Obsah (11)

§ 113§ 8§ 29§ 208§ 76§ 100§ 101§ 3§ 142§ 143§ 65

2-17-11383 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Kohtu koosseis Kohtunik Leanika Tamm Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht 18. aprill 2017, Jõhvi Tsiviilasja number 2-17-11383 Tsiviilasi Ba

§ 113lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

EDASIKAEBAMISE KORD 1/4 2-17-11383 Pooled võivad esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Tartu Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses endas ei taotleta selle lahendamist istungil. Apellatsioonkaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu sama palju, kui tuleb tasuda esialgsel esitamisel maakohtule, arvestades kaebuse ulatust. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, A.b kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. HAGI ASJAOLUD, TÕENDID JA KOSTJA VASTUVÄITED

1. Hageja, Bauhof Group AS esitas 27.07.2017 hagi A. S.i vastu võla nõudes kogusummas 5444, 89 eurot (põhivõlgnevus 3194,33 € ; viivised 461,66€ ja kahjunõue 40 €). Nõue põhineb 07.02.2014.a. hageja ja Best Building OÜ vahel sõlmitud krediiditingimustega müügilepingul nr. 6771 (edaspidi müügileping, tlk 4-5). Müügilepingu kohaselt müüs hageja Best Building OÜ – le kaupa ja Best Building OÜ kohustus kauba eest tasu maksma. Kostja, A. S., oli juhatuse liikmena OÜ Best Building esindajaks. Samuti sõlmisid hageja ja kostja A. S. samal kuupäeval s.ol 07.02.2014.a. käenduslepingu (tlk 14, edaspidi käendusleping), millega kostja kohustus hageja ees solidaarselt koos Best Building OÜ ga vastutama lepingust tulenevate kohustuste nõuetekohase täitmise eest kuni 15 000 euro ulatuses (lepingu punkt 1.2). Hageja müüs Best Building OÜ – le ehituskaupa ja esitas Best Building OÜ -le kauba eest perioodil 02.02.2017 – 28.02.2017.a. arveid ( tlk 5-13) kogusummas 3194,33 eurot. Vastavalt lepingu punktile 4 kohustus Best Building OÜ tasuma talle esitatud arved kauba eest arvetel märgitud kuupäevaks, kuid ei tasunud arveid. Hagi esitamise ajaks on hageja sõnade kohaselt Best Building OÜ mittetegutsev ettevõte, kes ei ole oma lepingulist kohustust hageja ees täitnud
2. Kostja hagi ei tunnista. Kostja on oma 16.10.2017.a. vastuses (tlk 45-47) kohtule viidanud, et hageja on andnud kaubad üle isikutele, keda Best Building OÜ ei ole volitanud: A. T., O. K., A. S.. Samas on kostja kinnitanud, et volitatud isikuks oli H. P..
3. Hageja on 12.12.2017.a. kohtule esitanud OÜ Best Building OÜ volikirja (tlk 58-59), millest nähtuvalt on ettevõtte volitatud isikuteks A. T., A. S., A. T., V. S., S. V., H. P., A. S., A. P.. Volikirja kehtivus on 01.01.2017-31.12.2017.a. Samuti selgitab hageja, et O. K. on Best Building OÜ endine juhatuse liige.
4. Kostja 10.04.2018.a. kohtule esitatud kirjalikus seisukohas leiab, et kuivõrd 07.02.2014 hageja ja Best Building OÜ-ga sõlmitud müügilepingu nr 6771 punkti 1.
5. kohaselt 2/4 2-17-11383 oli Lepingu sõlmimise eelduseks krediidikomisjoni kirjalik otsus (lepingu lisa) lepingu krediidimäära olemasolu kohta, millist otsust hageja 20.03.2018.a. kohtuistungil kinnituse kohaselt tehtud ei ole, on krediiditingimustega müügilepingu sõlmimise eeldused täitmata. Seega puudub leping, mille täitmata jätmisest tulenevaid kohustusi on kostja 07.02.2014 sõlmitud käenduslepingu kohaselt käendanud. Kostja märgib, et käenduslepingust sätestatud käenduse maksimummäär ei ole võrdsustatav krediidimääraga, sest käendaja sai siiski eeldada, et kaupa väljastatakse kirjalikult kinnitatud krediidimääras, mida aga käesoleval juhul tehtud ei ole ning kostja ei vastuta Lepingust tulenevate kohustuste täitmise eest. Kostjal ei ole tekkinud kohustusi sest puudub leping, mida kostja käendas. Hageja pidi ostjale müügi korral lähtuma kauba üleandmise ja vastuvõtmise korrast ning tal tuli kontrollida, kellele kaup üle antakse. Kostja leiab, et juhul kui hageja on sõlminud ostu-müügilepinguid, millega on kaupa müüdud isikutele H. P., A. T., A. T., O. K., A. S. ja Best Building OÜ, ja nimetatud isikud on jätnud kauba eest tasumata, siis tuleb hagejal ka vastavate isikute poole kohustuse täitmise nõudega pöörduda. Kostja leiab, et hagile lisatud väidetavalt maksmata arvetest ei nähtu samuti ostja ja hageja vahel sõlmitud kehtiva Lepingu olemasolu. Seega isegi juhul, kui müügileping oleks kehtiv, ei ole käenduskohustuse täitmise nõue muutunud sissenõutavaks käenduslepingu punkti 2.
6. kohaselt: juhul kui ostja ei täida kohustust tähtaegselt või nõuetekohaselt ja hageja võib kohustuse täitmist nõuda, siis kostja kui käendaja on kohustatud ostja rahalised kohustused täitma 14 kalendripäeva jooksul arvates hageja sellekohase kirjaliku teate kättesaamisest. Kostja leiab, et hageja ei ole kostjat nõude olemasolust ettenähtud korras teavitanud. Hagi tuleb jätta täielikult rahuldamata. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
7. Kohus, tutvunud hagiavaldusega, leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Pooltevahelise vaidluse peamised lahendamist vajavad küsimused on:  07.02.2014 hageja ja Best Building OÜ-ga sõlmitud müügilepingu nr 6771 kehtivus;  07.02.2014 hageja ja kostja vahel sõlmitud käenduslepingu kehtivus. Müügilepingu kehtivus
8. Esmalt lahendab kohus müügilepingu kehtivuse küsimuse. Tulenevalt Võlaõigusseaduse (edaspidi

