Obsah (6)

§ 69§ 4231§ 121§ 63§ 65§ 75

Kriminaalasi nr 1-16-7738 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 14. märts 2018. a, Jõgeva kohtumaja Kriminaalasja number 1-16-7738 Kohtunik Raina Pärn Kohtuistungi sekretär Jan

§ 69

lg 6 alusel pöörata täitmisele Jano Ilvesele Tartu Maakohtu 01.11.2016.a otsusega kriminaalasjas nr 1-16-7738 mõistetud karistus, mis oli asendatud üldkasuliku tööga, ärakandmata osa, mis on 7 (seitse) kuud 5 (viis) päeva vangistust. KrMS § 414 lg 1, 2 alusel lugeda karistuse aja alguseks Jano Ilvese vanglasse saabumise aeg. Kohus saadab Jano Ilvesele teatise selle kohta, mis ajaks ja millisesse vanglasse ta peab karistuse kandmiseks ilmuma. Kohtu poolt määratud ajaks vanglasse ilmumata jäämise korral kohaldatakse sundtoomist vastavalt KrMS § 414 lg-le 3. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai lahendist teada või pidi teada saama. TAOTLUSE SISU JA MENETLUSE KÄIK Tartu Maakohtu 01.11.2016. a otsusega on Jano Ilves süüdi tunnistatud

§ 4231

järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 9 kuud vangistust, ja

§ 121

lg 2 p 3 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 1 aasta vangistust.

§ 63

lg 2 ja § 64 lg 1 alusel mõisteti Jano Ilvesele liitkaristuseks 1 aasta vangistust.

§ 65

lg 1 alusel suurendati Jano Ilvesele mõistetud karistust Tartu Maakohtu 23.05.2016. a otsusega mõistetud ärakandmata karistuse, s.o 8 kuud vangistust, võrra. Jano Ilvesele mõisteti lõplikuks liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 1 aasta 8 kuud vangistust.

§ 69

lg 1 alusel asendati Jano Ilvesele mõistetud vangistus 600 tunni üldkasuliku tööga, tähtajaga 2 aastat alates kohtuotsuse jõustumisest. Kohtuotsuse kohaselt tuleb Jano Ilvesel järgida üldkasuliku töö tegemisel

§ 75lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid.

Kohtuotsus jõustus 17.11.

1. a. 05.03.
2. a esitas kriminaalhooldusametnik erakorralise ettekande Jano Ilvese kohta. Kriminaalhooldusametnik tegi ettepaneku pöörata Jano Ilvesele mõistetud karistus täitmisele. Alternatiivselt taotleb kriminaalhooldusametnik Jano Ilvesele

§ 75lg 2 p 2, 21, 8 alusel lisakohustuste määramist.

Jano Ilves on korduvalt rikkunud üldkasuliku töö tegemise ajakava. Erakorralisest ettekandest nähtuvalt kirjutas Jano Ilves 23.11.

