1-15-4948/34

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. aprill 2018, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-15-4948 Aarne Sarjas, Mati Kartau, Tiit Lõhmus Kohtukoosseis Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Valga kohtumaja)
2. märtsi 2018 määrus süüdimõistetu Dmitry Pushilkini ennetähtaegselt vangistusest vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Dmitry Pushilkin (isikukood XXX), määruskaebus RESOLUTSIOON Jätta Tartu Maakohtu
3. märtsi 2018 määrus muutmata ning määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
4. Tartu Maakohtu 16.06.2015 otsusega karistati Dmitry Pushilkinit KarS § 424 järgi 3 kuu vangistusega. KarS § 65 lg 1 alusel loeti mõistetud karistus kaetuks D. Pushilkinile Tartu Maakohtu 18.09.2012 otsusega nr 1-12-3288 mõistetud karistusega ja mõisteti liitkaristuseks 3 aastat 11 kuud 28 päeva vangistust. D. Pushilkini karistuse kandmise alguseks loeti 05.05.2015 ja karistuse kandmise lõpp 03.05.
6. Tartu Maakohtu 27.03.2018 määrusega jäeti D. Pushilkin ennetähtaegselt vangistusest vabastamata. 2.
7. D. Pushilkin kannab käesoleval ajal liitkaristust esimese ja teise astme kuritegude toimepanemise eest. Maakohtu istungi toimumise ajaks oli D. Pushilkin temale mõistetud vangistusest ära kandnud pisut enam kui 2 aastat 10 kuud vangistust, s.o enam kui 2/3 ja see ületab 4 kuud. Samuti on karistusest jäänud kanda enam kui 2 kuud (KarS § 76 lg 3). Formaalsed alused kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks on täidetud. 2.
8. Materiaalsed eeldused ennetähtaegseks vabastamiseks on täitmata. Kriminaalhooldusametniku arvamusest ning isiku kinnitusest selgub, et vabanemise korral on kinnipeetaval võimalik minna elama oma sõbra ja tööandja I.N. isa V.N. juurde aadressile XXX vald, Tartumaa. Kahekordses kivimajas asub neli tuba, köök ja saun. D. Pushilkin saab endale elamiseks ühe. Seega on isikul olemas kindel elukoht, mis on kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise vältimatuks eelduseks. Ka varasemalt elas kinnipeetav XXX 13 majas. Kuigi mitte täpselt samasse majja, asub isik põhimõtteliselt siiski elama samasse väiksesse kogukonda, kus ta elas enne vanglasse sattumist ning keskkonnas, kus ta pani toime erinevaid isikuvastaseid kuritegusid ja sõiduki joobes juhtimise. 2.
9. Maakohtu hinnangul on D. Pushilkini puhul antud juhul retsidiivsusoht jätkuvalt kõrge ning vabastamist toetavad asjaolud nagu kindel töökoht ning sotsiaalprogrammides osalus ei kaalu üles vabastamist mittetoetavaid asjaolusid. Uute kuritegude toimepanemise riski suurendab asjaolu, et isikul puudub toetav lähivõrgustik. Isiku vanemad on surnud ning lähedastest on teada vaid tema endine abikaasa ning poeg. Varasemalt on kinnipeetav kasutanud abikaasa vastu vägivalda. Isiku selgituste kohaselt ning materjalidest nähtuvalt on suhted viimasel ajal katkenud, ei ole vangistuse ajal suheldud. Vabanemisel loodab suhelda nendega, samas märkis, et kui nad ei taha, siis loob uue perekonna. Toetav lähivõrgustik pakuks kinnipeetavale vaimset tuge ning aitaks kinnipeetaval probleemide tekkimisel püsida seadusekuulekal teel. Kui isik on oma probleemidega üksi, on tõenäosus, et ta pöördub probleemide ilmnemisel alkoholi poole, suur. Alkoholi tarbimine aga viib isiku puhul uute kuritegude toimepanemiseni. 2.