) §-le 3 tekib võlasuhe lepingust.

järgi § 76 lg 1 tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.

§ 8

lg 2 sätestab, et leping on pooltele täitmiseks kohustuslik.

§ 29

lg 2 kohaselt lähtutakse lepingu tõlgendamisel lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest.

§ 29

lg 5 p 1-6 tulenevalt tuleb lepingu tõlgendamisel eelkõige arvestada: lepingu sõlmimise asjaolusid, sealhulgas lepingueelseid läbirääkimisi; tõlgendust, mille lepingupooled on samale lepingutingimusele varem andnud; lepingupoolte käitumist enne ja pärast lepingu sõlmimist; lepingu olemust ja eesmärki; vastaval tegevus- või kutsealal mõistetele ja väljenditele tavaliselt antavat tähendust; tavasid ja lepingupoolte vahelist praktikat. Kohus tuvastas, et käesolevas tsiviilasjas on hageja samal kuupäeval sõlminud kaks lepingut: 07.02.2014.a. hageja ja Best Building OÜ vahel sõlmitud krediiditingimustega müügilepingul nr. 6771 ja hageja ning A. S.i vahel käenduslepingu. Mõlemad lepingud on allkirjastanud A. S., olles nii Best Building OÜ juhatuse liige kui ka käenduslepingu puhul käendaja rollis. 20.30.

1. toimunud kohtuistungil selgitas hageja, et Best 3/4 2-17-11383 Building OÜ ostis hagejalt kaupa alates 2014.a. Tavapäraseks praktikaks oli, et kauba võttis vastu keegi Best Building OÜ-le volitatud isikutest ning arved esitati otse OÜ-le Best Building, kes arved igakuiselt tasus. Selline praktika kestis poolte vahel mitu aastat, kuni vaidlusaluse perioodini veebruaris 2017.a. Arvestades allkirjastatud müügilepingu sisu ning kaupade mitmeaastast müügiperioodi nimetatud lepingu alusel ei ole kohtul kahtlust, et müügileping on kehtiv. Kostja vastuväide, mis tugineb 07.02.2014 hageja ja Best Building OÜ-ga sõlmitud müügilepingu nr 6771 punkti 1.
2. toodud krediidikomisjoni kirjaliku otsuse puudumisest ei ole kohtu arvates kohane, kuna lepingu objektiks on lepingu p. 1.
3. kohaselt see, et müüja müüb ja ostja ostab lepingus ette nähtud tingimustel müüja kehtivas hinnakirjas nimetatud kaupu. Kohtu hinnangul reguleerib ostu-müügileping hageja ja OÜ Best Builiding vahel tekkinud kaupade ostu-müügitingimusi üldiselt ja tervikuna, ning ostu-müügi osaks on krediidimüük e. olukord, kus müüja ei saa kauba eest tasu müügihetkel, vaid poolte poolt kokku lepitud tähtajal. Krediidiotsuse puudumine krediidisumma ülempiiri osas ei muuda kohtu arvates müügilepingut tervikuna tühiseks.

