KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalise

ldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Viru Vangla direktori 30.03.
2. a käskkirjaga nr 3-1/113 viidi A.K. alates 01.04.2016 üle III üksuse vanemvalvuri ametikohale palgaga 1564 eurot kuus, mis on erialase haridusega sisevalveteenistuse vanemvalvuri palgamäär ja sisaldab töötamist öisel ajal. Käskkirjaga määrati A.K. ile ka lisatasu 115 eurot kuus töötamise eest kõrgendatud riskikeskkonnas ja intensiivse järelevalve teostamise tingimustes, alaealiste- ja noorte kinni peetavate isikutega kolmanda üksuse koosseisus.
3. Viru Vangla direktor vabastas 09.06.
4. a käskkirjaga nr 3-1/229 teenistusest III üksuse vanemvalvuri A.K. alates 11.06.2016 ettenägematute asjaolude ilmnemise tõttu (tervisekontrolli tulemusena on tuvastatud, et esineb vanglateenistuse ametnikule pandud teenistuskohustuste täitmist takistavaid tervisehäireid), võttes aluseks avaliku teenistuse seaduse (ATS) § 15 p 5, § 34 lg 1, § 86, § 95 lg-d 1 ja 3, § 101 lg 5, § 103, § 104, Vabariigi Valitsuse 22.01.
5. a määruse nr 12 (määrus nr 12) § 2 lg 2 p 2 ja OÜ X tervisetõendi.
6. A.K. esitas 07.07.2016 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles ta palus tunnistada Viru Vangla direktori 09.06.
7. a käskkiri nr 3-1/229 õigusvastaseks, ennistada ta teenistusse ja mõista välja tasu teenistusest sunnitult puudutud aja eest. Kaebuse põhjendused: Vangla on rikkunud vangistusseaduse (VangS) § 144 ning töötervishoiu ja tööohutuse seaduse (TTOS) § 13 lg 1 p 10, § 14 lg 5 p 5 ja 5¹. Erakorraliselt on õigus vanglaametnikku rakendada tööle VangS § 139 alusel, kuid ATS § 54 lg 2 p 1 alusel on ametnikul õigus keelduda ka seaduslikust

ldusest, kui selle täitmine on talle tervise tõttu vastunäidustatud. Kaebajal on 2 koopiat 01.06.2016 kuupäevaga tervishoiuarsti tõenditest, kuid käskkirjas ei ole viidatud tõendi numbrile ega kuupäevale. Teenistuslehel on märgitud vabastamise aluseks ATS § 95 lg 1. Käskkiri viitab ATS § 95 lg-le 1 ja § 15 lg-le 5. ATS § 15 lg 5 on lisatud 01.08.2014 jõustunud kaitseväe

lduse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusega. Kaebaja oli vanglateenistuse ametnik, mitte Kaitseväe teenistuja. Tervisenõuetele mittevastavust ei saa pidada ettenägematuks asjaoluks. Vangla ei ole kinni pidanud VangS § 144 lg 1 nõudest teavitada kaebajat ette 2 kuud nõusolekuta üleviimisest, ei ole hinnanud VangS § 128 lg 4 nõuet, on muutnud kokkulepet tööaja suhtes, on võtnud õiguse hinnata kaebaja vastavust tervisenõuetele ning nõudnud OÜ-lt X tervisetõendi muutmist ilma uut tervisekontrolli teostamata. Käskkirjas on kasutatud valesid aluseid ja seda ei ole põhjendatud, millega on rikutud ATS § 103 lg 2 p 4 ja 5. Ettenägematutel asjaoludel vabastamise

l tuleb sellest ette teatada 15 päeva, võimaldada mõistlik aeg puuduste kõrvaldamiseks ja viia läbi lahkumisvestlus, mida pole tehtud.

