← Eesti

2-16-9415/41

Obsah (9)§ 692§ 691§ 216§ 213§ 688§ 177§ 175§ 173§ 149

RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-16-9415 Otsuse kuupäev Tartu, 23. mai 2018 Kohtukoosseis Eesistuja Villu Kõve, liikmed Jaak Luik ja Malle Seppik Kohtua

) § 177 lg-t 2, sest menetluskulude rahaline suurus tuleb kindlaks määrata mõistliku aja jooksul. Kuna ei ole teada, kas või millal tekib hagejal üldse kohustus tasuda õigusabi eest, siis ei ole menetluskulude kindlaksmääramine tulevikus võimalik. 5

(11)2-16-9415 Kostja palub kassatsioonkaebuses kaasata iseseisva nõudeta kolmandate isikutena menetlusse KG, K. Vestungi ja I. O. Saukkola, kuna neil on õiguslik huvi, et asi lahendataks kostja kasuks.
  1. Hageja palub vastukassatsioonkaebuses tühistada ringkonnakohtu otsuse osas, millega ringkonnakohus jättis rahuldamata hageja apellatsioonkaebuses esitatud nõude tühistada maakohtu otsus osas, millega maakohus jättis rahuldamata vaidlusaluste otsuste tühisuse tuvastamise nõude. Tühistatud osas palub hageja teha uue otsuse, millega rahuldada otsuste tühisuse tuvastamise nõue või alternatiivselt saata asja uueks läbivaatamiseks ringkonnakohtule. Vastukassatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt on ringkonnakohus jätnud põhjendamatult rahuldamata vaidlusaluste otsuste tühisuse tuvastamise nõude. Ringkonnakohus leidis ekslikult, et kostja ei rikkunud otsuste tegemisel oluliselt otsuste tegemise korda. Otsused on tühised, kuna hagejale ei antud võimalust võtta vastu kaalutletud otsust. Osanikele tulnuks anda seisukoha kujundamiseks samasugune ühenädalane tähtaeg, nagu see on ette nähtud siis, kui otsus võetakse vastu osanike koosolekul (ÄS § 172 lg 1). Samuti ei võtnud ringkonnakohus seisukohta hageja väite kohta, et otsused ei ole kooskõlas heade kommetega, mistõttu on ringkonnakohtu otsus selles osas põhjendamata. Vaidlusalused otsused on tühised vastuolu tõttu heade kommetega, sest K. Vestung ja I. O. Saukkola võõrandasid heade kommete vastaselt neile kuulunud kostja osad enda kontrolli all olevale KG-le, kes fiktiivse osanikuna võttis vastu otsused maksta 266 000 eurot endaga seotud isikutele.
  2. Hageja vaidleb kostja kassatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Samuti palub hageja tagastada kostjale tema kassatsioonkaebusele lisatud tõendid. Hageja vaidleb vastu ka kolmandate isikute kaasamise taotlusele, märkides, et tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 216 lg 1 järgi tulnuks kaasamist taotleda eelmenetluses.

  1. Kostja vaidleb hageja vastukassatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle läbi vaatamata või rahuldamata. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  2. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsus tuleb

§ 692

lg 1 p-de 1 ja 2 alusel tühistada materiaalõiguse normi väära kohaldamise ja tuvastatud asjaoludele väära õigusliku hinnangu andmise ning menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu. Asi tuleb

§ 691p 2 alusel saata uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule.

Kassatsioonkaebus rahuldatakse täielikult ja vastukassatsioonkaebus osaliselt.

