← Eesti

1-13-11082/95

KOHTUMÄÄRUS Kohus Määruse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Määruskaebuse esitaja Teised määruskaebemenetluse pooled Asja läbivaatamise viis Tartu Ringkonnakohus

  1. aprill 2018 1-13-11082 Juhan Sarv, Aarne Sarjas ja Maarika Kuusk Aleksei Semjonovi (isikukood 37910103716) vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
  2. märtsi
  3. a määrus Aleksei Semjonovi kaitsja vandeadvokaadi abi Robert Sprengk Prokuratuur, esindaja Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Sergei Listov Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta Viru Maakohtu
  4. märtsi
  5. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD Käesoleva määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  6. Viru Maakohtu
  7. jaanuari
  8. a otsusega tunnistati Aleksei Semjonov süüdi ja teda karistati karistusseadustiku (KarS) § 113 ja § 199 lg 2 p 9 – § 25 lg 2 järgi. Kohaldades KarS § 64 lg-t 1 ja KarS § 68 lg-t 1, luges kohus A. Semjonovi kandmisele kuuluvaks karistuseks 7 aastat vangistust. Karistusaja alguseks luges kohus
  9. juuni
  10. Vangistuse lõpptähtpäev on
  11. juuni
  14. veebruaril 2018 saatis Viru Vangla Viru Maakohtule materjalid A. Semjonovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. Vangla ega prokuratuur A. Semjonovi ennetähtaegset vabastamist ei toetanud.
  15. Viru Maakohtu
  16. märtsi
  17. a määrusega jäeti A. Semjonov karistuse kandmiselt vabastamata. Kohus märkis, et A. Semjonovit on kriminaalkorras korduvalt karistatud, reaalset vangistust kannab ta kaheteistkümnendat korda. Varasemalt on A. Semjonov olnud kriminaalhooldusel viiel korral. Üks katseaeg lõppes uue süüdimõistmisega ning kaks katseaega erakorraliste ettekandega. See näitab, et kinnipeetav ei ole motiveeritud kriminaalhoolduse abil muutuma. Kohus luges positiivseks, et kinnipeetaval puuduvad distsiplinaarkaristused ning ta on vanglas töötanud ning töötab jätkuvalt, samuti on ta läbinud edukalt sotsiaalprogrammi. A. Semjonovil on vabanemisjärgne elukoht MTÜ-s A, kuid tegemist on ajutise elamispinnaga kuueks kuuks kuni aastaks. Puuduvad tõendid selle kohta, missugused on kinnipeetava elutingimused pärast majutusteenuse lepingu lõppemist. A. Semjonovi katseaeg kestaks
  18. juunini
  19. Vabanemisel ei ole A. Semjonovile garanteeritud töökohta, vaid üksnes praktikakoht. Lisaks korduvale karistatusele on ka alalise elu- ja töökoha puudumine asjaolu, mis suurendab uute kuritegude toimepanemise riski. Arvestades kinnipeetava toime pandud kaht erinevat kuritegu ja korduvaid karistusi, ei ole tema vabastamine vangistusest tingimisi enne tähtaega põhjendatud. Kuigi A. Semjonov on läbinud sotsiaalprogrammi, ei ole välistatud, et range järelevalve lõppemise korral toimub taas tagasilangus ning A. Semjonov asub tarvitama alkoholi. Nii viimased kui ka varasemad kuriteod pani süüdimõistetu toime alkoholijoobes. MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
  20. Viru Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse A. Semjonovi kaitsja R. Sprengk, kes palub maakohtu määruse tühistada ja kaaluda A. Semjonovi ennetähtaegset tingimisi vabastamist karistuse kandmiselt. Kaitsja hinnangul ei ole maakohus põhjendanud, miks positiivsed asjaolud ei kaalu üles kuriteo asjaolusid ja süüdimõistetu varasemat elukäiku. Maakohtu määrusest ei nähtu, millised on kuriteo asjaolud, mis kaaluvad üles positiivsed asjaolud. Kaitsja ei nõustu kohtu arvamusega, et A. Semjonovi puhul on alust eeldada alkoholi jätkuvat kuritarvitamist. Kohus ei arvestanud, et kinnipeetava karistusaeg algas aastal 2013 ja seetõttu pole ta saanud alkoholi tarvitada nelja ning poole aasta jooksul. Kaitsja hinnangul puuduvad ka elukohaga seonduvad riskid, kuna aktiviseerimiskeskuse eesmärk on võimaldada isikul pärast vangistust pöörduda tagasi normaalsesse ellu ja anda ning tagada isikule selleks vajalikud võimalused. Asjaolu, et kinnipeetav saab aktiviseerimiskeskuses elukoha kuni aastaks, ei tähenda, et tal edaspidi elukohta ei ole. Kinnipeetav soovib kolida perega kokku. Sellist soovi on avaldanud ka kinnipeetava elukaaslane. Vabanemisjärgselt on A. Semjonovil praktikakoht ehitusettevõttes. Ehitusettevõtja on nõus võtma kinnipeetava praktikale läbi tööbörsi, mis tähendab igal juhul tasulist tööd ja võimalust teenida endale elatusvahendeid. Seega pole alust arvata, et A. Semjonovil on majanduslikud raskused, mida ei saa tööga ületada. Kohus ei ole piisavalt arvestanud süüdimõistetu isikut ja tema käitumist karistuse kandmise ajal, elutingimusi ja võimalusi vabanemisel. Kaitsja lisas määruskaebusele E. OÜ
  21. märtsi
  22. a garantiikirja A. Semjonovi praktikale võtmise kohta. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  23. A. Semjonov on karistusajast ära kandnud üle kahe kolmandiku, mistõttu on täidetud KarS § 76 lg 2 p-s 2 sätestatud formaalne eeldus tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Maakohus jättis A. Semjonovi vabastamata muu hulgas põhjusel, et süüdistataval puudub alaline elukoht. Ka ringkonnakohtu hinnangul on A. Semjonovi enne tähtaega vangistusest vabastamine välistatud juba seetõttu, et tal puudub elukoht, kus ta saaks elada vähemalt kuni katseaja lõpuni. Vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine on KarS § 76 lg 5 ls-st 1 tulenevalt võimalik vaid katseaja määramisega. KarS § 76 lg 5 ls 2 kohaselt allutatakse süüdlane katseajaks alati käitumiskontrollile. Käitumiskontrolli ajal peab aga süüdlane KarS § 75 lg 1 p-s 1 sätestatu järgi elama kohtu määratud alalises elukohas. Kohtupraktikas on leitud, et alalise elukoha olemasolu on käitumiskontrolli kohaldamise vältimatu eeldus (Riigikohtu
  24. mai
  25. a määrus asjas nr 3-1-1-45-16, p 7). Kohtule esitatud materjalide kohaselt on A. Semjonovil võimalik asuda pärast vanglast vabanemist elama MTÜ A. Tulevik rehabiliteerimis-keskusesse. Samas nähtub kriminaalhooldusametniku arvamusest, et nimetatud mittetulundus-ühing sõlmib vangistusest vabanenutega tähtajalise majutusteenuse lepingu kuueks kuuks, erandkorras kuni üheks aastaks. A. Semjonovi katseaeg lõpeks aga alles
  26. juunil
  27. Seega puudub A. Semjonovil alaline elukoht, kus ta saaks elada katseaja lõpuni. Kuigi määruskaebuses on kaitsja esitanud väite, mille kohaselt on A. Semjonovi eesmärk oma perega kokku kolida, ei nähtu määruskaebusest ega 2