1. Tartu Halduskohus tühistas 20.10.
2. a otsusega Viru Vangla direktori 09.06.
3. a käskkirja nr 3-1/229, ennistas A.K. i teenistusse ning mõistis talle välja tasu teenistusest sunnitult puudutud aja ees. Tartu Ringkonnakohus rahuldas 14.03.
4. a otsusega Viru Vangla apellatsioonkaebuse ja tühistas Tartu Halduskohtu 20.10.
5. a otsuse ning saatis asja halduskohtule uueks läbivaatamiseks.
6. A.K. esitas 22.05.2017 täienduse, milles ta teatas, et soovib vangla 09.06.
7. a käskkirja tühistamist, teenistusse ennistamist ja tasu teenistusest sunnitult puudutud aja eest.
8. Tartu Halduskohus jättis 29.06.
9. a otsusega A.K. i kaebuse rahuldamata. Otsuse põhjendused: 1) VangS § 1131 lg-ga 2 on vanglaametniku teenistusülesannete täitmiseks kehtestatud nõuete ja nendele vastavuse hindamise

kehtestamise õigus antud valdkonna eest vastutavale ministrile. Justiitsminister on

kehtestanud 23.07.2013. a määrusega nr 26, mille §-d 18 ja 22 näevad p-des 3 ja 4 ette, et I ja II klassi valvuri ametites võib olla isik, kes on võimeline kohanema muutustega ja pingeolukorras tulemuslikult töötama. Seda, et vanglaametnik peab vastama mingitele nõuetele ka tervise osas, pole minister kehtestanud, kuid VangS § 146 lg-d 1 ja 4 näevad ette vanglateenistuse ametnikule pandud kohustuste täitmist takistavate tervisehäirete puudumise tuvastamiseks tervisekontrolli. Vastavad nõuded ja hindamise

peab kehtestama Vabariigi Valitsus, kes on seda teinud määrusega nr 12. Kuigi VangS § 114 lg-s 1 pole vanglaametnikuna teenistusse võtmist välistava asjaoluna nimetatud isiku tervisega seonduvat, saab töö eripära arvestades eelnimetatud õigusaktide sätteid koosmõjus kohaldades jõuda järeldusele, et töö spetsiifilisest iseloomust tulenevalt ei saa vanglateenistuse ametnikuna töötada isik, kes pole terviseseisundi tõttu võimeline öises vahetuses töötama või vastavat

ldust saades öösel teenistusse ilmuma. Vastasel juhul võib ohtu sattuda ta enda või teiste vanglas viibivate isikute elu või tervis ja seeläbi kogu vangla üldine julgeolek, sest 2 ringkonnakohus on asja lahendamisel leidnud, et ATS § 15 lg 1 p-i 5 tuleb tõlgendada laiemalt ning hõlmata sellega ka seaduse alusel kehtestatud määruste need sätted, mis reguleerivad isikute teenistusse võtmist või selle välistamist. 2) OÜ X töötervishoiuarst on 09.06.2016 korrigeerinud üksnes varasemat öötööd keelavat tõendit, märkides, et kaebajal esinevad vanglateenistuse ametnikule pandud teenistuskohustuste täitmist takistavad tervisehäired. Niisugune otsustus on kaebaja varasemat öötöö keeldu, perearsti 28.03.2016. a tõendit ja vanglateenistuse ametniku tervise üldnõuete kohta kehtestatut arvestades loogiline ja miski ei kinnita vastuolu kaebaja tegeliku terviseseisundiga. Töötervishoiuarst jättis esialgselt arvestamata enda poolt määratletud öötöö keelu tähenduse kaebaja võimele täita vanglaametniku teenistuskohustusi. Seega on mõistetav, et vastustaja ei saanud tõendit aktsepteerida ja juhtis vastuolule tähelepanu. Töötervishoiuarsti selgitusest nähtuvalt nõuti üksnes selget otsust, mistõttu pole põhjust käsitleda vastavat tegevust kaebaja tervisliku seisundi hindamisena. Tervisekontrolli alusel tehtud otsustuse kooskõlla viimine kaebaja ametikohustustele esitatud nõuetega ei vajanud täiendava tervisekontrolli läbimist ega saa anda alust käskkirja tühistamiseks. 3) Vabastamisest ette teatamist, varasema teenistuskäigu arvestamist, puuduste kõrvaldamiseks tähtaja andmist ja lahkumisvestluse pidamist ATS § 95 lg 1 alusel teenistusest vabastamine ei nõua. Kaks viimast tingimust on vaja täita, kui teenistusest vabastamine toimub ATS § 92 lg 1 alusel. Vähemalt 2-kuuline etteteatamise nõue sisaldub VangS §-s 144, milline näeb ette tagatised nõusolekuta üleviimise