  1. Kolleegium käsitleb esmalt vaidluse eset ja kostja kassatsioonkaebust (I), seejärel hageja vastukassatsioonkaebust (II) ning lõpuks lahendab menetluslikud küsimused (III). I
  2. Hageja palub tuvastada vaidlusaluste otsuste tühisuse või tunnistada samad otsused kehtetuks. Maakohus jättis mõlemad nõuded rahuldamata, ringkonnakohus rahuldas hageja teise nõude ja tunnistas vaidlusalused otsused kehtetuks. Ringkonnakohus põhjendas otsuste kehtetuks tunnistamist sellega, et kostja osade mitterahalise sissemaksena KG-le üleandmise käsutustehingud on vastuolus heade kommetega, kuna K. Vestung 6

(11)2-16-9415 ja I. O. Saukkola soovisid otsuste vastuvõtmisel edaspidi vältida hääletamispiiranguid, mis oleksid kohaldunud ÄS § 177 lg 1 järgi.
  1. Kolleegium on varem leidnud, et heade kommetega võivad tehingud olla vastuolus erinevatel põhjustel, mida ühiskonnas valitsevate arusaamade järgi võib pidada ebamoraalseteks ja taunitavateks (vt nt Riigikohtu
  2. oktoobri
  3. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-80-02, p 10). Käsutustehinguna on asjaõigusleping omandi üleandmise kohta õiguslikult neutraalne ega saa seetõttu üldjuhul olla vastuolus heade kommetega ning sel põhjusel tühine. Siiski on Riigikohus erandina jaatanud käsutustehingu vastuolu heade kommetega, kui käsutustehingu eesmärk või käsutustehing ise on heade kommete vastane (vt Riigikohtu
  4. septembri
  5. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-80-05, p 26;
  6. veebruari
  7. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-140-07, p-d 30-31;
  8. detsembri
  9. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-156-12, p 11;
  10. oktoobri
  11. a määrus tsiviilasjas nr 2-16-18531, p 12.2). Seega on iseenesest võimalik, et kui osade üleandmise käsutustehingute eesmärk on ebamoraalne ja taunitav, siis on käsutustehingud vastuolus heade kommetega ja tühised.
  12. Kolleegium märgib, et lepingu tühisusele saab tugineda isik, kelle õigusi ja kohustusi leping mõjutab. Üldjuhul on selleks lepingupool ja vaid erandjuhul võib lepingupoolte vahel sõlmitud lepingu tühisusele tugineda ka kolmas isik (vt selle kohta nt Riigikohtu
  13. detsembri
  14. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-156-12, p 12;
  15. novembri
  16. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-95-11, p 11;
  17. septembri
  18. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-74-15, p 11). Kolmas isik saab tehingu tühisusele tugineda juhul, kui tal on tühisuse tuvastamise vastu õigustatud huvi ja tehingu kehtivusest sõltuvad tema õigused ja kohustused. Ringkonnakohus pidas osade KG-le üleandmise lepinguid heade kommetega vastuolus olevaiks põhjusel, et KG asutamise ja kostja osade sellele mitterahalise sissemaksena üleandmise ajal pidid K. Vestung ja I. O. Saukkola mõistma, et hageja võib hakata nende vastu nõudeid esitama, ja seepärast oli KG asutamine ja neile kostja osade üleandmise eesmärk vältida hääletuspiirangut.
  19. Osaühingu osaniku hääletamispiirang laieneb ÄS § 177 lg 1 järgi järgmistele juhtumitele: 1) kui otsustatakse osaniku vabastamist kohustusest või vastutusest; 2) kui otsustatakse nõusoleku andmist osanikule tema osa võõrandamiseks; 3) kui otsustatakse osaniku ja osaühingu vahel tehingu tegemist; 4) kui otsustatakse osanikuga õigusvaidluse pidamist ning selles tehingus või õigusvaidluses osaühingu esindaja määramist; 5) kui otsustatakse küsimusi, mis puudutavad selle kontrollimist või hindamist, milline on osaniku või tema esindaja tegevus juhatuse või nõukogu liikmena. ÄS § 177 lg-s 1 sätestatud hääletamispiirangu eesmärk on vältida osaniku ja osaühingu huvide konflikti olukorras, kus osanikul võib tehingut tehes tekkida soov eelistada oma majanduslikke huve ühingu omadele (vt selle kohta ka Riigikohtu
