1-16-4837/44

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. aprill 2018, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-16-4837 Tiit Lõhmus, Mati Kartau, Maarika Kuusk Kohtukoosseis Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Viljandi kohtumaja)
2. aprilli 2018 määrus süüdimõistetu Argo Jurjevi ennetähtaegselt vangistusest vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Argo Jurjevi (Jurjev; isikukood 38111156032) kaitsja vandeadvokaat Mart Sikut, määruskaebus RESOLUTSIOON
3. Jätta Tartu Maakohtu
4. aprilli 2018 määrus muutmata ning määruskaebus rahuldamata.
5. Välja maksta riigieelarvest Advokatuurile eraldatud vahendite arvelt Sikuti Advokaadibüroo kaudu 60 (kuuskümmend) eurot, sealhulgas käibemaks 10 (kümme) eurot, vandeadvokaat Mart Sikutile süüdimõistetu Argo Jurjevile määratud korras kaitse teostamise eest.
6. KrMS § 187 lg 2 alusel jäävad menetluskulud süüdimõistetu Argo Jurjevi kanda. Süüdimõistetu Argo Jurjevil tasuda väljamõistetud kaitsja tasu määrusele lisatud makseinfo alusel 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
7. Tartu Maakohtu 01.06.2016 otsusega karistati Argo Jurjevit KarS § 120 lg 1 järgi 8 kuu vangistusega ning KarS § 404 lg 1 järgi 3 aasta vangistusega. KarS § 64 lg 1 alusel lugedes kergema karistuse kaetuks raskeimaga, mõisteti A. Jurjevile liitkaristuseks 3 aastat vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati käesoleva kohtuotsusega A. Jurjevile mõistetud karistust Harju Maakohtu 19.02.2016 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 1 aasta vangistust, võrra ning mõisteti A. Jurjevile liitkaristuseks 4 aastat vangistust. Vangistuse kandmise aja alguseks loeti 25.02.2016, s.o A. Jurjevi kahtlustatavana kinnipidamine. Karistuse kandmise lõpp 25.02.
9. Tartu Maakohtu 05.04.2018 määrusega jäeti A. Jurjev ennetähtaegselt vangistusest vabastamata. 2.
10. A. Jurjev on temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt poole ja sealjuures üle nelja kuu, seega on olemas formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. 2.
11. Maakohtu hinnangul on A. Jurjevi puhul täitmata materiaalsed eeldused. Karistuse kandmise ajal on tegeletud A. Jurjevi riskikäitumistega, läbi on viidud mitmeid sotsiaalprogramme. Maakohus leiab, et positiivse asjaoluna tuleb märkida A. Jurjevi osalemist taasühiskonnastavates tegevustes, tööhõives osalemist, distsiplinaarkaristuste puudumist vangistuse jooksul ning vabanemise korral elukoha ja toetavate lähedaste olemasolu. Samas tuleb arvestada, et A. Jurjevil olid vajalik toetus ja kindel elukoht ka varasemalt. See ei ole avaldanud aga A. Jurjevile piisavat positiivset mõju. 2.
12. Negatiivsete asjaoludena tuleb arvestada, et A. Jurjev on varasemalt kriminaalkorras karistatud isik ning tal puudub vabanemise korral kindel töökoht ja sissetulek. Töökoha olemasolu on vajalik kuriteoriskide vältimisel. Tartu Vangla andmetel peab A. Jurjev tsiviilhagi järgi hüvitama kuriteoga tekitatud kahju 43 628 eurot, samuti on tal seisuga 20.02.2018 tasumata nõudeid 8 384,79 eurot. A. Jurjev on varasemalt määratud kolmel korral käitumiskontrollile. Esimesel katseajal pani toime uue kuriteo, teise katseaja läbis, kolmandat katseaega ei läbinud, sest enne katseaja algust mõisteti süüdi juba uues kuriteos. Kuigi A. Jurjevil on realistlikud pikaajalised eesmärgid, teeb ta impulsiivseid otsuseid nagu näiteks viimase kuriteo puhul, süütamine. Tegi seda viha ja enda kehtestamise soovist tulenevalt. Probleemide lahendamiseks kasutab vägivalda. Ei mõtle oma tegude tagajärgedele. Sõnades kuritegelikke hoiakud ei väljenda, kuid kuritegelikud hoiakud väljenduvad sooritatud kuritegude ja väärtegude arvukuses. Enda eesmärkide saavutamiseks on valmis kehtivast õigusnormist mööda vaatama ja neid mitte aktsepteerima. 2.