l ega ole seetõttu asjakohane. Kuna kaebusega on vaidlustatud kaebaja teenistusest vabastamise käskkirja, mitte teisele ametikohale üleviimise kohta 30.03.2016 antud käskkirja ega tööaja suhtes kokku lepituga seonduvat, ei ole nimetatud asjaolusid puudutav etteheide asjakohane. Käskkirjas on selgelt märgitud ATS § 103 lg 2 p-des 4 ja 5 nõutud vabastamise põhjendus – tervisekontrolli tulemusena tuvastatud teenistuskohustuste täitmist takistavad tervisehäired ja vabastamise aluseks olev ATS § 95 lg 1 ning täidetud on ka muud haldusakti sisu suhtes kehtestatud nõuded. Seega ei ole õige kaebaja väide, et käskkirja pole põhjendatud ja selle koostamisel on kasutatud valesid aluseid. Kuna kaebaja on teenistusest vabastatud üksnes vanglateenistuse ametnikule pandud teenistuskohustuste täitmist takistavate tervisehäirete tõttu, pole õige väide, et ATS § 95 lg 1 alusel teenistusest vabastamine välistab tööle asumise mujale riigiasutusse. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS

1. A.K. esitas 31.07.2017 apellatsioonkaebuse, milles ta palub tühistada Tartu Halduskohtu 29.06.
2. a otsus ja teha asjas uus otsus, millega tema kaebus rahuldada. Apellatsioonkaebuse põhjendused: 1) Kohus ei kontrollinud määruse nr 12 formaalset vastavust. Ei ole korrektne eeldada määruse nr 12 § 2 lg 2 p-st 2, et öötöö piiranguga isik ei saa töötada. Määrus sätestab töö- ja puhkeaja režiimi häired, mitte öötöö. Kaebajale ei ole makstud valvetasu, et ta oleks valmisolekus äkitselt ilmuma tööle. Valvetasu makstakse Viru Vanglas relvastatud üksuse liikmetele ja valvegraafiku alusel on valves juhtkond. Vanglal oli vakantne koht öötöö kohustuseta, millele võinuks kaebaja üle viia, kuid seda ei tehtud. Vangla on ise pannud teadlikult julgeoleku ohtu, sundides kaebajat töötama öösiti. Nii perearsti tõend kui ka töötervishoiuarsti 01.06.
3. a otsus oli ajutise piiranguga. 2) Määruse nr 12 §-s 5 on sätestatud loetelu tervisehäiretest, mis takistavad teenistuskohustusi täitmast. Kaebajal nimetatud tervisehäired puudusid. Määruse nr 12 § 8 p 8 alusel tulnuks kahtluse

l suunata ametnik täiendavatele terviseuuringutele, mitte nõuda tervisetõendi muutmist uut tervisekontrolli teostamata. OÜ X pole väljastanud diagnoosi. Teabenõudele vastati kirjeldavalt kaebaja kaebustest tervisele, kuid konkreetset diagnoosi, millega põhjendada kõlbmatust teenistusse, ei ole väljastatud. OÜ X on väljastanud ebaõige 3 tervisetõendi ja otsuse. Kaebaja vastas vanglateenistuse ametnikule kehtestatud tervisenõuetele (öötöö ajutise piiranguga). Vastustaja rikkus TTOS § 13 lg 1 p 10 nõuet.

1. Viru Vangla esitas 31.08.2017 vastuse apellatsioonkaebusele, milles ta palub jätta A.K. i apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 29.06.
2. a otsus muutmata. Vastuse põhjendused: 1) Tervishoiuteenust osutava arsti arvates on kaebajale öötöö keelatud. Käskkirjas märgitud määruse nr 12 sätted olid kaebaja puhul asjassepuutuvad, kuna kehtestavad vanglateenistuse ametnikule täiendavaid ametisse sobivuse, s.h teenistusse võtmise nõudeid, mida ei ole VangS §-des 113-114 märgitud. Vangla töös pole välistatud kriisiolukorrad, kus ametnikku võidakse iga hetk (ka öösel) välja kutsuda ja ametnik peab olema valmis olukorrale reageerima. Selle all ei ole mõeldud valveaega, mille eest makstakse ametnikele lisatasu. VangS § 139 lg 1 konkretiseerib, et vanglaametnik on kohustatud täitma asutuse juhi