  20. jaanuari
  21. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-144-11, p 13).
  22. Kohtud tuvastasid, et vaidlusaluste otsustega otsustati esiteks muuta kostja põhikirja ja kinnitada põhikirja uus redaktsioon, teiseks kutsuda K. Vestung juhatuse liikme kohalt tagasi ja maksta talle lahkumishüvitist ning kolmandaks kutsuda I. O. Saukkola juhatuse liikme kohalt tagasi ja maksta talle lahkumishüvitist. 7
(11)2-16-9415
  1. Kolleegium on varem leidnud, et samamoodi nagu osanikul on õigus hääletada enda juhtorgani liikmeks valimise, tagasikutsumise ja ametiaja pikendamise otsustamisel, on tal õigus hääletada ka endaga juhatuse liikme lepingu sõlmimise ja endale tasu määramise otsustamisel. Vastasel korral muutuks mõttetuks enamusosaniku võimalus määrata ennast juhatuse liikmeks, kuna tasu ta endale määrata ei saaks ja see tähendaks, et pahatahtlikul vähemusel ei oleks küll võimalik takistada enamusosaniku saamist juhatuse liikmeks, kuid tal oleks võimalus takistada enamusosanikul saada juhatuse liikme tasu (Riigikohtu
  2. mai
  3. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-44-17, p 24). Kolleegium märgib lisaks, et nõustub ka maakohtu seisukohaga, mille kohaselt ei oleks hääletamispiirangu olemasolul K. Vestungi hääleõigus piiratud, kui otsustataks I. O. Saukkolaga seotud küsimusi, ja vastupidi.
  4. Siiski ei või osanikud, kes otsustavad endale juhatuse liikme tasu määramist või endaga juhatuse liikme lepingu sõlmimist, otsuse tegemisel kalduda kõrvale seaduse imperatiivsest põhimõttest, mille kohaselt peavad osanikud juhatuse liikme tasude ja muude hüvede suuruse määramisel ning juhatuse liikmega lepingu sõlmimisel tagama, et juhatuse liikmele osaühingu tehtavate maksete kogusumma oleks mõistlikus vastavuses juhatuse liikme ülesannete ja osaühingu majandusliku olukorraga (ÄS § 1801 lg 2). Kui osanikud määravad tasu, mis ei ole eeltooduga kooskõlas, on osaühingul õigus nõuda juhatuse liikmelt ülemäärase tasu tagastamist. Sellise nõude esitamise otsustamine juhatuse liikme vastu on ÄS § 168 lg 1 p 10 järgi osanike pädevuses ja juhatuse liikmest osaniku hääleõigus, kelle vastu nõude esitamist juhatuse liikmena otsustatakse, on ÄS § 177 lg 1 alusel piiratud (Riigikohtu
  5. mai
  6. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-44-17, p 24). Praeguses asjas ei ole hageja sellist otsust vaidlustanud ega ka sellise otsuse olemasolule tuginenud.
  7. Kuna iseenesest võisid K. Vestung ja I. O. Saukkola osanikena endale tasu või lahkumishüvitise maksmise üle hääletada, ei saa hageja praeguses asjas tugineda KG ja K. Vestungi ning I. O. Saukkola vahel sõlmitud kostja osade mitterahalise sissemaksena KG-le üleandmise lepingute tühisusele, kuna hagejal ei ole nende tehingute tühisuse tuvastamise vastu õigustatud huvi. Õige on kostja kassatsioonkaebuse seisukoht, et praeguses asjas vaidluse all olevate osanike otsuste tegemisel ei olnud hääletamispiirangut vaja järgida. Seega ei ole otsuste kehtivuse kindlakstegemisel põhjust hinnata kostja osade üleandmise lepingute kehtivust. Mitterahalise sissemakse üleandmise lepingu heade kommete vastasusele ja sellest tulenevale tehingu tühisusele ei saa lepingupooleks mitteolev isik hagi alusena tugineda olukorras, kus heade kommete vastasusel ja sellest tuleneval tehingu tühisusel ei ole seost hageja nõude ehk hagi esemega.
