alusel mõista Ljudmilla Gromovalt välja menetluskuluna tasu õigusabi osutamise eest summas 50 € (viiskümmend eurot), mis tuleb tasuda 1 (ühe) kuu jooksul kohtumääruse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele.
lg 3 kohaselt makseinfo (kontod ja viitenumber) menetluskulu tasumiseks edastatakse Ljudmilla Gromovale eraldi dokumendina. Kui menetluskulu tähtajaks ei ole tasutud, pööratakse määrus tasumata osas täitmisele kohtutäituri kaudu. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 15 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused 2 Tallinna Vangla esitas 28.02.2018.a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava Ljudmilla Gromova tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Ljudmilla Gromova tunnistati süüdi Viru Maakohtu 13.07.2017.a otsusega KarS § 214 lg 1 ja § 184 lg 2 p 1,2 järgi ja karistati KarS § 64 lg 1 alusel 5 aasta ja 3-kuulise vangistusega. Karistuse kandmise algus oli 02.09.2014.a ja lõpp on 02.12.2019.a. Ljudmilla Gromova kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud kaheksa korda ja kannab neljandat vangistust. Vangistuse ajal kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad. Vangla ei toeta kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Ljudmilla Gromova kohta kriminaalhoolduses koostatud arvamusest nähtub, et kinnipeetava poja hinnangul on pereliikmete omavahelised suhted head ja toetavad, kinnipeetavaga suheldakse telefonitsi, käiakse kokkusaamistel. Ennetähtaegse vabanemise korral elektroonilise valve alla soovib kinnipeetav asuda elama aadressil xxxx. Korteri omanikuks on kinnipeetava poeg. Kodukülastusel on välja selgitatud, et tingimused sobivad elektroonilise valve paigaldamiseks. Garanteeritud vabanemisjärgne töökoht puudub. Kinnipeetava poeg kinnitas, et on valmis toetama kinnipeetavat vabanemisel materiaalselt. Ljudmilla Gromova taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist, on nõus elektroonilise järelevalvega. Abiprokurör Katrin Tron edastas kohtule kirjaliku arvamuse, mille kohaselt Vangla esitas kohtule materjalid ja seisukoha Ljudmilla Gromova vanglast ennetähtaegse vabastamise kohta elektroonilise järelevalve alla (Vangla ei toeta ennetähtaegset vabastamist). Prokurör nõustub vangla seisukohaga, seda muuta ega täiendada ei soovi.
Kaitsja avaldas, et ei ole nõus vangla ja prokuröri seisukohaga. Isiku võib vabastada elektroonilise järelevalve alla. Vabastamine on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele lisakohustuste määramisega. Kinnipeetava vanglas käitumine on olnud korrektne. Vabaduses on olemas kõik tingimused vabastamiseks, poja toetus. Isikul on töövõimetus, pension. Olemas kindel elukoht poja juures. Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja prokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud kinnipeetava ja kaitsja arvamused, leiab, et Ljudmilla Gromova tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ennatlik. Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik Ljudmilla Gromova isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kohus arvestab, et kinnipeetavat on kriminaalkorras korduvalt karistatud ning ka vangistuses ei viibi ta esimest korda. Praegust karistust kannab kinnipeetav väljapressimise eest vägivalla kasutamisega, samuti narkootikumidega seotud kuriteo eest. Kusjuures väljapressimise pani kinnipeetav toime eelmist vangistuslikku karistust kandes ning narkootikumidega seotud süüteo 3 vanglast vabanedes. Taolised kuriteod ja kinnipeetava varasem kuritegelik elustiil näitavad selgelt, et kinnipeetav on ühiskonnale ja kaaskodanikele ohtlik ning endale meelepäraste hüvede