← Eesti

1-16-7738/21

KOHTUMÄÄRUS Kohus Määruse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Määruskaebuse esitaja Teised määruskaebemenetluse pooled Asja läbivaatamise viis Tartu Ringkonnakohus

  1. aprill 2018 1-16-7738 Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas Süüdimõistetu Jano Ilvese (Ilves, isikukood 39603066012) vangistuse täitmisele pööramine KarS § 69 lg 6 alusel Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja)
  2. märtsi
  3. a määrus Jano Ilves Tartu Vangla kriminaalhooldusosakond Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta Tartu Maakohtu
  4. märtsi
  5. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD Käesoleva määruse peale saab esitada määruskaebuse süüdistatava advokaadist kaitsja või Tartu Vangla kriminaalhooldusosakond. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  6. Tartu Maakohtu
  7. novembri
  8. a otsusega tunnistati Jano Ilves süüdi ja teda karistati karistusseadustiku (KarS) § 4231 järgi vangistusega 9 kuud ja KarS § 121 lg 2 p 3 järgi vangistusega 1 aasta. Kohus liitis karistused KarS § 63 lg 2 ja § 64 lg 1 alusel ning mõistis liitkaristuseks 1 aasta vangistust. KarS § 65 lg 1 alusel suurendati mõistetud karistust KarS § 65 lg 1 alusel Tartu Maakohtu
  9. mai
  10. a otsusega mõistetud ärakandmata osa, s.o 8 kuud vangistust, võrra. Lõplikuks karistuseks mõisteti 1 aasta 8 kuud vangistust. See asendati KarS § 69 lg 1 alusel 600 tunni üldkasuliku tööga (ÜKT), mille tegemiseks määrati 2 aastat alates kohtuotsuse jõustumisest. J. Ilves pidi järgima katseajal KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid.
  11. märtsil
  12. a esitas kriminaalhooldaja Tartu Maakohtule erakorralise ettekande, milles tegi ettepaneku pöörata J. Ilvesele mõistetud karistus täitmisele. Alternatiivselt taotles kriminaalhooldaja J. Ilvesele KarS § 75 lg 2 p-de 2, 21 ja 8 alusel lisakohustuste määramist.
  13. Tartu Maakohus rahuldas erakorralise ettekande ja pööras J. Ilvesele mõistetud karistuse täitmisele. Ärakandmisele kuulub 7 kuud ja 5 päeva vangistust.
  14. Kohus tuvastas, et J. Ilves rikkus mõjuva põhjuseta korduvalt ÜKT ajakava, sh veebruaris ei teinud ta ühtki tundi ÜKT-d. Lapse haiguse ja hoolitsemisevajadust, millega J. Ilves ÜKT tegemata jätmist põhjendab, ei ole ta dokumentaalselt tõendanud. Ka kohtuistungil ei olnud J. Ilvesel esitada dokumente, mis tõendaks, et laps oli haige. J. Ilves oli teadlik, et ta peab dokumendid esitama, sest seda oli talle selgitanud ka kriminaalhooldusametnik. Ka lapse eest hoolitsemise vajadus ilma konkreetsemate põhjendusteta ei õigusta ÜKT tegemata jätmist. ÜKT tuli J. Ilvesel veebruaris teha 4 päeval. Eluliselt usutav ei ole, et nendeks päevadeks ei olnud J. Ilves suuteline korraldama lapse hoidmist, et ta saaks sooritada ÜKT tunnid. Võttes arvesse, et lapse ema on lapsehoolduspuhkusel ja J. Ilves ei tööta, oli tal võimalik lapse eest hoolitseda muul ajal.
  15. Kohus leidis, et J. Ilvese põhjendused ÜKT tegemata jätmiseks ei õigusta kohustuste korduvat rikkumist. J. Ilvesel tekkisid probleemid ÜKT tegemisega juba
  16. a suvel. Järgnevalt on tal võlgnevus alates
  17. a jaanuarist alates. Probleeme ei ole lahendanud ka ÜKT tegemise koha muutmine (juulis
  18. a, kui J. Ilvesele ei sobinud füüsiline töö). Kohus järeldas, et J. Ilves on suhtunud karistusse äärmiselt ükskõikselt, ta on korduvalt üles näidanud vastutustundetut käitumist ning on temale mõistetud karistuse eesmärkide täitmist pigem takistanud. Sellele lisaks on J. Ilves korduvalt käitunud äärmiselt ebaviisakalt ja kohatult kriminaalhooldusametnikuga suheldes. Võttes arvesse katseaja pikkust, rikutud kohustuste sisu ja J. Ilvese suhtumist, on ilmne, et tema suhtes ei ole kriminaalhoolduse jätkamine võimalik. Kohus oli veendunud, et J. Ilves ei suuda oma senist käitumist muuta ja edasiselt korralikult ÜKT-d teha, mistõttu tuleb tal kanda karistus lõpuni vangistuses.
  19. J. Ilves taotleb maakohtu määruse tühistamist. Ta selgitab, et ei ole nõus lahendiga, sest tal on väike laps, kelle pärast kavatseb lähiajal tööle minna, sest peret on vaja üleval pidada. J. Ilves lubab küsida perearstilt tõendi selle kohta, et ta viibis veebruaris lapsega kodus sel ajal, kui pidi tegema ÜKT tunde. Ta nõustub minema alkoholiravile ning on nõus ka psühholoogi juurde minema.
  20. Ringkonnakohtu määrusega anti menetluspooltele õigus esitada omapoolsed seisukohad, taandused ja taotlused kuni
  21. aprillini
  22. Seisukohti ei esitatud. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  23. KarS § 69 lg 6 sätestab, et kui süüdlane hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib karistust täideviiv ametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata süüdlasele täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada töö tegemise tähtaega, arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud üldkasuliku töö üldist tähtaega, või pöörata süüdlasele mõistetud aresti või vangistuse täitmisele. Aresti või vangistuse täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdlase tehtud üldkasulik töö, mille üks tund võrdub ühe päeva aresti või vangistusega. Alla kümne päevase aresti täitmisele pööramise korral arvestatakse karistusest kantuks süüdlase tehtud üldkasuliku töö tunnid proportsionaalselt mõistetud arestiga.
  24. Ringkonnakohtul on siiski alus kahelda, et J. Ilves suudaks katseaja tingimusi edukalt täita kui talle selleks uus võimalus anda. Nimelt tuleb Riigikohtu suuniste kohaselt käitumiskontrolliga pandud kontrollnõuete ja kohustuste täitmata jätmise hindamisel arvestada konkreetse rikkumise raskust, süüdlase suhtumist sellesse (tahtlus või ettevaatamatus) ja seda, kuidas süüdlane ise rikkumist põhjendab. [-] Karistuse täitmisele pööramise aluseks võib käitumiskontrolli mistahes nõuete eiramine olla vaid siis, kui kohustus jäeti täitmata mõjuval põhjusel (RKKKm 3-1-3-2497, 3-1-1-61-13, p 9.2). Mõjuv on põhjus, mille tõttu pole süüdlasel objektiivselt võimalik käitumiskontrolli nõudeid ja kohustusi täita (nt registreerimiskohustuse rikkumine välisriigi kinnipidamisasutuses viibimise tõttu). (RKKKm 3-1-1-61-13, p 9.2). 2