§ 208

lg 1 kohaselt asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Käesoleval juhul on vaidlusalune müügileping sõlmitud 07.02.2014 ning lepingupoolte vahel on aastate 2014-2017 jooksul välja kujunenud ostu-müügipraktika, mis vastab lepingus toodud krediidimüügi tingimustele – ostja saab kaubad ning tasub arved hiljem. Kohus märgib, et krediidilimiidi ülempiiri seadva otsuse tegemata jätmisega on hageja kahjustanud eelkõige iseennast jättes kõrvaldamata riisiko, mis seisneb krediidilepingu alusel ostjale väljastatud kauba eest tasu saamata jäämises. Kohus on seisukohal, et krediidimäära puudumine seab soodusolukorda ostja, kuid tingimuse puudumine ei muuda ostu-müügilepingut tühiseks ega vabasta kostjat kaupade eest tasumise kohustusest.

§ 29

lg 6 tulenevalt tuleb lepingutingimust tõlgendada koos teiste lepingutingimustega, andes sellele tähenduse, mis tuleneb lepingu kui terviku olemusest ja eesmärgist.

§ 29

lg 8 tulenevalt eelistatakse lepingutingimuse tõlgendamisel tõlgendust, mille kohaselt lepingutingimus on seaduslik või kehtiv, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et lähtudes

§ 29

toodud lepingu tervikliku tõlgendamise põhimõtetest ning poolte vahel välja kujunenud praktikast on 07.02.2014.a. hageja ja Best Building OÜ vahel sõlmitud krediiditingimustega müügileping. 6771 kehtiv.

1. Kohus tuvastas, et hageja müüs müügilepingu alusel Best Building OÜ-le perioodil 02.02.2017 – 28.02.2017.a. väljastatud arvete alusel kaupa, mille olid vastu võtnud OÜ Best Building volitatud esindajad ( arved tlk 5-13) kogusummas 3194,33 eurot. Vastavalt krediiditingimustega müügilepingu nr 6771 punktile 4.2 kohustus Best Building OÜ tasuma kauba eest müüja poolt esitatud arve-saatelehtede alusel arvesaatelehel või arvel näidatud tähtpäevaks, kui pooled ei ole kirjalikult kokku leppinud teisiti. Vastavalt kohtule esitatud arve-saatelehtedele oli märgitud arvete tasumise maksetähtajad ajavahemikus 19.03.2017-30.03.
2. Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et arved on tasumata.

§ 76

lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.

§ 100

kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhtes tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.

§ 101

lg 1 p 1 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib 4/4 2-17-11383 võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Vastutusest vabanemiseks tulnuks kostjatelt tõendada, et kostjad on kohustuse hageja ees täinud või kohustust hageja ees ei ole. Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et OÜ Best Building ei ole oma lepingulisi kohustusi hageja ees täitnud.

§ 76

lg 3 kohaselt loetakse kohustus kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil.

§ 100

järgi on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Käenduslepingu kehtivus 8. Kohus analüüsib, kas käendusleping, mis on sõlmitud 07.02.2014.a. koos müügilepinguga on kehtiv.

§ 3

alusel tekib võlasuhe muuhulgas lepingust.

§ 8

lg 2 kohaselt on leping poolele täitmiseks kohustuslik.

§ 76lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.

Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et käendusleping on 07.03.2014 sõlmitud Bauhof Group AS ja kostja vahel. Käendatavaks kohustuseks on hageja ja OÜ Best Building vahel sõlmitud krediiditingimustega müügileping nr 6771 ning käendaja vastutuse maksimaalseks summaks on 15 000 eurot.