saamiseks on valmis kasutama vägivalda ning eirama ühiskonnas kehtivaid reegleid. Vangla iseloomustuse kohaselt on kuritegude soodusteguriks olnud rahalise kasu saamine, mis koos narkootikumide tarvitamise ja teiste kriminaalsete isikutega suhtlemisega kujundasid aastatega isiku kuritegeliku elustiili koos hoiakutega. Vangla on välja toonud, et isikul on diagnoositud sõltuvus, alustas tarvitamist 1995, kulutas suure osa ajast narkootikumide hankimisele ja nende tarvitamisele. Kuigi kohtuistungil tunnistas kinnipeetav sõltuvusvastase ravi vajadust ning ka vangla iseloomustuses on välja toodud, et kinnipeetav soovib narkootikumide tarvitamisest vabaneda, puudub kohtul usk, arvestades kinnipeetava ulatuslikke probleeme, et praegusel ajal vabanedes suudab kinnipeetav tõsikindlalt narkootikumidest hoiduda. Siinjuures arvestab kohus vangla iseloomustuses märgitut, et kinnipeetav on korduvalt proovinud ise loobuda narkootikumidest, sh olnud ravil, kuid hakkas uuesti tarvitama, põhjendades, et võimatu on jääda kaineks, kui tuttavad ümberringi tarvitavad, müüvad jne. Kuna vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetavale koostatud individuaalne täitmiskava, kuhu on planeeritud ka sotsiaalprogrammides osalemine, on kohtu hinnangul ühiskonna turvalisuse huvides, et kinnipeetav alustaks juba vanglas resotsialiseerivat tegevust. Vanglas olles on kinnipeetaval võimalus valmistada ennast ette toimetulekuks väljaspool vanglat, osaledes vangla poolt planeeritud tegevustes, mis aitaks kinnipeetaval lahendada esmaseid vabanemisjärgseid toimetulekuraskusi ning aitaks kaasa sõltuvusest vabanemisele. Samuti on kinnipeetav vanglas olles eemal narkootikumidest ning sedasi kinnistub tal ka harjumus jätkata oma elu vabaduses sõltuvusaineteta, maandades nii riske uute süütegude toimepanemisel. Kohus peab küll positiivseks, et vangistuse ajal on kinnipeetav käitunud korrektselt, kuna distsiplinaarkaristused puuduvad, kuid antud juhul ei ole nimetatud asjaolu ennetähtaegse vabastamise aluseks. Kohus ei saa ennetähtaegse vabastamise otsustamisel lähtuda ainult isiku käitumisest vanglas ning jätta kõrvale isiku varasem ükskõikne suhtumine õiguskorda. Kohus on seisukohal, et Ljudmilla Gromova puhul on karistuse eesmärk – mõjutada isikut hoiduma süütegude toimepanemisest – täidetav vangistuses viibimisega ning seda pikemas ulatuses kui praeguseks kantud karistus. Ljudmilla Gromova vabastamist tingimisi enne tähtaega ei toeta ka vangla ja prokurör. Eeltoodust tulenevalt on kohus veendunud, et kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ei ole õigustatud ega põhjendatud ning see ei oleks kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Antud juhul ei kaalu süüdimõistetu ennetähtaegset vabastamist pooldavad asjaolud nagu elukoht ja lähedaste toetus vabaduses ning korrektne käitumine vanglas üles sooritatud kuritegude raskust, samuti ohtu, mida võib kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ühiskonnale kujutada ning kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ei ole võimalik. Kohtul ei ole kujunenud veendumust, et käesolevaks ajaks oleks Ljudmilla Gromova asunud paranemise teele ning vabanedes ei jätkaks oma kuritegelikku käitumist. Arvestades Ljudmilla Gromova poolt toimepandud kuritegude järjepidevust ei pea kohus ka ära kantud karistust piisavaks, Ljudmilla Gromova peab tunnetama karistuse mõju ning kandma vastutust toimepandu eest.
Kinnipeetava kaitsja määratud korras esitas kohtule taotluse hüvitada talle 50 eurot ning kohus peab nimetatud summat põhjendatuks. Tatjana Bogdanova Harju Maakohtu kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.