  8. Kuna ringkonnakohus leidis, et vaidlusalused otsused tuleb kehtetuks tunnistada põhjusel, et otsuste tegemisel hääletas osanikuna isik, kes ei olnud kehtivalt saanud kostja osanikuks, ja kuna kolleegium asus eespool (vt otsuse p 19) seisukohale, et hageja ei saanud praeguses asjas tugineda K. Vestungi ja I. O. Saukkola ning KG vahel sõlmitud kostja osade mitterahalise sissemaksena KG-le üleandmise käsutustehingute tühisusele, siis kohaldas ringkonnakohus vääralt ÄS § 177 lg-t
  9. Samuti kohaldas ringkonnakohus vääralt ÄS § 178 lg-t 1, kui leidis, et praegusel juhul on alus tunnistada vaidlusalused otsused kehtetuks. Ringkonnakohtu otsus tuleb seetõttu tühistada ja asi tuleb saata samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Asja uuel läbivaatamisel tuleb hageja nõuded Riigikohtu lahendis antud juhiseid arvestades uuesti lahendada. II
  10. Hageja on vastukassatsioonkaebuses sisuliselt palunud tühistada mõlemad kohtulahendid osas, millega jäeti rahuldamata vaidlusaluste otsuste tühisuse tuvastamise nõue. Hageja on seisukohal, et osanike otsused, mis võeti vastu koosolekut kokku kutsumata, on tühised põhjusel, et hagejale anti 8
(11)2-16-9415 seisukoha kujundamiseks ja hääle andmiseks liiga lühike tähtaeg. Hageja leiab, et ka kirjalikul hääletamisel tuleb osanikele anda seisukoha kujundamiseks samasugune ühenädalane tähtaeg, nagu see on ette nähtud siis, kui otsus võetakse vastu osanike koosolekul (ÄS § 172 lg 1). Samuti on hageja seisukohal, et vaidlusalused otsused on tühised vastuolu tõttu heade kommetega.
  1. Kolleegium märgib, et seadus ei näe olukorraks, kus otsus võetakse vastu koosolekut kokku kutsumata, ette tähtaega, mis tuleb osanikele otsuse tegemiseks ja selle edastamiseks anda. ÄS § 173 lg 2 kohaselt saadab juhatus otsuse eelnõu kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kõigile osanikele, määrates tähtaja, mille jooksul osanik peab esitama selle kohta oma seisukoha kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Kui osanik ei teata nimetatud tähtaja jooksul, kas ta on otsuse poolt või vastu, loetakse, et ta hääletab otsuse vastu. Kolleegium on seisukohal, et nende sätete eesmärk, millega osaühingus on võimalik võtta otsuseid vastu ka koosolekut kokku kutsumata, on koosolekuga võrreldes paindlikuma otsuste tegemise protseduuri kehtestamine. Seega tuleb seaduse mõtte kohaselt osanikele anda otsuse tegemiseks mõistlik aeg. VÕS § 7 lg 1 kohaselt loetakse võlasuhtes mõistlikuks seda, mida samas olukorras heas usus tegutsevad isikud loeksid tavaliselt mõistlikuks, ja sama paragrahvi teise lõike järgi arvestatakse mõistlikkuse hindamisel võlasuhte olemust ja tehingu eesmärki, vastava tegevus- või kutseala tavasid ja praktikat, samuti muid asjaolusid. See põhimõte kohaldub ka osaühingu ja osanike vahelises suhtluses. Kolleegium ei tuvastanud, et ringkonnakohus oleks materiaalõigust valesti kohaldanud või menetlusõiguse norme rikkunud, kui leidis, et vaidlusaluste otsuste tegemisel ei ole otsuste tegemise korda oluliselt rikutud ning otsused ei ole sel põhjendusel tühised.
  2. Samas ei ole ringkonnakohus hinnanud hageja väidet, et vaidlusalused otsused on vastuolus heade kommetega. Kolleegium märgib, et heade kommete vastasus kui osanike otsuse tühisuse alus saab tulla kõne alla eelkõige juhul, kui heade kommete vastasus seostub otsuse sisuga ehk sellega, mida otsustati. Asja uuel läbivaatamisel tuleb seda hageja väidet hinnata, lähtudes hagi alusena esitatud asjaoludest. III
  3. Kostja palub kassatsioonkaebuses kaasata iseseisva nõudeta kolmandate isikutena menetlusse KG, K. Vestungi ja I. O. Saukkola, kuna neil on õiguslik huvi, et asi lahendataks kostja kasuks. Hageja vaidleb kolmandate isikute kaasamise taotlusele vastu, märkides, et