§ 142

lg-d 1-3 kohaselt kohustub käenduslepinguga käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuste eest. Käendusega võib tagada ka tingimuslikku kohustust. Tulevast kohustust võib käendada üksnes juhul, kui kohustus on piisavalt määratletav. Käendus võib olla piiratud tähtaja või rahasummaga, samuti võib see olla seotud muu tingimusega.

§ 143

lg 1 kohaselt tarbijakäendusleping on käendusleping, kus käendajaks on füüsiline isik. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt tarbijakäendusleping on tühine, kui ei ole kokku lepitud käendaja vastutuse rahalises maksimumsummas. Käesoleval juhul on rahalises maksimumsummas kokku lepitud.

145 lg 1 kohaselt kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Käesolevas asjas on ilmne, et Best Building OÜ ei ole suuteline nõuet rahuldama (majandustegevus puudub).

§ 65

lg 1 kohaselt kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igalt ühelt või mõnelt neist. Tulenevalt käenduslepingust vastutab kostja käenduslepinguga endale võetud kohustuse täitmise eest ulatuses kuni 15 000 eurot. Seega lähtudes eelpooltoodust, leiab kohus, et hageja põhivõlgnevuse nõue summas kogusummas 3194,33 eurot väljamõistmiseks kostjalt on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Viivisenõue. 9. Hageja on esitanud viivise nõude, 27.07.2017.a. sissenõutavaks muutnud viivise, summas 461,66 eurot ning alates 28.07.2017 põhinõudelt summas 3194,33 eurot määras 0,15 % päevas kuni põhivõlgnevuse tasumiseni välja mõistmiseks kostjalt.

§ 101

lg 1 p 6 A.b võlausaldajale õiguse rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivist. Vastavalt

§ 113

lg 1 võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutmiseks kuni kohase täitmiseni. 07.02.2014 hageja ja Best Building OÜ vahel sõlmitud krediiditingimustega müügilepingu nr 6771 punkti 4.5 kohaselt müüjal on õigus ostjalt nõuda viivist ükskõik millise makse tähtajaks tasumata jätmisel 0,15% tasumata summast tasumisega viivitatud päeva eest (tlk 4). 5/4 2-17-11383 Käenduslepingu p. 1.2. kohaselt vastutab käendaja muuhulgas ostja poolt tasumata jäänud viiviste osas (tlk 14). Kohus leiab, et viivis on kooskõlas

§ 113

lg-ga 1, mille kohaselt juhul, kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ette nähtud intressimäär. Hageja on kohtule esitanud ka viivisearvestuse seisuga 27.07.2017.a. (tlk 15). Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja kohtuotsuse tegemise aja seisuga so. 18.04.2018.a. sissenõutavaks muutunud viivise kogusummas 1731,41 eurot (461,66+1269,75= 1731,41 ) ja TsMS § 367 alusel alates 18.04.2018.a. viivise põhinõudelt summas 3194,33 eurot määraga 0,15% päevas kuni põhinõude tasumiseni. Kahjunõue 10. Hageja on palunud kostjatelt välja mõista kahju hüvitise summas 40 eurot.

§ 113

¹ lg 1 kohaselt kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt on hageja kasutanud vastavalt OK Incure OÜ-ga sõlmitud lepingule võla sissenõudmise teenust. Kohus peab põhjendatuks rahuldada hageja alternatiivne nõue ja mõista kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja võla sissenõudmisekulud summas 40 eurot. MENETLUSKULUD

1. TsMS § 162 lg 1 järgi kA.b hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses ning menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle (TsMS § 173 lg 1 ja 2). Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1).
2. Kuna kohus rahuldab hagi täies ulatuses, jäävad menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. Kohus, olles TsMS § 175 lg 1 alusel hinnanud hagejat esindanud lepingulise esindaja õigusabile kulunud aega ning tsiviilasja keerukust, leiab et need on põhjendatud taotletud ulatuses. Lepingulise esindaja tunnitasu 120 eurot (ilma käibemaksuta) on kohtu hinnangul põhjendatud. Kõik lepingulise esindaja tehtud toimingud vastavad toimiku materjalidele ning on kohtu hinnangul olnud vajalikud. Hageja on kinnitanud, et menetluskulud on esitatud ilma käibemaksuta. Seetõttu peab kostja hagejale hüvitama riigilõivu 425 eurot ning õigusabikulud kokku 6,5 tunni eest summas 780 eurot, kokku 1205 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Leanika Tamm 6/4