ldust teha ületunnitööd teatud juhtudel. Nii valvuri kui ka vanemvalvuri ametijuhendis on kirjas, et teenistuja on valmis erakorraliste sündmuste puhul ja peavalvekeskusest

ldust saades, olenemata ajast, viivitamatult teenistusse ilmuma (vanemvalvuri ametijuhendi p 14, kaebaja poolt allkirjastatud 09.07.2015). Kuna arsti poolt oli isikule määratud öötöö piirang, siis takistas see tema ametijuhendist tulenevate ülesannete täitmist täiel määral. 2) Perearsti tõendi kohaselt oli A.K. il tervisliku seisundi tõttu vastunäidustatud töötamine öövahetuses kuni 30.09.

1. Konkreetne põhjus tõendis puudus. Tervishoiuarsti tõendist ei nähtu, et piirangud oleksid ajutised. Otsuse langetamisel lähtus vangla töötervishoiuarsti tõendist. Täpsemaid põhjendusi töötervishoiuarst vanglale ei edasta, kuna tegemist on isiku delikaatsete andmetega. Kui kaebaja ei ole nõus töötervishoiuarsti otsusega, tuleb tal täiendavaid selgitusi küsida arstilt. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
2. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse rahuldamiseks puudub alus.
3. Halduskohus asus otsuses seisukohale, et kaebaja teenistusest vabastamine oli õiguspärane, sest kaebaja tervislik seisund ei vastanud VangS § 146 lõike 4 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 22.01.
4. a määruse nr 12 „Vanglateenistuse ametniku tervisenõuded ja tervisekontrolli kord ning tervisetõendi sisu ja vormi nõuded“ (edaspidi Kord) nõuetele. Apellatsiooniastmes on poolte vahel vaidlus nii

tõlgendamise ja vastavuse üle seaduses sätestatud volitusnormile kui ka selle üle, kas kaebaja suhtes väljastatud tervisetõend võimaldab järeldada, et teenistuse ajal muutus kaebaja tervis selliseks, mis välistab vanglateenistuse ametnikuna jätkamise. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ega pea HKMS § 201 lõike 4 alusel vajalikuks neid

ta. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele leiab ringkonnakohus järgmist.

1. Vaidlustatud käskkirja kohaselt olid kaebaja teenistusest vabastamise aluseks koosmõjus ATS § 95 lg 1 ja § 15 p
2. ATS § 95 lg 1 kohaselt vabastatakse ametnik teenistusest, kui ilmnevad või tekivad asjaolud, mis välistaksid tema teenistusse võtmise tulenevalt ATS § 14 lõikest 1 või 2 või §-st
3. ATS § 15 p 5 järgi ei või teenistusse võtta isikut muu seaduses sätestatud teenistusse võtmist välistava asjaolu esinemisel. Vangla on teenistusse võtmist välistava asjaolu põhjendamisel tuginenud

§ 2

lõike 2 p-le 2, mis sätestab: „Vanglateenistuse ametniku terviseseisund peab võimaldama töötada järgmistes tingimustes ja olukordades: 2) vahetustega töö ning töö- ja puhkeaja režiimi häired“. 12. Käesolevas asjas 14.03.2017 tehtud otsuses leidis ringkonnakohus, et Kord ei ole küll käsitletav ATS § 15 punktis 5 märgitud seadusena, kuid möönis, et sätet tuleb tõlgendada 4 laiemalt ning hõlmata sellega ka seaduse alusel kehtestatud määruste sätted, mis reguleerivad isikute teenistusse võtmist või selle välistamist. Ringkonnakohus leidis ka seda, et vanglateenistuse ametnike teenistusse võtmist ning neile kehtivaid nõudeid reguleerivad VangS §-d 113-114 pealkirjastatuna vastavalt „Vanglaametniku ametisse nimetamine“, „Vanglaametnikule esitatavad nõuded“ ning „Isikud, keda on keelatud võtta vanglateenistusse“. Eelviidatud sätetest volitab alamaktide andmist vaid § 1131, mille lõike 2 kohaselt kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega vanglaametniku teenistusülesannete täitmiseks kehtestatud nõuded ametiastmete kaupa ning nendele vastavuse hindamise

