Obsah (4)

§ 37§ 108§ 109§ 131

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtukoosseis Otsuse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised

) § 108 lg-de 1 ja 2 rakendamisel tähtsust. 3.

1. Kuna vastustaja teatas, et halduskohtusse pöördumata kohalike omavalitsuste poolt perioodil 2011–2014 tehtud kulutuste hüvitamist ei toimu, on vastustaja tinginud kohtuvaidluse tekkimise.
2. a kulutuste tasumisega kohalikele omavalitsustele nõustus vastustaja kohtuvaidluseta, mis kinnitab, et varasema perioodi kulutuste hüvitamise takistuseks ei olnud õigusselguse puudumine. 3.
3. Halduskohtu tehtud kompromissettepanekutega ei saa põhjendada õigusabikulude kaebaja kanda jätmist. Kompromissettepanekute aktsepteerimine ei olnud mõistlik. Õigusabikulude osas oleks tulnud samuti lähtuda kaebuse rahuldamise proportsioonist.
4. HTM esitas vastuse apellatsioonkaebusele, milles leiab, et kaebaja apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. Vastustaja põhjendused olid järgmised. 4.1 Vastustajal ei olnud enne Riigikohtu lahendeid nr 3-4-1-26-14 ja nr 3-3-1-41-15 õiguslikku kohustust kaebaja kantud kulusid hüvitada. Haldusorgan ei saa kehtivatest normidest kõrvale kalduda. Erakoolide tegevuskulude tasumise kohustus oli EraKS § 222 alusel pandud kohalikule omavalitsusele ja see säte oli kehtiv. Vastustaja ei saa seadust vastu võtta ega muuta, mistõttu ei saa väita, et vastustaja tegevus oli õigusvastane. 4.2 Viivise rakendamine on vastuolus avalik-õigusliku suhte olemusega. Kaebajale ei ole kahju tekitatud. 4.3 RVastS § 7 lg-s 1 sätestatud eeldused ei ole täidetud. Kahju on kõrvaldatav raha maksmisega ning täiendavat kahju kaebajale ei ole tekkinud. Viivise väljamõistmine nõude sissenõutavaks muutumise hetkele eelnevalt perioodilt ei täida kahju hüvitamise eesmärki. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
5. Apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ei ole alust.
6. Kaebaja vaidlustab Tartu Halduskohtu otsust osas, millega jäeti rahuldamata kaebus HTM-lt viivise väljamõistmiseks EraKS §-ga 222 kaebajale pandud kohustuse täitmiseks raha eraldamise kohustuse täitmisega viivitamise tõttu ja menetluskulude jaotamise osas. Kaebaja ei vaidlusta halduskohtu otsust põhinõude rahuldamise osas.
7. Kaebaja leiab, et RVastS § 7 lõike 4 ja VÕS § 113 koostoimes on tal õigus nõuda vastustajalt viivist
8. oktoobri
9. a seisuga summas 5470,71 eurot ja alates
10. november 2016 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras. Ringkonnakohus kaebaja sellise seisukohaga ei nõustu.
11. EraKS v.r § 222 lg 1 sätestas, et vald või linn osaleb eraüldhariduskooli tegevuskulude katmises proportsionaalselt selles koolis õppivate õpilaste arvuga, kelle rahvastikuregistri järgne elukoht asub selle valla või linna haldusterritooriumil. Sama paragrahvi lõige 3 sätestas, et tegevuskulude 3 katmisel lähtutakse põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse §-s 83 sätestatud munitsipaalkooli tegevuskulude katmises osalemise tingimustest ja korrast. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi
12. oktoobri
13. a otsusega asjas nr 3-4-1-16-14 tunnistati põhiseadusega vastuolus olevaks selliste õigustloovate aktide andmata jätmine, mis sätestaksid kohaliku omavalitsuse üksustele EraKS §-ga 22² pandud kohustuste rahastamise riigieelarvest. Riigikohtu halduskolleegium asus
14. mai
15. a otsuses asjas nr 3-3-1-84-14 seisukohale, et kohalikul omavalitsusel on põhiseaduse § 154 lg 2 teise lause alusel õigus nõuda riigilt kohtu kaudu riikliku ülesande täitmiseks puuduolevat raha. Kuna vastavates õigusaktides puudus regulatsioon, mille kaudu vastustaja pidi otsustama ja korraldama omavalitsustele EraKS §-ga 222 pandud kohustuse täitmise rahastamise, oli viidatud Riigikohtu lahendite pinnalt riigil kohustus omavalitsuste kohustuse täitmist rahastada ning viimased olid õigustatud nõudma selle kohustuse täitmist. Ka käesolevas asjas on põhinõudena esitatud Jõelähtme valla nõue HTM-i vastu EraKS §-s 222 sätestatud kohustuse täitmisega tekkinud kahju hüvitamiseks. Pärast kaebuse täpsustamist on kaebaja põhinõudeks taotlus hüvitada kaebajale tekkinud kahju ning alternatiivseks nõudeks HTM kohustamine tasuda EraKS § 222 rakendamisel kaebaja tasutud 22 220,98 eurot. Kohustamisnõue on RVastS § 2 lõike 1 alusel primaarne nõue, et sundida vastustajat oma kohustust täitma (

§ 37

lg 2 p 2), kohustuse täitmata jätmisega tekitatud kahju hüvitamiseks esitatud nõue on sekundaarne nõue (

§ 37lg 2 p 4).