§ 216

lg 1 järgi tulnuks kolmandate isikute kaasamist taotleda eelmenetluses.

§ 213

lg 1 kohaselt võib kolmas isik, kes ei esita iseseisvat nõuet menetluseseme suhtes, kuid kellel on õiguslik huvi selle suhtes, et vaidlus lahendataks ühe poole kasuks, menetlusse astuda hageja või kostja poolel. Iseseisva nõudeta kolmanda isiku võib

§-s 216 sätestatud alusel ja korras menetlusse kaasata ka poole taotlusel.

§ 216

lg 1 kohaselt võib pool, kes kohtuvaidluse lahendamise korral tema kahjuks võib kolmanda isiku vastu esitada enda arvates lepingu rikkumisest tuleneva või kahju hüvitamise või hüvituskohustusest vabastamise nõude või kellel on alust eeldada kolmanda isiku sellise nõude esitamist tema vastu, võib kuni eelmenetluse lõppemiseni või kirjalikus menetluses taotluste esitamise tähtaja möödumiseni esitada asja menetlevale kohtule avalduse kolmanda isiku menetlusse kaasamiseks. Sama paragrahvi lg 11 kohaselt võib pärast eelmenetluse lõppemist esitada avalduse kolmanda isiku menetlusse kaasamiseks üksnes teiste menetlusosaliste või kohtu nõusolekul. Pärast eelmenetluse lõppemist nõustub kohus kolmanda isiku kaasamisega üksnes juhul, kui avalduse õigel ajal esitamata jätmiseks oli mõjuv põhjus ja kolmanda isiku kaasamine on kohtu arvates asja lahendamise huvides. 9

(11)2-16-9415 25. Kolleegium on varem leidnud, et iseseisva nõudeta kolmanda isiku võib

§ 213

lg 2 esimese lause järgi menetlusse kaasata põhimõtteliselt igas kohtuastmes igas menetluse staadiumis. Kolmanda isiku kaasamise avalduse esitamine võib olla lubamatu, kui sellega menetlust venitatakse. Kolmanda isiku kaasamise taotluse võib esimest korda esitada ka apellatsiooniastmes, eriti kui vaidlus maakohtus lahendati poole kahjuks (vt Riigikohtu

  1. novembri
  2. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-122-11, p 14). See võib olla mõjuvaks põhjuseks, mis annab kohtule aluse nõustuda kolmanda isiku kaasamisega selles menetlusetapis. Kolleegiumi arvates ei ole välistatud ka see, et kolmandate isikute kaasamise taotlus esitatakse kassatsiooniastmes. Kuna kolleegium saadab asja uueks läbivaatamiseks ringkonnakohtule, tuleb ringkonnakohtul asja uuel läbivaatamisel lahendada ka K. Vestungi, I. O. Saukkola ja KG kolmandate isikutena kaasamise taotlus.
  3. Kostja esitas kassatsioonimenetluses lisatõendid: hageja
  4. septembri
  5. a seisukoha ja menetluskulude nimekirja tsiviilasjas nr 2-16-18531, Google’i kuvatõmmise otsisõnaga „OÜ Krivest Group“ (seisuga
  6. detsember 2017), kuvatõmmise portaalis „E-Krediidiinfo“ KG kohta avalikustatud andmetest (seisuga
  7. detsember 2017), kuvatõmmise portaalis „inforegister.ee“ KG kohta avalikustatud andmetest (seisuga
  8. detsember 2017), Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri
  9. jaanuari
  10. a kriminaalmenetluse prokuratuuri loal lõpetamise määruse, Tallinna Ringkonnakohtu
  11. aprilli
  12. a määruse kriminaalasjas nr 1-18-2542

(16230102433)ja I. Rohtla
  1. veebruari
  2. a e-kirja. Hageja palub eelnimetatud tõendid kostjale tagastada. Kassatsioonikohtuna ei ole Riigikohtul võimalik lisatõendeid vastu võtta ega neid hinnata.