1. a avalduse kriminaalhoolduse üleviimiseks Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Jõgeva esindusse. Jano Ilves soovis hakata koos elama Eve Kiviga, kellega tal on ka ühine alaealine laps. Erakorralise ettekande kohaselt määrati Jano Ilves ajavahemikul detsember
2. a kuni juuli
3. a üldkasulikku tööd sooritama Põltsamaa Vallavalitsusse. Jano Ilvesel oli probleeme üldkasuliku töö ajakava täitmisega.
4. a juulis koostas kriminaalhooldusametnik Jano Ilvesele ajakava rikkumise kohta kirjaliku hoiatuse. Kriminaalhooldusametnik muutis Jano Ilvese üldkasuliku töö sooritamise kohta ja määras ta ajavahemikul august
5. a kuni veebruar
6. a üldkasulikku tööd sooritama AS-i Hoolekandeteenused Võisiku Kodu. Üldkasuliku töö ajakava rikkumised jätkusid.
7. a jaanuari üldkasuliku töö ajakava rikkumise kohta koostas kriminaalhooldusametnik Jano Ilvesele kirjaliku hoiatuse. Lisaks nähtub erakorralisest ettekandest, et
8. a veebruaris ei sooritanud Jano Ilves ühtegi üldkasuliku töö tundi. Kriminaalhooldusametnik püüdis Jano Ilvesega kontakti saada telefoni teel, kuid kriminaalhooldusalune ei vastanud telefonikõnedele. 17.01.
9. a teostas kriminaalhooldusametnik Jano Ilvese elukohta kodukülastuse, kuid kriminaalhooldusametnikule ust ei avatud. 16.02.
10. a võttis Jano Ilves kriminaalhooldusametnikuga ühendust. Jano Ilves rääkis kriminaalhooldusametnikuga ärritunud hääletoonil ja käskis kriminaalhooldusametnikul „ennast põlema panna“. Kriminaalhooldusametnik püüdis vestluse käigus Jano Ilvesele selgitada, et ta vajab informatsiooni põhjuste kohta, miks Jano Ilves ei ole üldkasuliku töö tunde sooritanud. Jano Ilves selgitas ärritunult, et ta ei saa last järelevalveta jätta ja et lapse ema, kes viibib lapsehoolduspuhkusel, ei pea koguaeg lapsega tegelema. 28.02.
11. a võttis kriminaalhooldusametnik ühendust lastekaitsespetsialistiga. Vestluse käigus lastekaitsespetsialistiga selgus, et viimane soovis teostada Jano Ilvese elukohta kodukülastust, kuid see ei osutunud võimalikuks põhjusel, et Jano Ilves oli koos perega kolinud Põltsamaale. Elukohavahetus oli kriminaalhooldusametnikuga kooskõlastamata ning uus elukoht on kriminaalhooldusametnikule teadmata. Kuna Jano Ilves on kriminaalhooldusosakonnas arvel süüteo toimepanemise eest, mis on seotud alkoholi tarvitamisega, isik on ilma kriminaalhooldusametniku eelneva nõusolekuta muutnud elukohta, kriminaalhooldusametniku telefonikõnedele ei reageeri või käitub telefoni teel vesteldes ärritunult ning bravuurselt, siis eeltoodust tulenevalt on kriminaalhooldusametnikul tekkinud kahtlus, et Jano Ilves tarvitab joovastavaid aineid (alkohol, narkootikumid). Registreerimiskohustuse täitmisel kriminaalhooldusosakonnas käitub Jano Ilves viisakalt. Lisaks nähtub erakorralisest ettekandest, et ametlikku töökohta Jano Ilves ei oma. Jano Ilves oli arvel Töötukassas, kuid 2 nõuete mitte täitmise tõttu võeti Jano Ilves arvelt maha. Jano Ilvesel on sooritatud 385 tundi üldkasulikku tööd ja sooritamata on 215 tundi. Kohus arutas erakorralist ettekannet 13.05.
12. a kohtuistungil. 13.03.
13. a kohtuistungil tunnistas Jano Ilves rikkumisi. Jano Ilves selgitas, et eelmisel kuul, s.o veebruaris
14. a oli ta lapsega kodus (Kase 9, Adavere). Jano Ilvesel ei ole esitada ühtegi arstitõendit. Jano Ilves ei ole küll isana sünniaktis, kuid nüüd tahab kannet muuta. Siiski hetkel rahalised vahendid selleks puuduvad. Laps oli haige ja lapse emal oli vaja linnas nii lapse, kui ka omi asju ajada. Perearst on Jano Ilvesele korduvalt öelnud, et kriminaalhooldusametnik peab perearstile helistama. Jano Ilves kinnitas kohtuistungil, et ta tahab perega Põltsamaale elama asuda (hetkel elab veel Adaveres) ja pidi minema ka kriminaalhooldusametniku juurde vastavasisulist avaldust tegema. Lastekaitsetöötaja neile helistanud ei ole. Jano Ilves palus kriminaalhooldusametnikult oma käitumise pärast vabandust ja selgitas, et tema ärritumise põhjuseks võib olla alkohol (ühe kõne ajal oli tarvitanud alkoholi), kuigi Jano Ilves ärritub ka kainena (teise kõne ajal oli kaine). Jano Ilves ei soovi minna vanglasse karistust minna ja perest eemal olla. Jano Ilves soovib võimalust, et pöörduda psühhiaatri ja psühholoogi poole ning hakata üldkasulikku tööd sooritama. Kohtuistungil jäi kriminaalhooldaja erakorralises ettekandes esitatud taotluse juurde. Kriminaalhooldusametnik selgitas kohtule, et käesoleva aasta märtsikuus on Jano Ilvese poolsed sõimava sisuga telefonikõned jätkunud. Lisaks ei ole Jano Ilves käesoleva ajani esitanud ühtegi arstitõendit. Kriminaalhooldusametnik leidis, et kriminaalhooldust ei saa teostada isikuga, kes ei teadvusta kriminaalhoolduse nõudeid ja eesmärki. KOHTU SEISUKOHT Kohus leiab, et kriminaalhooldusametniku taotlus Jano Ilvese mõistetud karistuse täitmisele pööramiseks on põhjendatud ja tuleb rahuldada.

