Obsah (6)

§ 121§ 120§ 64§ 68§ 69§ 76

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 27. aprill 2018, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-17-5541 Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Mati Kartau Kohtukoosseis Vai

§ 121

lg 2 p-de 2, 3 järgi 1 aasta 3 kuu vangistusega ning

§ 120

lg 1 järgi 5 kuu vangistusega.

§ 64lg 1 alusel, üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, mõisteti D.

Vitenzonile liitkaristuseks 1 aasta 6 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvati kahtlustatavana kinnipidamine alates 03.04.2017 kuni 04.04.2017, s.o 2 päeva, karistusaja hulka ning mõisteti D. Vitenzonile lõplikult ärakandmisele 1 aasta 5 kuud 28 päeva vangistust.

§ 69

lg 7 ja § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu 06.05.2016 kohtuotsuse järgi ärakandmata karistuse võrra – 1 aasta 1 kuu 3 päeva vangistust ehk 393 tundi ÜKT – ning mõisteti D. Vitenzonile liitkaristuseks 2 aastat 7 kuud 1 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 05.04.

1. Karistuse kandmise lõpp 06.11.
2. Maakohtu määrus
3. Viru Maakohtu 23.03.2018 määrusega jäeti D. Vitenzon vangistusest tingimisi elektroonilise valve kohaldamisega vabastamata. 2.
4. Karistusregistrist nähtuvalt on isikut kriminaalkorras karistatud 4 korral, vanglas kannab ta karistust teist korda. Korduv kriminaalkorras karistatus viitab sellele, et isik ei ole varasematest karistustest vajalikke järeldusi teinud ega oma käitumist õiguskuulekuse suunas korrigeerinud, vaid on jätkanud uute kuritegude toimepanemist. Viimased kolm karistust on isikule mõistetud

§ 121alusel, s.o kehalise väärkohtlemise eest.

Vangla materjalidest nähtub, et isik on kasutanud vägivalda oma ema, vanaema, õe, endise ja praeguse elukaaslase suhtes. Järjepidevalt samaliigiliste kuritegude toimepanemine kinnipeetava poolt oma naispereliikmete suhtes näitab maakohtu hinnangul seda, et isik ei ole mõistnud oma tegude tõsidust, mis seab kahtluse alla tema motivatsiooni muutuda. Kuritegude toimepanemise soodusteguriks on alkoholi kuritarvitamine. Meditsiiniosakonna andmetel on kinnipeetaval diagnoositud alkoholisõltuvus, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise peamiseks riskifaktoriks. Kuna isik on varasemalt käitumiskontrolli ajal rikkunud talle määratud kohustust mitte tarvitada alkoholi, leidis maakohus, et isikule tingimisi ennetähtaegse vabastamise korral kohustuse mitte tarvitada alkoholi määramine ei pruugi ka sel korral olla piisavalt mõjus vahend, et ära hoida alkoholi tarvitamist ning sellest tingituna uute kuritegude toimepanemist tema poolt. Kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtub, et isik on olnud kriminaalhooldusele allutatud 3 korral, kuid vaid ühel korral kulges katseaeg edukalt. Teistel kordadel rikkus isik kohustust mitte tarvitada alkoholi, hoidis kõrvale üldkasuliku töö sooritamisest ja pani toime uued kuriteod. Maakohtul puudus kindlus, et isik tingimisi enne tähtaega vabanemise korral suudab järgida kõiki kontrollnõudeid ja täita talle määratavaid kohustusi ning katseaja edukalt läbida. Lisaks märkis maakohus, et elukaaslase J.A. igakülgne toetus oli kinnipeetaval olemas ka enne käesolevat vangistust, kuid

§ 120

lg 1, § 121 lg 2 p-de 2, 3 järgi kvalifitseeritud kuriteod on sooritatud nimetatud elukaaslase suhtes. 2.2. Positiivsena võib kinnipeetava puhul välja tuua selle, et vangistuses on ta läbinud sõltlastele suunatud sotsiaalprogrammi, sooritanud A1-taseme riigikeele eksami ning hetkel õpib A2taseme riigikeele kursustel. Samuti selle, et ta on osalenud vestlustes teemal „Pere ja paarisuhte vägivalla vähendamine“ ning et tal puuduvad distsiplinaarkaristused. Vabanemisel on isikul olemas elukoht, mis sobib elektroonilise valve kohaldamiseks ja garanteeritud töökoht OÜ-s F pagariabina. Maakohtu hinnangul ei kaalu kinnipeetavat positiivselt iseloomustavad asjaolud üles negatiivseid, millel maakohus eelnevalt peatus ning milliseid pidas maakohus kaalukamateks

§ 76lg-s 4 sätestatud asjaolude kogumis.