13. A. Jurjev on enda sõnul tehtud vigadest aru saanud ja soovib edaspidi elada seadusekuulekalt, kuid see ei andnud maakohtule alust järeldada, et A. Jurjevile mõistetud ja seni kantud karistus on oma eesmärgi täitnud. Vaatamata sellele, et A. Jurjevi puhul esineb positiivseid asjaolusid, milleks on vabanemisjärgsed elutingimused ja lähedaste võimalik toetus, ei kaalu need maakohtu hinnangul üles tema suhtes esinevaid negatiivseid ja karistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegselt vabastamist mittevõimaldavaid asjaolusid, ennekõike varasem elukäik, sh varasemal katseajal uue kuriteo toimepanemine, kuriteo toimepanemise asjaolud ja A. Jurjevi isik. Maakohus peab vajalikuks märkida, et analüüsides A. Jurjevi poolt 2015 ja 2016 toimepandud kuritegusid, siis isiku kuritegelik aktiivsus oli
14. aastal võrreldes eelneva aastaga oluliselt suurenenud, kuna lisaks isikuvastasele süüteole pani ta toime ka üldohtliku süüteo. Tema kuritegelik rünne 2016 aastal toime pandud süütegudes oli suunatud mitme kannatanu vastu. Süütamisega tekitas A. Jurjev kannatanule märkimisväärset varalist kahju. Maakohtul puudus veendumus, et A. Jurjev suudaks vabaduses olles kriminaalhoolduse kontrollnõudeid korrektselt täita ning uute kuritegude toimepanemisest hoiduda, mistõttu tuleb A. Jurjev jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Määruskaebus
15. Tartu Maakohtu 05.04.2018 määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu kaitsja, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ning uue määruse tegemist, millega vabastada A. Jurjev tingimisi ennetähtaegselt, allutades süüdimõistetu elektroonilise järelevalve alla. 2 Määruskaebuse kohaselt on ennetähtaegne vabanemine kinnipeetava seadusejärgne õigus. Samuti leiab kaebaja, et prokurör ei ole oma seisukohta motiveerinud, nõustudes üksnes vangla seisukohaga. Maakohus ei ole arvestanud süüdimõistetu suhtes esinevaid positiivseid asjaolusid. A. Jurjev on töötanud 6 aastat OÜ-s x ning oma sõnul oodatakse teda sinna tagasi. Määruskaebuses korratakse veelkord üle A. Jurjevi suhtes esinevad positiivsed asjaolud. Maakohtu määruses ei nähtu ühtegi veenvat argumenti, on ainult oletused ja subjektiivne veendumus, mis põhinevad kahtlustel, et süüdimõistetu ei suuda seadusekuulekat elu elada. Elukoha olemasolu, soov asuda tööle ning soov hüvitada olemasolevad materiaalsed kohustused on piisav tagatis, et elada seadusekuulekat elu. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
16. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb jätta muutmata ning määruskaebus rahuldamata. Maakohtu määrus ei tugine oletustele, vaid süüdimõistetu suhtes KarS § 76 lg-s 4 sätestatud asjaolude analüüsimisel.