§ 69

lg 6 sätestab, et kui süüdlane hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib karistust täideviiv ametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata süüdlasele täiendavaid kohustusi vastavalt

§ 75

lgs 2 sätestatule, pikendada töö tegemise tähtaega, arvestades

§ 69

lg-s 3 sätestatud üldkasuliku töö üldist tähtaega, või pöörata süüdlasele mõistetud aresti või vangistuse täitmisele. Aresti või vangistuse täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdlase tehtud üldkasulik töö, mille üks tund võrdub ühe päeva aresti või vangistusega. Kohtuistungil avaldatust nähtub, et Jano Ilves on käesolevaks ajaks teinud temale määratud 600-st üldkasuliku töö tunnist ära 385 tundi. Seega tegemata on 215 tundi. Kohtu hinnangul on asjas esitatud materjalidega veenvalt tõendatud, et Jano Ilves on korduvalt rikkunud temale koostatud üldkasuliku töö ajakava. Sealhulgas ei teinud Jano Ilves veebruaris

1. a mitte ühtegi tundi üldkasulikku tööd. Samas tulnuks Jano Ilvesel ajakava kohaselt teha tööd 14.02, 15.02, 16.02 ja 19.02, igal päeval 8 tundi, seega kokku 32 tundi. Jano Ilves on põhjendanud üldkasuliku töö tegemata jätmist lapse haigusega, aga ka asjaoluga, et on pidanud lapse eest hoolitsema, kuna lapse emal oli linnas vaja ajada nii lapse, kui ka omi asju. Jano Ilvese selgitustest nähtuvalt on lapse ema küll lapsehoolduspuhkusel, kuid sellele vaatamata ei pea ema lapse eest üksinda hoolitsema. Kohtu hinnangul ei ole Jano Ilvese poolt väljatoodud põhjendused üldkasuliku töö tegemata jätmiseks aktsepteeritavad ja käsitletavad mõjuvatena. Kuigi Jano Ilves on osundanud lapse terviseprobleemidele, ei ole ta esitanud mingisuguseid dokumente, mis kinnitaksid tema sellekohaseid väiteid. Vajadust esitada dokumente lapse haiguse kohta on selgitanud Jano Ilvesele juba kriminaalhooldusametnik. Ka 3 kohtuistungil ei olnud Jano Ilvesel mingisuguseid dokumente esitada. Jano Ilves avaldas kohtuistungil valmisolekut „laskma need siis kirjutada“. Kohus leiab, et kui Jano Ilvesel oleks olemas eelnimetatud mõjuv põhjus, siis dokumendid selle kohta oleks ta kahtlematult esitanud juba varasemalt. Jano Ilves oli täielikult teadlik vajadusest dokumente esitada ja tagajärgedest, mis kaasnevad sellega, kui tõendid jäävad esitamata. Lisaks peab kohus oluliseks, et kahtlematult peavad lapse eest hoolitsema mõlemad vanemad (st ka lapse isa). Samas ei õigusta ainuüksi lapse eest hoolitsemise vajadus (ilma konkreetsemate põhjendusteta) käesoleval juhul üldkasuliku töö tegemata jätmist. Siinkohal on oluline, et üldkasulikku tööd tuli Jano Ilvesel teha veebruaris