(3)
  1. Praeguse asjas puudub kahtlus, et J. Ilves rikkus katseaja tingimusi tahtlikult. Maakohus on hinnanud tema väiteid seoses lapse eest hoolitsemise kohustusega. Samuti ei ole J. Ilves esitanud ühtki tõendit, mis kinnitaks tema väiteid lapsega kodus viibimise kohta veebruaris ajal, mil ta oli kohustatud tegema ÜKT tunde. Seetõttu loeb kohtukolleegium vastavad väited mittetõendatuks. Lisakohustusena alluma ettenähtud ravile või alkoholikeelu panemist ei pea ringkonnakohus tulemuslikuks. Kohtuistungi protokollist nähtub, et kriminaalhooldaja sõnul on elukaaslase initsiatiivil korduvalt pandud J. Ilvesele aeg, ent see ei ole olnud tulemuslik. J. Ilves kinnitas kohtus, et tal puuduvad rahalised vahendid ning ravikindlustus. Ka töötukassast on ta maha arvatud, kuna kohal ei käinud (tl 11, pöördel). Kriminaalhooldaja kohtus antud ütlustest võib teha järelduse, et tegelikkuses puudub J. Ilvesel endal motivatsioon tegeleda enda psüühikaprobleemide ja alkoholisõltuvusega. Kui isikul endal tahe end kätte võtta puudub, ei ole sunnivahendite kohaldamine ilmselgelt tulemuslik, kuivõrd varem või hiljem rikuks isik talle pandud lisakohustusi uuesti.
  2. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus Tartu Maakohtu
  3. märtsi
  4. a määruse muutmata ja J. Ilvese määruskaebuse rahuldamata. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Maarika Kuusk Aarne Sarjas Tiit Lõhmus 3
(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.