asja läbivaatamisel sõltuvalt asja lahendamise tulemusest.
  13. Määruskaebuselt tasutud kautsjon tuleb kostja määruskaebuse rahuldamise tõttu TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel tagastada. Tambet Tampuu Jaak Luik Malle Seppik 3
(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.