2. a kokku neljal päeval. Ei ole eluliselt usutav, et Jano Ilves ei olnud suuteline korraldama lapse hoidmist nendeks päevadeks kui tal tuli teha üldkasulikku tööd (võttes arvesse, et lapse ema on lapsehoolduspuhkusel). Siinkohal peab kohus oluliseks veel asjaolu, et Jano Ilves ise ei tööta, seega muul ajal (v.a aeg, kui pidi tegema üldkasulikku tööd) oli tal võimalik lapse eest hoolitseda. Samuti ei nähtu Jano Ilvese selgitustest, et „asjade ajamine“ oleks olnud vältimatu või erakorraline. Eeltoodust tulenevalt ei õigusta Jano Ilvese poolt nimetatud põhjendused üldkasuliku töö kohustuse korduvat rikkumist. Siinkohal peab kohus oluliseks, et Jano Ilvesel tekkisid üldkasuliku töö täitmise ajakavast kinni pidamisega probleemid juba suvel
3. a. Järgnevalt on Jano Ilvesel tekkinud võlgnevus jaanuarist
4. a kuni käesoleva ajani. Jano Ilvese ükskõikset ja hoolimatut suhtumist üldkasuliku töö tegemisse ei muutnud ka kriminaalhooldaja poolt üldkasuliku töö sooritamise koha muutmine (juulis
5. a, kuna Jano Ilvesele ei sobinud füüsiline töö). Kohus leiab, et Jano Ilves on temale mõistetud karistusse, s.o vangistusse, mis on asendatud üldkasuliku tööga, suhtunud äärmiselt ükskõikselt ning ei ole tema suhtes üles näidatud usaldust tõsiselt võtnud. Jano Ilves on korduvalt üles näidanud vastutustundetut suhtumist ja on temale mõistetud karistuse eesmärkide täitmist pigem takistanud. Veelgi enam, Jano Ilves on kriminaalhooldusametnikuga suheldes korduvalt käitunud äärmiselt ebaviisakalt ja kohatult. Sellise käitumisega kinnitas Jano Ilves, et tal puudub siiani arusaam talle mõistetud karistusse ja määratud kohustustesse. Võttes arvesse rikutud kohustuste sisu, katseaja pikkust ja Jano Ilvese suhtumist, on ilmne, et Jano Ilvese suhtes ei ole kriminaalhoolduse jätkamine võimalik. Jano Ilves ei ole suuteline oma senist käitumist muutma ja edasiselt korrektselt üldkasulikku tööd tegema. Seega ei ole õigustanud Jano Ilvesele antud võimalused kanda karistus lõpuni vabaduses. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et Jano Ilvesele mõistetud karistus tuleb täitmisele pöörata.

§ 69

lg 6 teise lause kohasel arvestatakse vangistuse täitmisele pööramisel karistusest kantuks süüdlase tehtud üldkasulik töö, mille üks tund võrdub ühe päeva aresti või vangistusega. Seega tuleb pöörata täitmisele Jano Ilvesele Tartu Maakohtu 01.11.2016. a otsusega kriminaalasjas nr 1-16-7738 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 215 tundi üldkasulikku tööd, mis ümberarvestatuna teeb 7 kuud 5 päeva vangistust. /allkirjastatud digitaalselt/ Raina Pärn Kohtunik 4