Määruskaebused

1. Viru Maakohtu 23.03.2018 määruse peale esitas apellatsioonikaebuse süüdimõistetu D. Vitenzoni kaitsja Silvi Erro, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ning D. Vitenzoni tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve alla. 3.
2. Viru Maakohtus lahendatud ennetähtaegse vabastamise taotluste analüüs näitab, et D. Vitenzoni ennetähtaegne vabastamine sõltus oluliselt kohtuniku isikust, mitte

§-s 76 sätestatud alustest. Maakohtul tuleb lähtuda kriminaalhooldaja arvamusest ning vangla iseloomustusest, mitte paljasõnalistest väidetest ja isiku varasemast karistatusest. 2 Kui vabastamata jätmist põhjendatakse sellega, et vangistus mõjub isikule hästi, kaotab ennetähtaegse vabastamise menetlus mõtte. 3.2.

§-s 76 puudub viide sellele, et ennetähtaegne vabastamine on erandlik ja seda saab rakendada vaid mõne kuriteo või karistuse puhul. Selline lähenemine ei ole kooskõlas seaduse teksti ega seadusandja eesmärgiga. Samuti ei ole arusaadav, kuidas sisustada ühiskonna õiglustunnet ja mõõta selle riive ulatust. Ebamäärase sisuga mõistele tuginev ennetähtaegne vabastamata jätmine pole põhjendatud. Maakohus ei järginud

§ 76lg-s 4 ja Kr

MS § 3051 lg-s 1 sätestatut ega arvestanud määruskaebuste argumente, mille tõttu tuleb vaidlustatud maakohtu määrus tühistada. 3.

1. Toimiku materjalidest ja kannatanu (elukaaslase) J. A. taotlusest nähtub, et positiivsena võib kinnipeetava puhul välja tuua selle, et vangistuses on ta läbinud sõltlastele suunatud sotsiaalprogrammi, sooritanud A1-taseme riigikeele eksami ning hetkel õpib A2-taseme riigikeele kursustel. Samuti see, et ta on osalenud vestlustes teemal „Pere ja paarisuhte vägivalla vähendamine“ ning et tal puuduvad distsiplinaarkaristused. Vabanemisel on isikul olemas elukoht, mis sobib elektroonilise valve kohaldamiseks ja garanteeritud töökoht OÜ-s F. pagariabina. Kohtumäärustest ei selgu, millele tuginedes jõuti järeldusele, et uue kuriteo toimepanemise risk on suur. 3.
2. Süüdimõistetu võib eeldada, et hea käitumise ja

§ 76

lg-s 4 sätestatud asjaolude esinemise korral on tal võimalik kindla karistusaja ärakandmise järel enne tähtaega vabaneda. Kogu karistuse ärakandmine pole reegel ja ennetähtaegne vabastamine ei ole erand ning seda kinnitab kohtupraktika. Vastupidisel juhul tekib oht, et süüdimõistetu kaotab huvi enda käitumise parandamise ja ühiskonnaga taasliitumise vastu. 3.

