1-16-3420/58

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. aprill 2018, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-16-3420 Kohtukoosseis Mati Kartau, Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Valga kohtumaja)
2. märtsi 2018 määrus Nikita Volõnski vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdimõistetu Nikita Volõnski (ik 39306070228), määruskaebus RESOLUTSIOON Jätta Tartu Maakohtu
3. märtsi 2018 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
4. Harju Maakohtu 12.05.2016 otsusega tunnistati Nikita Volõnski süüdi KarS § 4231 ja 424 järgi ning KarS § 63 lg 1 alusel mõisteti karistuseks 6 kuud vangistust, mida vähendati KrMS § 238 lg 2 kohaselt 1/3-ndiku võrra. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuse aeg ning kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 3 kuud ja 29 päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 11.06.2014 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 2 aastat ja 5 kuud vangistust, võrra ning N. Volõnskile mõisteti liitkaristuseks 2 aastat 8 kuud ja 29 päeva vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas 08.11.2015 ja lõpeb 06.08.
6. Tartu Vangla esitas 09.01.2018 Tartu Maakohtule materjalid kinnipeetava N. Volõnski vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks.
7. Tartu Maakohtu 28.03.2018 määrusega jäeti süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Maakohtu hinnangul on täidetud formaalsed eeldused N. Volõnski vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks.
8. Süüdimõistetul on vabanemise korral olemas kindel elu – ja töökoht. N. Volõnski on tunnistanud sõltuvust narkootilistest ainetest ning läbinud aktiivse sõltuvusrehabilitatsiooni. N. Volõnski osaleb vabatahtlikult anonüümsete narkomaanide tugigrupis ning plaanib vabaduses sellega jätkata.
9. Vabanemise korral asuks süüdimõistetu tööle tööandja G. T. alluvuses, keda on karistatud Harju Maakohtu 07.10.2014 aasta otsusega narkootikumide käitlemise eest. Kuigi süüdimõistetu kinnitas, et tööandja näol ei ole tegemist sõbraga, on maakohus seisukohal, et eelmainitud töökoht ei ole N. Volõnskile sobilik. Süüdimõistetu on tegelenud narkootikumide käitlemisega ning asudes tööle isiku alluvusse, kes on samuti mõned aastad tagasi tegelenud narkootikumide käitlemisega, suurendab see uue kuriteo toimepanemise riski mõlema isiku jaoks. Teisi garanteeritud töökohti kinnipeetaval ette näidata ei ole, eriala isik omandanud ei ole ning ka vanglas tööst keeldumine viitavad isiku puudulikule tööharjumusele ning sellele, et vabaduses legaalse sissetuleku leidmine on käesoleval hetkel raskendatud.
10. Isikul on kaks distsiplinaarkaristust, millest üks on määratud suitsetamiseeskirjade rikkumise eest ning teine töökohustuste eiramise eest. Kuigi istungil põhjendas kinnipeetav töökohustuse eiramist õppetöös puuduste likvideerimisega, nähtub vangla iseloomustusest, et isik on väljendanud veendumust, et tema koristama ei hakka. Isiku enda tegevus on toonud kaasa olukorra, kus ta peab vangistusasutuses viibima ning seal tööd tegema. Tööhõives osalemine on vangistusega kaasnev kohustus ning sellest keeldumine on vangla reeglite rikkumine olenemata põhjendustest. Kui isik käitub kehtivat korda eiravalt ka range järelevalve tingimustes vangistusasutuses, on väga kõrge risk selleks, et ka vabaduses saab tema käitumine olema kehtivat korda eirav. Suuremale retsidiivsusohule viitab ka varasema kriminaalhoolduse ebaõnnestumine, kuivõrd isik ei suutnud kinni pidada kriminaalhooldusega kaasnevatest tingimustest ja pani katseajal olles toime ka uue kuriteo.
11. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et N. Volõnski kuritegude dünaamika on muutunud raskemaks, kuriteod on muutunud ühiskonnaohtlikumaks. Kuritegude soodusteguriks on sõltuvus narkootilistest ainetest. Kuigi süüdimõistetu tegeleb aktiivselt oma narkootikumide sõltuvusega, on maakohtu hinnangul murettekitav, et isik seab piiranguid talle määratavale ravile. Istungil märkis N. Volõnski, et on nõus alluma sõltuvusravile, peaasi, et ei antaks ravimeid, mida vaja ei ole. Nõustamisega on süüdimõistetav päri. Sõltuvusravi läbiviimisel otsustavad vastava valdkonna spetsialistid isiku tervislikku seisundit silmas pidades selle üle, mis sorti meetmetega on ravi kõige tulemuslikum. Kui isik teatud ravivõtted välistab, viitab see sellele, et isik ei pea probleemi piisavalt tõsiseks ning tal puudub tõsikindel soov narkootikumide tarbimisest täielikult loobuda. Kui aga N. Volõnski peaks asuma uuesti narkootikume tarvitama, kaasnevad sellega vältimatult ka uued kuriteod. Määruskaebus
12. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse süüdimõistetu N. Volõnski, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ja enda ennetähtaegselt vangistusest vabastamist.
