1-17-9957/23

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. aprill 2018, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-17-9957 Kohtukoosseis Mati Kartau, Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
2. märtsi 2018 määrus G.D. vangistuse täitmisele pööramise kohta KarS § 74 lg 4 alusel Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdimõistetu G.D. (ik XXX), määruskaebus RESOLUTSIOON
3. Tühistada Viru Maakohtu
4. märtsi 2018 määrus osaliselt, see on määruse resolutsiooni esimene punkt, mille kohaselt pöörati Ando Pajole Viru Maakohtu
5. novembri 2017 otsusega mõistetud ärakandmata karistus 8 kuud vangistust täitmisele.
6. Teha tühistatud osas uus otsustus, millega määrata, et pöörata täitmisele G.D. Viru Maakohtu
7. novembri 2017 otsusega mõistetud ärakandmata karistus 8 kuud vangistust.
8. Muus osas jätta maakohtu määrus muutmata.
9. Määruskaebus jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse võib peale esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
10. Viru Maakohtu 14.11.2017 otsusega tunnistati G.D. süüdi KarS § 199 lg 2 p 4 ja 8 järgi ja karistati vangistusega 8 kuud. KarS §74 lg 1 ja 3 alusel jäeti mõistetud vangistus tingimisi täitmisele pööramata, kui G.D. ei pane 1 aasta ja 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 ning lg 2 p-des 21 ja 5 toodud kontrollnõudeid – ja kohustusi.
11. 05.03.2018 esitas kriminaalhooldusametnik maakohtule erakorralise ettekande, milles taotles G.D. ile mõistetud karistuse täitmisele pööramist, kuna G.D. ei täida temale kohtuotsuse alusel määratud kohustust alluda ettenähtud ravile. Maakohtu määrus
12. Viru Maakohtu 21.03.2018 määrusega rahuldati kriminaalhooldusametniku taotlus ja pöörati G.D. ile Viru Maakohtu 14.11.2017 otsusega mõistetud ärakandmata karistus 8 kuud vangistust täitmisele.
13. Erakorralise ettekande esitamise põhjuseks on asjaolu, et süüdimõistetu rikkus kohustust alluda ettenähtud ravile, millele ta oli andnud eelneva nõusoleku. Rikkumine on tõendatud SA Viljandi Haigla 15.01.2018 tõendiga nr 1-57/108, mille kohaselt viibis süüdimõistetu statsionaarsel raviteenusel perioodil 21.08.2017 – 15.01.
14. Täiendavalt esitas kriminaalhooldusametnik 13.03.2018 kohtule SA Viljandi Haigla sõltuvushaigete ravi- ja rehabilitatsioonikeskuse juhi R. Kerdmanni 12.03.2018 teatise nr 1-15/679, millest nähtuvalt lõpetati G.D. iga rehabilitatsiooniteenuse osutamise leping, kuna tal puudus sisemine motivatsioon psühholoogilise töö tegemisel ning esines korduvaid erinevate sisekorraeeskirjade rikkumisi. Samuti on rikkumine tõendatud süüdimõistetu enda selgitustega.
15. Süüdimõistetule selgitati esmakohtumisel kriminaalhooldusaluse õiguseid ja kohustusi, räägiti üle lisakohustuse tähendus ja samuti tagajärjed, mis kaasnevad rikkumistega, millest arusaamist kinnitas ta oma allkirjaga. Seega näitab G.D. üles lugupidamatust ja hoolimatut suhtumist kriminaalhooldusesse.
16. Kriminaalasi lahendati kokkuleppemenetluses, mille üheks tingimuseks oli kohustus läbida narkosõltlastele mõeldud ravi SA Viljandi Haigla rehabilitatsioonikeskuses kestvusega 7-9 kuud. Allkirjastades nimetatud kokkuleppe, pidi G.D. ile olema üheselt arusaadav, et tal tuleb läbida sellise kestvusega ravi Viljandis. Kui see ei oleks olnud tema poolt aktsepteeritav ja ta ei oleks selleks võimeline olnud, tulnuks kokkuleppest loobuda. Kuna seda ei tehtud, kinnitati sõlmitud kokkulepe kohtuotsusega ning seega on kriminaalhooldusalune käesolevaks ajaks kohtuotsusega pandud lisakohustust rikkunud.
17. Maakohus leiab, et eeltoodud asjaoludel on põhjendatud ärakandmata karistus täitmisele pöörata. Süüdimõistetule anti Viru Maakohtu 14.11.2017 otsusega võimalus tõestada, et ta suudab ettenähtud reegleid täita ja seetõttu jäeti temale mõistetud vangistus tingimisi kohaldamata. Vaatamata sellele ei ole G.D. suutnud talle osutatud usaldust õigustada. Maakohtul ei teki veendumust, et tegemist on isikuga, kes soovib edaspidist elu elada seaduskuulekalt. Määruskaebus
18. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse süüdimõistetu G.D. , kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ja karistuse täitmisele pööramata jätmist.