1. Kaitsja hinnangul on otstarbekas D. Vitenzon vabastada, kohaldades katseaega, sest siis säilib tema suhtes kontroll, mis süüdimõistetut distsiplineerib ja aitab kaasa ühiskonda sulandumisele. D. Vitenzoni positiivselt iseloomustavad asjaolud on kuriteo raskusega võrreldes kaalukamad. 3.
2. Maakohus tegi D. Vitenzoni vabastamata jättes kaalutlusvea, jättes arvestamata kannatanute arvamused. Viru Vangla poolt esitati maakohtule dokumendid, kust nähtub, et Viru vangla poolt koostati 22.03.2016 D. Vitenzonile individuaalne täitmisprogramm, vastavalt millele pidi D. Vitenzon vanglas tööle asuma, osalema riigikeele kursustel ning läbima D. Vitenzonile määratud sotsiaalprogrammi. Süüdimõistetu on läbinud vangistuses edukalt individuaalse sotsiaalprogrammi, ta käis heameelega eesti keele kursustel, pärast seda sooritas väga hästi tasemeeksami. Vanglas viibimise ajal distsiplinaarkaristusi ei ole. D. Vitenzon on kriitiline, mõistab oma käitumist hukka, on näidanud oma kindlat soovi muuta oma elu ning olla seaduskuulekas kodanik. Süüdimõistetul on olemas garanteeritud töökoht, elukoht ning vabaduses lähedaste toetus. Seejuures on süüdimõistetu kannatanuga, s.o J. A., leppinud. D. Vitenzon on noor, teinud paju vigu, kuid on teinud neist vastavad järeldused.
3. Viru Maakohtu 23.03.2018 määruse peale esitas apellatsiooni ja lisana taotluse kannatanu J. A, kes palub tühistada maakohtu määruse ning vabastada süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegselt süüdimõistetu allutamisega elektroonilisele valvele. Apellatsiooniga koos edastatakse ka taotlus, millele on alla kirjutanud süüdimõistetu ema, vanaema ja õde ning milles taotletakse süüdimõistetu ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve alla ning avaldatakse muret süüdimõistetu tervise osas. Apellatsiooni kohaselt ei olla maakohtu määrusega nõus, sest maakohus ei võtnud arvesse, et D. Vitenzon teadvustab kogu tema poolt toimepandud kuriteo raskust, kahetseb oma tegu, ta 3 vajab tulenevalt oma haigustest spetsialistide abi, kannatanu on süüdimõistetule andestanud, süüdimõistetu on mõistnud alkoholi tarbimise raskust ja tagajärgi ning kannatanu tasub süüdimõistetu eest kohtukulusid. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
4. Esmalt peab ringkonnakohus vajalikuks märkida, et ennetähtaegse vabastamise küsimuses otsustuse vaidlustamise puhul on tegemist määruskaebemenetlusega, mida reguleerib KrMS
5. peatükk ning tulenevalt KrMS § 383 lg-st 1 on võimalik maakohtu määruse peale esitada määruskaebus. Kuna nii süüdimõistetu kaitsja kui kannatanu kaebused on pealkirjastatud apellatsioonidena, kuid sisuliselt on tegemist määruskaebustega, siis käsitleb ringkonnakohus neid edaspidi kui määruskaebuseid.
6. Tulenevalt KrMS § 384 lg-st 1 on maakohtu määruse peale määruskaebuse esitamise õigus kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve. Käesoleval juhul ei ole kannatanu näol tegemist isikuga, kes oleks kohtumenetluse pool või menetlusväline isik, kelle õigusi ja seaduslikke huve oleks piiratud. Määruskaebuse esitamise õigus on üksnes isikul siis, kui vaidlustatava kohtumäärusega otsustataks siduvalt tema õiguste üle. See, et isikul on lähedased suhtes süüdimõistetuga, ei tähenda, et käesoleva menetluse raames otsustatakse tema õiguste üle. Kuna kannatanu J. A ei ole käesoleval ajal määruskaebuse esitamise õigust tulenevalt KrMS § 384 lg-st 1, siis tuleb tema esitatud määruskaebus koos taotlusega jätta KrMS § 390 lg 1 ja KrMS § 326 lg 2 p 3 alusel jäta läbi vaatamata ja tagastada esitajale. Kuna määruskaebus jääb läbi vaatamata, siis määruskaebuses ja taotluses esitatu osas ringkonnakohus seisukohta ei võta. Seega edasiselt käsitleb ringkonnakohus üksnes süüdimõistetu kaitsja esitatud määruskaebust.
7. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses toodud seisukohtadega ja leiab, et D. Vitenzoni vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine elektroonilise valve kohaldamisega ei ole põhjendatud ning selle põhjendatusele ei viidata ka esitatud määruskaebuses.
8. Maakohtu otsustus on põhjendatud. Maakohus on lähtunud konkreetselt süüdimõistetust ja tema poolt toimepandud süüteost, analüüsides süüdimõistetu suhtes esinevaid nii positiivseid kui ka negatiivseid asjaolusid kogumis. Kuna ringkonnakohus nõustub maakohtuga põhistustega, ei pea kohus vajalikuks neid siinkohal uuesti kõike üle korrata, vaid märgib üksnes järgnevat. Määruskaebuses heidetakse maakohtule ette, et tegemist on üksnes kohtuniku isikust tuleneva otsustusega, määrus on põhjendamata, tegemist on otsitud põhistustega, mis ei tugine millelegi ning maakohus eeldab, et ennetähtaegseks vabastamiseks peavad esinema erandlikud asjaolud ja ühiskonna õiglustunne ei tohi olla riivatud. Kohtukolleegiumi hinnangul on kaitsja määruskaebus mõneti kummaline, kus maakohtule heidetakse ette asjaolusid, mida maakohtu määruses ei ole kajastatud, näiteks õiglustunde arvestamine kui sisustamata õigusmõiste. Maakohus ei ole nimetatud asjaolu käsitlenud. Samuti jääb ringkonnakohtule arusaamatuks, miks on kaitsja asunud seisukohale, et süüdimõistetu ennetähtaegne vabastamine on sõltuvuses kohtuniku isikuga, kuigi maakohus on arvestanud kõiki