13. N. Volõnski palub esitatud kaebuses, et kohus võtaks arvesse asjaolu, et katseajal kuritegude toimepanemine leidis aset selle tõttu, et süüdimõistetul olid probleemid narkootikumidega. Esimese karistuse kandmise ajal ei läbinud N. Volõnski rehabilitatsiooniprogramme. Esimesel korral sattus süüdimõistetu vangi narko-probleemidega, millest ta vangistuse ajal ei vabanenud. Süüdimõistetu palub kohtul arvestada asjaoluga, et käesolevat karistust kandes on läbitud 2 rehabilitatsiooniprogramm terves ulatuses ning süüdimõistetu käib vabatahtlikult „Anonüümsete narkomaanide“ grupis. Lisaks on N. Volõnski käinud vabatahtlikult koolis ja omandanud eesti keele A2 tasemel. Süüdimõistetu leiab, et tema edasine vanglas viibimine ei ole otstarbekas, sest ta on ammu mõistnud oma vigu ja kahetseb toimepandud kuritegusid. Ringkonnakohtu järeldused
14. Ka ringkonnakohus ei vabasta N. Volõnskit vangistusest enne tähtaega ning nõustub maakohtu põhjendustega. Vastusena määruskaebusele märgib kolleegium vaid järgmist.
15. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata (RKKKm 3-1-1-12-17, p 16). Viidatud lahendist tuleneb, et igal juhul tuleb isiku käitumist vanglas ja tema võimalusi vabaduses hinnata kogumis teiste asjaoludega, mistõttu ei ole välistatud, et konkreetsed kuriteo toimepanemise asjaolud ja isikut või tema elukäiku iseloomustavad andmed kaaluvad üles süüdimõistetut positiivselt iseloomustava teabe (RKKKm 3-1-1-12-17, p 21).
16. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu lahendi põhjendused veenvad, ammendavad ja asjakohased ning määruskaebuses märgitu ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks ning N. Volõnski ennetähtaegseks vabastamiseks. Kriminaalkolleegium leiab, et maakohus on KarS § 76 lg-s 4 toodut hinnanud kogumis ning arvestanud muuhulgas ka määruskaebuses toodud asjaoludega. On õige, et N. Volõnski iseloomustamiseks saab tuua välja ka palju positiivset – kindla elu- ja töökoha olemasolu, isik on läbinud terves ulatuses rehabilitatsiooniprogrammi ning käib vabatahtlikult „Anonüümsete narkomaanide“ grupis, ühtlasi on omandanud eesti keele A2 tasemel ning omandab haridust. Samas on täitmata ennetähtaegse vabastamise esmane eeldus, milleks on õiguskuulekas käitumine karistuse kandmise ajal. Nimelt omab N. Volõnski kahte kehtivat distsiplinaarkaristust. Kriminaalkolleegiumi hinnangul on maakohus andnud õige hinnangu distsiplinaarkaristustele ja nende tähendusele. Eeltoodu viitab sellele, et süüdimõistetu ei ole suuteline range järelevalve tingimustes õiguskuulekalt käituma ning seetõttu väheneb ka vabaduses õiguskuuleka käitumise tõenäosus. Ka vangla poolt koostatud iseloomustusest nähtub, et N. Volõnski ei väärtusta ühiskonnas toimivaid reegleid ja korda. Seda seisukohta kinnitavad ka määratud distsiplinaarkaristused.
17. Kokkuvõtvalt leiab ringkonnakohus, et N. Volõnski isik ja varasem elukäik, varasemalt mõistetud kriminaalkaristused ning toime pandud süütegude olemus koosmõjus käitumisega kinnipidamiskohas ja narkootikumide tarvitamisest tingitud probleemidega, välistavad käesoleval juhul N. Volõnski ennetähtaegse vabastamise. Kriminaalkolleegiumil puudub veendumus, et N. Volõnski oleks vabaduses suuteline kriminaalhooldusreeglitele alluma ja uute õigusrikkumiste toimepanemisest hoiduma. Seega ei ole N. Volõnski ennetähtaegne vabastamine õigustatud.
18. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS §-st 390 lg 1 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab Tartu Ringkonnakohus Tartu Maakohtu 28.03.2018 määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Mati Kartau Tiit Lõhmus Aarne Sarjas 3