lg 3 alusel määrata karistusjärgse käitumiskontrolli tähtajaks 1 (üks) aasta.
lg 1 ja § 75 lg 1 alusel kohustada Eldur Reigast järgima karistusjärgse käitumiskontrolli perioodil
lg 1 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elada kohtu määratud alalises elukohas-xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx 2) ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, 3) alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ja esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, 4) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks, 5) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks, 6) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 1
lg 2 p 4 alusel määrata Eldur Reigasele karistusjärgse käitumiskontrolli ajaks lisakohustus asuda tööle või võtta ennast arvele Töötukassas 2 nädala jooksul pärast vabanemist.
lg 2 p 7 alusel keelata Eldur Reigasel karistusjärgse käitumiskontrolli ajaks suhtlemine alaealiste isikutega ilma teise täisealise isiku juuresolekuta. Määrus Eldur Reigase suhtes kriminaalhoolduse teostamiseks saata täitmiseks Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakonnale. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu kirjalik määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Eldur Reigas on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 14.11.2014. a otsusega kriminaalasjas nr 1-14-8358
lg 2 p 1, 2 (kehtivas
-is § 141 lg 2 p 1, 6) järgi ja karistuseks mõistetud 2 aastat vangistust;
lg 1 (kehtivas
-is § 175 lg 11) järgi ja karistuseks mõistetud 3 aastat vangistust;
lg 11 järgi ja karistuseks mõistetud 2 aastat vangistust.
järgi mõisteti Eldur Reigas õigeks.
MS § 238 lg 2 kohaselt vähendati Eldur Reigasele mõistetud karistust 1/3 võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 4 aastat vangistust.
lg 1 alusel arvestati eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ja määrati karistuse kandmise alguseks kinnipidamise päev, s.o 28.04.
lg 1 p 1, 2 sätestavad, et kohus võib kohaldada isiku suhtes pärast vangistuse ärakandmist käitumiskontrolli vastavalt käesoleva seadustiku §-s 75 sätestatule, kui isikut on karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt kaheaastase vangistusega ning ta on ära kandnud mõistetud vangistuse täies ulatuses ja teda on enne käesoleva lõike punktis 1 nimetatud kuriteo toimepanemist samuti karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt üheaastase vangistusega.
lg 2 kohaselt ei eelda karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 sätestatud eelnevat karistatust kui isikut on karistatud
lg 1 p 3 sätestatut, s.t kas kuriteo toimepanemise asjaolud, süüdlase isik, varasem elukäiku ning käitumine karistuse kandmise ajal annavad alust arvata, et ta võib toime panna uusi kuritegusid. Samuti tuleb arvestada süüdimõistetu elutingimusi ja neid tagajärgi, mida karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine võib kaasa tuua. Eldur Reigas kannab karistust alaealiste vastu suunatud seksuaalkuritegude toimepanemise eest, kusjuures samalaadseid seksuaalkuritegusid on ta toime pannud ka varem. Vangla esitatud iseloomustuse kohaselt ei tunnista Eldur Reigas kuritegusid ja leiab, et ei ole midagi valesti teinud. Samale seisukohale jäi süüdimõistetu ka kohtuistungil. Karistuse kandmise ajal on tegeletud Eldur Reigase riskikäitumisega, kuid soovitud tulemusi ei ole saavutatud. Kinnipeetav küll läbis seksuaalkurjategijatele mõeldud sotsiaalprogrammi „Uus suund“, kuid programmi läbiviija ei ole veendunud, ei kinnipeetav oleks võimeline ja valmis programmis õpitut vabaduses rakendama. Süüdimõistetu selgitas kohtuistungil, et sotsiaalprogrammid on tulemuslikud vaid isikute puhul, kes on kuritegusid toime pannud ja tema selliseks isikuks ei ole. Kuivõrd süüdimõistetu ei teadvusta oma tegude õigusvastasust ega saa aru nende tagajärgedest, püsib tema puhul jätkuvalt oht uute kuritegude toimepanemiseks. Ka Tartu Vangla on hinnanud Eldur Reigase avalikkusele kõrgohtlikuks. Vabanemise korral asub süüdimõistetu elama varasemasse elukohta. Enne vangistust kinnipeetav töötas ning soovib töökoha leida ka pärast vabanemist. Vanglas on ta omandanud uusi tööoskuseid ning läbinud puidupingitöölise eriala õppe. Vangla tööhõives osalemine on säilitanud tööharjumust. Majanduslikult on valmis toetama ka ema. Kuigi süüdimõistetu elutingimusi vabaduses saab pidada headeks, ei ole need siiski erinevad varasematest ega ole seega ka määrava tähtsusega uute kuritegude ärahoidmisel. Kuriteod, mille eest Eldur Reigas praegu karistust kannab, on toime pandud just tema enda elukohas. Kokkuvõttes leiab kohus, et karistus ei ole Eldur Reigase puhul oma eesmärki täitnud. Kinnipeetav ei suuda jätkuvalt oma probleemiga (seksuaalne hälve) toime tulla ning tema arusaamine ühiskonnas kehtivatest normidest on kõrvalekaldega. Süüdimõistetu varasem elukäik ning suhtumine toimepandusse näitavad, et tema puhul püsib oht uute kuritegude toimepanemiseks ka pärast karistuse ärakandmist, mistõttu on karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine vajalik. Karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamisega on võimalik teostada süüdimõistetu üle järelevalvet ja aidata kaasa tema resotsialiseerumisele. Kohus peab põhjendatuks kohaldada Eldur Reigase suhtes
Nimetatud aeg võiks olla piisav, et toetada Eldur Reigase resotsialiseerumist ja teostada tema üle järelevalvet. 3
Et vähendada seaduslike sissetulekute puudumisest tulenevaid võimalikke riske, peab kohus vajalikuks määrata ka
lg 2 p 4 alusel Eldur Reigasele kohustuse asuda tööle või võtta ennast arvele Töötukassas 2 nädala jooksul pärast vabanemist.
lg 2 p 7 alusel peab kohus vajalikuks keelata Eldur Reigasel suhtlemise ja koosviibimise alaealiste isikutega ilma teise täisealise isiku juuresolekuta.
lg 4 sätestab, et kui süüdlane ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus pikendada käitumiskontrolli tähtaega korraga kuni ühe aasta võrra või määrata täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule.
sätestab, et kontrollnõude või käitumiskontrolli raames pandud kohustuse kuritahtliku rikkumise eest karistusjärgsele käitumiskontrollile allutatud isiku poolt karistatakse rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 4261, § 432 lg 3. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.