(3)kohtuasja materjalidest ühtki konkreetset elukohta ega kinnituskirja, et A. Semjonovil oleks elukoht ka pärast A lahkumist. A. Semjonov on maakohtu istungil märkinud vaid seda, et esialgu soovib ta elada A ning kui õnnestub, siis hakata edaspidi elukaaslasega koos elama (KoTo, tl 38). Seega pole A. Semjonovil alalise elukoha puudumise tõttu tagatud käitumiskontrolli kohaldamine kogu katseaja kestel, mistõttu ei saa süüdimõistetut ka vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada.
  1. Kuigi A. Semjonovil pole vabanemisjärgset elukohta ja see välistab võimaluse ta enne tähtaega vangistusest vabastada, märgib ringkonnakohus, et isegi juhul, kui formaalsed eeldused ennetähtaegseks vabastamiseks oleksid täidetud, ei saaks A. Semjonovit vabastada tulenevalt KarS § 76 lg-st
  2. A. Semjonovil on karistusregistri andmetel seitse kehtivat kriminaalkaristust. Teda on korduvalt karistatud varavastaste süütegude eest, kuid kuritegude dünaamika on muutunud raskemaks. Viimati karistati A. Semjonovit lisaks varguse katsele ka raske isikuvastase kuriteo – oma õe tapmise – eest. Kuigi on positiivne, et A. Semjonov on vangistuses käitunud hästi – tal puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused, ta on osalenud tööhõives ja ta on läbinud sotsiaalprogrammi – ei ole tema vabanemisjärgsed elutingimused kiita. A. Semjonovil puudub lisaks alalisele elukohale ka garanteeritud töökoht. Kaitsja lisas määruskaebusele garantiikirja, milles E. OÜ esindaja lubab A. Semjonovi esmalt praktikale võtta ning tööle rakendada üksnes juhul, kui A. Semjonov praktika edukalt läbib (KoTo, tl 59). Seega ei ole garanteeritud, et A. Semjonovil on pärast vabanemist kindel sissetulekuallikas. Arvestades, et A. Semjonov on varem pannud toime varavastaseid kuritegusid, on suur oht, et ta asub majanduslikesse raskustesse sattudes tagasi kuritegelikule teele. A. Semjonovi puhul on uute kuritegude toimepanemise riskifaktoriks ka alkoholi tarvitamine, kuna ta on varasemalt kuritegusid toime pannud just alkoholijoobes. Kuigi on positiivne, et ta on vangistuses läbinud sotsiaalprogrammi ning vangistuse tõttu ei ole ta saanud ligikaudu neli ja pool aastat alkoholi tarbida, ei ole välistatud, et vabaduses tuleb tagasilangus.
  3. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ning § 337 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus Viru Maakohtu
  4. märtsi
  5. a määruse muutmata ja A. Semjonovi kaitsja määruskaebuse rahuldamata. /allkiri/ Juhan Sarv /allkiri/ Maarika Kuusk /allkiri/ Aarne Sarjas 3
(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.