Kuna asja materjalidest on arusaadav kaebaja tahe vastustaja kohustamiseks, ei ole otsustava tähendusega, et halduskohus on otsuse põhjendustest tulenevalt lahendanud justkui alternatiivselt esitatud kohustamisnõude esmaselt esitatud kahju hüvitamise nõude asemel (vt ka Tartu Ringkonnakohtu

1. märtsi
2. a otsus haldusasjas nr 3-15-1124, p 20).
3. Kohtupraktikas (Riigikohtu halduskolleegiumi
4. detsembri
5. a otsus asjas nr 3-3-1-83-10;
6. novembri
7. a otsus asjas nr 3-3-1-66-14) on jaatatud õigust nõuda viivist kahju hüvitamise nõudega seoses. RVastS § 7 lõige 4 näeb ette avaliku võimu teostamisel tekitatud kahju hüvitamisel ka eraõiguse kahju hüvitamise sätete kohaldamise võimaluse, kui seadusega pole sätestatud teisiti ja see pole vastuolus avalik-õiguslike suhete olemusega. Viidatud normi alusel on peetud põhjendatuks kohaldada VÕS §-s 113 sätestatud õiguskaitsevahendit ka avalikõiguslikes suhetes kahju tekitamise korral.
8. Kui isik taotleb haldusorgani kohustamist toimingu sooritamiseks, on tal õigus samas nõuda viivist toimingu sooritamisega viivitamise tõttu üksnes juhul, kui selline õigus tuleneb eriseadusest. Vaidlust ei ole selle üle, et üheski õigusaktis ei ole sätestatud kohaliku omavalitsuse õigust nõuda asjaomaselt riigiasutuselt viivist kohalikule omavalitsusele EraKS §-ga 222 pandud kohustuse täitmiseks rahaliste vahendite eraldamata jätmise korral.
9. RVastS § 7 lg 4 on riigivastutuse eriosa norm ning reguleerib selgelt kahju hüvitamist avalikõiguslikus suhtes. Ringkonnakohus ei pea põhjendatuks RVastS § 7 lg 4 sedavõrd laiendavat tõlgendamist, et lubada eraõiguslike õiguskaitsevahendite rakendamist kõigil juhtudel, kui haldusorgani vastu esitatakse rahaline või muu varaline nõue. Üleüldine eraõiguslike õiguskaitsevahendite rakendamine ei oleks kooskõlas avalik-õiguslike suhete iseloomuga. Seadusandjal on võimalik eraldi otsustada erinevates valdkondades VÕS § 113 kohaldamine või sellega sarnaneva regulatsiooni kehtestamine. Hetkel puudub regulatsioon, mis võimaldaks avalikõiguslikus vaidluses kohustamisnõude esitamisel nõuda vastustajalt viivise tasumist ning võimaldaks seetõttu kohaldada VÕS § 113 (vrd Tartu Ringkonnakohtu
10. novembri
11. a otsus haldusasjas nr 3-15-1672, p 23).
12. Eeltoodu põhjal on ringkonnakohus seisukohal, et Jõelähme vallal ei ole õiguslikku alust nõuda HTM-lt viivist erakoolide kulude katmiseks rahaliste vahendite eraldamise kohustuse 4 täitmata jätmise eest. Seetõttu ei ole ka oluline tuvastada, kas ja millal sattus vastustaja viivitusse kaebajale EraKS §-ga 222 pandud kohustuse täitmiseks raha eraldamata jättes.
13. Eeltoodud asjaoludel ei ole põhjendatud võtta asja materjalide juurde apellatsioonkaebusele lisana esitatud viivisearvestust ning ringkonnakohus tagastab selle kaebajale.
14. Kaebaja taotleb apellatsioonkaebuses mõista vastustajalt välja haldusasjaga seoses tasutud riigilõiv ja õigusabikulud täies ulatuses. Ringkonnakohtu hinnangul on halduskohtu viide

§ 108

lg-le 3 õige ja selle alusel mõistis halduskohus kaebaja kasuks õigesti välja poole tasutud riigilõivust ehk 349 eurot. Ringkonnakohus jätab halduskohtu otsuse vaidlustatud osas muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata. Menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti (

§ 108lg 1).

HTM ei ole apellatsioonimenetluses esitanud menetluskulude nimekirja ega kuludokumente. Tulenevalt

§ 109lg 1 neljandast lausest vastustaja kasuks menetluskulusid välja ei mõisteta.

Seega jäävad kaebaja menetluskulud kaebaja enda kanda. 15. Kaebaja taotlus asjas istungi korraldamiseks jääb rahuldamata. Halduskohus on asja lahendanud kirjalikus menetluses ning ka ringkonnakohus ei näe mõjuvat põhjust asja kohtuistungil menetleda. Ringkonnakohtu hinnangul on selge, et vajalikud tõendid on asjas kogutud ning istungi korraldamine ei annaks asja lahendamisele juurde kvalitatiivset väärtust. Küll aga pikendaks see asjas ringkonnakohtu otsuseni jõudmise aega, kuna asja lahendamine kirjalikus menetluses on võimalik kiiremini. Samuti pikendaks istungi korraldamine teiste ringkonnakohtu menetluses olevate asjade lahendamise aega. Seetõttu lahendab ringkonnakohus asja

§ 131lg 1 p 2 alusel kirjalikus menetluses.

1. Eeltoodud põhjendustel jätab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse rahuldamata ning Tartu Halduskohtu
2. juuni
3. a otsuse muutmata. /allkirjastatud digitaalselt/ Madis Ernits /allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel 5 /allkirjastatud digitaalselt/ Einar Vene