10. Maakohus leidis, et süüdimõistetu suhtes ei saa tõdeda olulisi positiivseid muutusi. Kinnipeetav märkis küll, et on oma elu ümber vaadanud ja tahab elada kaine peaga, kuid täpsemaid selgitusi selle kohta ei ole andnud, mis veenaks maakohut, et isikus on ka tõepoolest sellised muutused toimunud. Sotsiaalprogrammis „Eluviisitreening“ soostus kinnipeetav osalema alles eelmise aasta teisel poolel, olles eelnevalt sellest keeldunud. Vangla iseloomustuses on märgitud, et isik kipub probleemides ja olukorras, kus ei ole saavutanud enda jaoks sobivaid eesmärke, süüdistama pigem teisi. Iseenda tegusid tõlgendab juhuslike ja välistest asjaoludest tingituna ja karistuste määramises süüdistab pigem sellekohast seadust. Ka kinnipeetava märgitu, et vangistuse ajal lähedastega ei ole suheldud ning raha nad talle ei kanna, kõlab etteheitena lähedaste suunas. Kui aga kinnipeetav ei soovi võtta vastutust enda tegude ja olukorra eest ning jätkab süü panemist teistele, ei saa loota, et isik oleks õppinud tehtud vigadest ning on valmis oma käitumist muutma. Maakohus ei ole kindel selles, et kinnipeetava vabastamisel käitumiskontrollile allutamine ja talle erinevate lisakohustuste määramine oleks piisav uute kuritegude toimepanemise riskide maandamiseks. Määruskaebus
11. Tartu Maakohtu 27.03.2018 määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu, kes ei nõustu maakohtu määrusega ja palub oma ennetähtaegne vabastamine uuesti üle vaadata. Määruskaebuses tuuakse välja toimepandud kuriteoga seotud asjaolusid. Süüdimõistetu leiab, et maakohus ei ole arvestanud süüdimõistetu positiivset käitumist vanglas. Süüdimõistetu toob välja, et ta on 15 aastat töötanud ehitajana. D. Pushilkin tunnistab oma süüd ja kahetseb ning lubab elada kainelt ja olla edaspidi kasulik ühiskonnale. Ehitusfirma X. juht I. N ootab süüdimõistetu ning soovib, et viimane jätkaks tema juures töötamist. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
12. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb jätta muutmata ning määruskaebus rahuldamata. 2
13. Ringkonnakohus on seisukohal, et määruskaebus ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks ja süüdimõistetu ennetähtaegseks vangistusest vabastamiseks, sest määruskaebuses ei ole välja toodud uusi asjaolusid, millele maakohus ei oleks tähelepanu pööranud või mis omaks olulist kaalu maakohtuga võrreldes teistsugusele seisukohale asumiseks. Sellisteks asjaoludeks ei ole ka süüdimõistetu suhtes veelkord positiivsete asjaolude ülekordamine. Küll tuleb pidada positiivseks, et süüdimõistetul puuduvad distsiplinaarkaristused ja seda on ka maakohus arvestanud. Maakohus analüüsis kõiki KarS § 76 lg-st 4 tulenevaid asjaolusid kogumis ning arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, tema varasemat elukäiku, käitumist karistuse kandmise ajal, elutingimusi ja tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi ennetähtaegne karistusest vabastamine, siis on põhjendatud asuda seisukohale, et süüdimõistetu tuleb jätta vabastamata. Kõikide asjaolude pinnalt kogumis ei ole võimalik teha järeldust, et süüdimõistetu tuleks vangistuses vabastada, kuna karistus on oma eesmärgid täitnud ning risk uuteks kuritegudeks oleks madal. Ringkonnakohtu hinnangul on raske asuda seisukohale, et süüdimõistetu tunnistab ennast süüdi ning kahetseb toimepandut, kui tema määruskaebus algab ennastõigustavate asjaolude väljatoomisega ning selgitustega, kuidas ta ei ole süütegusid toime pannud. Süüdimõistetul oli ka enne vabanemist olemas elukoht, kuid see ei hoidnud ära uute kuritegude toimepanemist. Seega süüdimõistetu suhtes ei ole maandatud risk, et ta ei jätkaks uute kuritegude toimepanemist. Korduv karistatus näitab, et süüdimõistetu ei oska oma käitumist juhtida õiguskuulekuse suunas.
14. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 tuleb jätta Tartu Maakohtu
15. märtsi 2018 määrus muutmata ning määruskaebus rahuldamata. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Aarne Sarjas Mati Kartau Tiit Lõhmus 3