§ 688

lg 5 esimese lause kohaselt ei kogu ega uuri Riigikohus tõendeid, välja arvatud juhul, kui tõend esitatakse ringkonnakohtu menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõendamiseks. Kuna Riigikohus saadab asja uueks läbivaatamiseks ringkonnakohtule, tuleb ringkonnakohtul asja uuel läbivaatamisel kaaluda kostja esitatud lisatõendite vastuvõtmist. 27. Kostja on kassatsioonkaebuses leidnud, et hageja menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramine mõistliku aja jooksul pärast asjas tehtava lahendi jõustumist (

§ 177

lg 1 p 2) ei ole võimalik, kuna hageja on sõlminud teda esindava advokaadibürooga tulemustasu kokkuleppe ja advokaadibüroo ei esita hagejale arveid tunnitasu alusel. Kostja leiab, et kuna menetluskulude rahaline suurus tuleb kindlaks määrata mõistliku aja jooksul (

§ 177

lg 2) ja ei ole teada, kas või millal tekib hagejal üldse kohustus tasuda õigusabi eest, siis ei ole menetluskulude kindlaksmääramine tulevikus võimalik. 28. Kolleegium märgib, et menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramine on iseenesest võimalik ka juhul, kui menetlusosaline on sõlminud teda esindava advokaadibürooga tulemustasu kokkuleppe. Kolleegium on varem leidnud, et tulemustasu korral tuleb samamoodi nagu ka muudel juhtudel hinnata õigusabikulude põhjendatust ja vajalikkust

§ 175

lg 1 tähenduses ja selleks, et õigusabikulude põhjendatust hinnata, tuleb menetlusosalisel kohtule esitada dokumendid, millest nähtuks õigusabi osutamisele kulutatud aeg ning tehtud toimingud (vt ka Riigikohtu 9. novembri 2009. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-112-09, p 15).

§ 177

lg 2 sätestab, et kui kohus ei määranud menetluskulude rahalist suurust kindlaks

§ 177

lg 1 p 1 kohaselt, määrab tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse jõustumisest. Kui hageja ei saa kuludokumente mõistliku aja jooksul kohtule esitada, siis ei saa kohus tema menetluskulude rahalist suurust kindlaks määrata. See selgub aga siis, kui tsiviilasja menetlus on jõustunud lahendiga lõppenud. 10

(11)2-16-9415
  1. Iseenesest on õige kostja kassatsioonkaebuse väide, et õigusabi tasu väljamõistmiseks peab poolel olema tekkinud õigusabi eest tasumise kohustus ja et ilma õigusabikulude eest tasumise kohustuse tekkimise tuvastamiseta ei ole võimalik menetluskulusid vastaspoolelt välja mõista (vt nt Riigikohtu
  2. juuni
  3. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-13, p 16;
  4. veebruari
  5. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-173-15, p 13). Selle, kas hagejal on selline kohustus tekkinud või mitte, teeb kohus kindlaks menetluskulude kindlaksmääramise menetluses.
  6. Menetluskulude jaotus jääb

§ 173

lg 3 teise lause järgi ringkonnakohtu otsustada sõltuvalt asja lahendamise tulemusest. 31. Kostja kassatsioonkaebuse täieliku ja hageja vastukassatsioonkaebuse osalise rahuldamise tõttu tuleb kaebustelt tasutud kautsjonid

§ 149lg 4 esimese lause alusel tagastada. Villu Kõve Jaak Luik Malle Seppik 11

(11)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.