17. Ringkonnakohus on seisukohal, et määruskaebus ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks ja süüdimõistetu ennetähtaegseks vangistusest vabastamiseks, sest määruskaebuses ei ole välja toodud uusi asjaolusid, millele maakohus ei oleks tähelepanu pööranud või mis omaks olulist kaalu maakohtuga võrreldes teistsugusele seisukohale asumiseks. Maakohus analüüsis nii positiivseid kui ka negatiivseid asjaolusid ning kuna ringkonnakohus nõustub selle analüüsiga, siis ei pea kohtukolleegium vajalikuks seda üle korrata. Määruskaebuses tuuakse välja üksnes süüdimõistetut positiivselt näitavad asjaolud ning jäetakse arvestamata, et kohtul tuleb arvestada kõiki KarS § 76 lg-s 4 toodud asjaolusid. Maakohtu põhistustega mitte nõustumine ei tähenda põhistuste puudumist ega kohtu diskretsiooni ebaõiget rakendamist. Kõiki määruskaebuses väljatoodud positiivseid asjaolusid on maakohus otsustuse tegemisel arvestanud. Määruskaebuses tuuakse välja, et vangistusest ennetähtaegne vabastamine on kinnipeetava seadusejärgne õigus. Ringkonnakohus sellega nõustuda ei saa. Kuigi vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist reguleerivate karistusseadustiku üldosa sätete alusel saab süüdimõistetu nõuda seaduses ettenähtud tähtaegade saabumisel enda tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist, ei ole tal nende normide kohaselt subjektiivset õigust nõuda vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist (RKKKo nr 3-1-1-18-11, p 9.1). See tähendab, et riik ei ole ennetähtaegse vabastamise võimaluse sätestamisega loonud süüdimõistetu jaoks õiguslikku positsiooni, millele tuginedes tekiks tal õiguspärane alus loota, et kogu karistust ei tule ära kanda (RKKKm nr 3-1-1-12-17, p 18). Määruskaebuses märgitakse, et A. Jurjevil on soov asuda tööle OÜ-sse x, kus ta on varasemalt töötanud. Kohtul puuduvad andmed, et tegemist oleks süüdimõistetule garanteeritud töökohaga, seega käesoleval ajal on tegemist üksnes süüdimõistetu paljasõnalise sooviga, mis ei ole millegagi tagatud. Muuhulgas heidetakse määruskaebuses ette, et prokuröri arvamus A. Jurjevi ennetähtaegse vabastamise kohta on motiveerimata. Prokurör on oma seisukoha tulenevalt KrMS § 432 lg 33 avaldanud ning tegemist ei ole ainukese asjaoluga, mida kohus arvestab ennetähtaegsel vabastamisel, vaid arvestatud on kõiki KarS § 76 lg-s 4 sätestatud asjaolusid kogumis. Maakohus on arvestanud süüdimõistetu suhtes esinevaid positiivseid asjaolusid, kuid on kogumis leidnud, et need asjaolud ei maanda riski, et süüdimõistetu ei jätkaks uute kuritegude toimepanemist. Paljud neist asjaoludest on süüdimõistetul esinenud ka enne käesolevat vangistust, kuid ei ole motiveerinud süüdimõistetut seadusekuulekalt käituma. Veendumust, et süüdimõistetu ei käituks vabaduses õiguskuulekalt, lisavad ka asjaolud, et kriminaalhooldus on 3 A. Jurjevi suhtes korduvalt ebaõnnestunud. Vastupidises veenvaid asjaolusid käesolevalt ei esine. Kuna määruskaebus jääb juba maakohtu määruse tühistamise osas edutuks, siis ei pea ringkonnakohus vajalikuks analüüsida ka elektroonilise valve kohaldamise võimalikkust. Lisaks puuduvad elektroonilise valve kohaldamiseks vajalik süüdimõistetu nõusolek ning nõuetele vastava elukoha kontroll.
18. Kaitsja on esitanud kaitsjatasutaotluse riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramiseks, milles taotleb tasu summas 90 eurot, sh käibemaks 15 eurot. Tasu koosneb maakohtu määrusega tutvumisest ja analüüsist 1 pooltunni ulatuses ja määruskaebuse koostamise eest 2 pooltunni eest, s.o kokku 3 pooltundi. Ringkonnakohus leiab, et tasutaotlus selles ulatuses on põhjendatud osaliselt ning kuulub rahuldamisele ka osaliselt. Arvestades maakohtu määruse mitte kuigi suurt mahukust ja määruskaebuse mahtu on põhjendatud rahuldada kaitsjatasutaotlus 2 pooltunni ulatuses, s.o 60 eurot, sh käibemaks 10 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 4 ja § 187 lg 2 alusel tuleb A. Jurjevil hüvitada M. Sikuti kaitsjatasu 60 eurot.
19. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 tuleb jätta Tartu Maakohtu
20. aprilli 2018 määrus muutmata ning määruskaebus rahuldamata. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Tiit Lõhmus Maarika Kuusk Mati Kartau 4