19. G.D. viibis haiglas viis kuud, kust pidi lahkuma perekondlikel põhjustel. Rehabiliatsioonikeskuse juhtkond tuli talle vastu ning G.D. ile pakuti individuaalset rehabilitatsiooni ning psühholoogilist nõustamist. Käesoleva hetkeni ei ole G.D. rehabilitatsioonist loobunud ja seda lõpetanud. Samuti ei ole ta rikkunud lepingutingimusi ega rehabilitatsioonikeskuse kodukorda ning ei nõustu Viljandi sotsiaaltöötaja seisukohaga. Käesoleval hetkel G.D. töötab ametlikult, tasub kohtutäituri vahendusel võlgasid ning elab seaduskuulekat elu. Süüdimõistetu omandab B-kategooria juhtimisõigust, mille eest tal on juba tasutud. Sooritatud on teooriaeksam ja 16.05.2018 tuleb liikluseksam. Samuti vajab materiaalset toetust tema ema, mistõttu on tal vajalik töötada. Kaebusele on lisatud 07.02.2018 sõlmitud tööleping ning SA Viljand Haigla sõltuvushaigete ravija rehabilitatsioonikeskuse Jõhvi järelteenuse juhtumikorraldaja 14.03.2018 teatis, mille kohaselt G.D. peale rehabilitatsioonilt naasmist jätkas individuaalkonsultatsioone Jõhvi järelteenuse kogemusnõustajatega. 2 Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
20. KarS § 74 lg 4 näeb ette, et kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele.
21. Esmalt ringkonnakohus märgib, et Viru Maakohtu 21.03.2018 määruse resolutiivosa algus on ekslik – maakohus on märkinud, et pöörab täitmisele Ando Pajole Viru Maakohtu 14.11.2017 otsusega mõistetud ärakandmata karistuse. Tegelikkuses tuleb täitmisele pöörata aga G.D. ile mõistetud karistus. Ringkonnakohus tühistab selles osas määruse ja asendab isikute nimed. Eeltoodu ei too aga kaasa G.D. ile mõistetud karistuse täitmisele pööramata jätmist.
22. G.D. toob määruskaebuses välja, et jätkas pärast kohtuotsusega määratud ravilt lahkumist SA Viljandi Haigla sõltuvushaigete ravi – ja rehabilitatsioonikeskuse Jõhvi järelteenuse vormis kogemusnõustajatega individuaalkonsultatsioone. Esmalt juhib kriminaalkolleegium tähelepanu, et järelteenuse vormis ravi jätkamine ei ole samastatav kohtuotsusega määratud ravikohustusega. Järelteenust on võimalik läbida alles pärast ravi täies ulatuses läbimist, mida G.D. aga teinud ei ole, lahkudes omavoliliselt haiglast. Samuti on SA Viljandi haigla sõltuvushaigete ravi – ja rehabilitatsioonikeskuse juht R. Kerdmann vastusena ringkonnakohtu poolt tehtud päringule avaldanud, et tegelikkuses ei ole G.D. aprillikuus järelteenusel osalenud. Samast vastusest nähtub ka seegi, et tulenevalt suhtumisest tervenemisse ning keskuse sisekorraeeskirjadesse, ei ole SA-l Viljandi Haigla enam võimalik G.D. ile edasist ravi osutada (II kd tl 19). Ühtlasi tegi ringkonnakohus päringu ka G.D. i kriminaalhooldusametnikule, uurides, kas G.D. i suhtes oleks võimalik kriminaalhooldust jätkata, millele ametnik vastas, et tulenevalt G.D. i isikust, tema narkootilise aine sõltuvusest ning asjaolust, et narkosõltlastele mõeldud ravi jäeti hooletult pooleli, ei ole kriminaalhoolduse edasine teostamine enam võimalik (II kd tl 18).
23. Tuginedes eeltoodule, on ringkonnakohus seisukohal, et G.D. ei ole täitnud talle kohtuotsusega määratud kohustust läbida narkosõltlastele mõeldud ravi. See aga viitab G.D. i vähesele motivatsioonile vabaneda narkootikumidega seotud sõltuvusest, kuna isik suhtub ükskõikselt temale määratud ravisse, s.o rikkudes haigla kodukorra eeskirju ning lahkudes omavoliliselt ravilt. Määruskaebuses välja toodud perekondlikud põhjused ei õigusta eeltoodud rikkumisi. Nõustudes ning asudes vabatahtlikult SA-sse Viljandi Haigla narkoravile, pidi süüdimõistetu olema teadlik, et tal on kohustus viibida kohtuotsuses märgitud ajavahemikul ravil.
24. Kokkuvõtvalt leiab ringkonnakohus, et omavoliliselt ravilt lahkumine viitab G.D. i vähesele motivatsioonile ennast ravida. Seega ei ole karistusest tingimisi vabastamine G.D. ile soovitud mõju avaldanud ning kriminaalhoolduse edasine teostamine ning katseaja pikendamine või täiendavate kohustuste määramine ei ole enam otstarbekas ja G.D. ile mõistetud karistus tuleb pöörata täitmisele.
25. Eeltoodust tulenevalt ning juhindudes KrMS § 390 lg 1 ja § 337 lg 1 p-st 4 Tartu Ringkonnakohus tühistab Viru Maakohtu 21.03.2018 määruse osaliselt, s.o määruse resolutsioonis vale isiku näitamises, kelle osas ärakandmata karistus täitmisele pööratakse, asendab selle õige isikuga ning muus osas jätab määruse muutmata. Määruskaebus jääb rahuldamata. /allkiri/ Mati Kartau /allkiri/ Tiit Lõhmus 3 /allkiri/ Aarne Sarjas