§ 76lg-s 4 toodud asjaolusid.

See, et ei nõustuta maakohtu põhistusega, ei tähenda, et need oleksid otsitud või ei tugineks millelegi. Maakohus on arvestanud nii vangla iseloomustuses kui kriminaalhooldaja arvamuses toodut kui ka

§ 76lg-s 4 toodud asjaolusid.

Määruskaebuses heidetakse ette, et maakohus ei ole arvestanud määruskaebustes toodud argumente – maakohus ei saanudki seda teha, sest määruskaebuste argumentidele tuleb tähelepanu pöörata siiski ringkonnakohtul kui määruskaebuseid lahendaval kohtul. 4 Kaitsja toob välja, et ennetähtaegne vabastamine ei ole erandlik asjaolu ning kui süüdimõistetu käitub vangistuses hästi, siis peaks olema ennetähtaegne vabastamine talle justkui garanteeritud. Nii see siiski ei ole. Vangistusest ennetähtaegne vabastamine ei ole kinnipeetava seadusejärgne õigus. Kuigi vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist reguleerivate karistusseadustiku üldosa sätete alusel saab süüdimõistetu nõuda seaduses ettenähtud tähtaegade saabumisel enda tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist, ei ole tal nende normide kohaselt subjektiivset õigust nõuda vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist (RKKKo nr 3-1-1-18-11, p 9.1). See tähendab, et riik ei ole ennetähtaegse vabastamise võimaluse sätestamisega loonud süüdimõistetu jaoks õiguslikku positsiooni, millele tuginedes tekiks tal õiguspärane alus loota, et kogu karistust ei tule ära kanda. (RKKKm nr 3-1-1-12-17, p 18) Maakohus on arvestanud süüdimõistetu suhtes esinevaid positiivseid asjaolusid, mis on veelkord üle korratud määruskaebuses ning on leidnud kogumis, et need ei ole asjaolud, mis annaksid aluse süüdimõistetu ennetähtaegseks vabastamiseks elektroonilise valva alla. Ei saa ka öelda, et maakohus ei oleks arvestanud kannatanu J. A poolt avaldatud seisukohti, et kannatanu on süüdimõistetuga leppinud. Üksnes isiku tervist puudutavad asjaolud ei ole aluseks süüdimõistetu ennetähtaegsele vabastamisele. Kohtukolleegiumi veendumust, et D. Vitenzonile ennetähtaegsel vabastamisel elektroonilise valve alla määramisega määratav kriminaalhooldus välistaks uute kuritegude toimepanemise, ei suurenda ka asjaolu, et süüdimõistetu suhtes varasemalt määratud kriminaalhooldused on suures osas ebaõnnestunud. Varasem kriminaalhooldus ning varasemad karistused ei ole hoidnud ära uute kuritegude toimepanemist. Puuduvad asjaolud, mille alusel saaks väita, et käesoleval ajaks on asjad nii kardinaalselt muutunud, et kriminaalhooldus koos elektroonilise valvega hoiaks ära uute kuritegude toimepanemise riski. Määruskaebus jääb edutuks. 9. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390, KrMS § 326 lg 2 p-st 3, KrMS §-st 384 ja § 337 lg 1 p-st 1 tuleb jätta Viru Maakohtu 23. märtsi 2018 määrus muutmata, süüdimõistetu kaitsja määruskaebus rahuldamata ja kannatanu määruskaebus ning taotlus läbi vaatamata ning tagastada esitajale. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Aarne Sarjas Maarika Kuusk Mati Kartau 5