. Vastava volitusnormi alusel on justiitsminister kehtestanud 23.07.2013 määruse nr 26 „Vanglateenistuse ametnikule esitatavad nõuded, nõuetele vastavuse hindamine ning vangla direktori värbamine ja valik“. Määrus näeb ette nõuded vanglaametniku haridusele, töökogemusele, teadmistele ja oskustele, sh kehalisele ettevalmistusele ja isikuomadustele. Samas ei näe määrus ette nõudeid vanglateenistuse ametniku tervisele. Vastavad nõuded on ette nähtud VangS § 146 lõikes 4 sätestatud volitusnormi alusel kehtestatud

s. 13. VangS § 146 lg 4 sätestab: „Vanglateenistuse ametniku tervisenõuded ja tervisekontrolli

ning tervisetõendi sisu ja vormi nõuded kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.“ VangS § 146 lg 1 kohaselt on vanglateenistuse ametniku tervisekontrolli eesmärk tema teenistusest põhjustatud tervisehäirete avastamine, terviseriskide vähendamine ja vältimine ning vanglateenistuse ametnikule pandud kohustuste täitmist takistavate tervisehäirete puudumise tuvastamine. Seega tuleneb VangS § 146 lg-test 1 ja 4 koosmõjus Vabariigi Valitsusele volitus näha määrusega ette kord, kuidas teha kindlaks vanglateenistuse ametniku selliseid tervisehäireid, mille tõttu on ametnikule pandud kohustuste täitmine takistatud. Ringkonnakohus leiab, et vanglateenistuse ametnikule pandud kohustuste täitmist takistavate tervisehäirete puudumise tuvastamise eesmärgiks saab pidada üldise julgeoleku tagamist vanglas, milline eesmärk võib olla ohus juhul, kui vanglateenistuse ametnik ei ole füüsiliselt või psüühiliselt võimeline enda kohustusi täitma või kui tal on tervisehäire, mis võib seada ohtu nii tema enda kui ka mõne teise isiku elu või tervise. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et Kord on kehtestatud vastavuses volitusnormi piiride, mõtte ja eesmärgiga.

1. Ringkonnakohus nõustub vastustaja seisukohaga selles, et Kord näeb vanglateenistuse ametnikule ette täiendavad ametisse sobivuse, sh teenistusse võtmise nõuded, mida ei ole VangS §-des 113-114 märgitud. Määruse eelnõu seletuskirjas nimelt selgitatakse, et määrusega kehtestatakse tervisenõuded, millele peab vanglateenistuse ametnik vastama. Ühtlasi selgitatakse, et nõuded laienevad ka Sisekaitseakadeemias vanglaametniku erialal õppivatele ja õppida asuda soovijatele ning põhjendatud on isikute kontrollimine juba enne nende õppima asumist, et pärast ei tekiks olukorda, kus isik ei saa tervisenõuetele mittevastavuse tõttu asuda vanglateenistusse tööle. Vanglateenistuse ametnik suunatakse määruse alusel tervisekontrolli tema tervisekontrolli tähtaja saabumisel
2. Seega laienesid

st tulenevad nõuded ka kaebajale.

1. Käesolevas haldusasjas ei ole vaidlust selle üle, et kaebaja viidi Viru Vangla direktori 30.03.
2. a käskkirja nr 3-1/113 alusel alates 01.04.2016 üle kolmanda üksuse vanemvalvuri ametikohale, millise ametikoha palk sisaldas töötamist öisel ajal (tl 17). Sellest võib järeldada, et kaebaja teenistuskohustused hõlmasid töötamist öisel ajal. Seda kinnitab ka kaebaja ise, märkides, et
3. a aprillis ja mais oli kaebaja tööaja tabelisse märgitud kaks öövahetust ning
4. a juunikuu graafikusse kaheksa öövahetust (vt kaebuse lk 4). Ka ei ole vaidlust selle üle, et käskkiri oli kaebaja teenistusest vabastamise ajal kehtiv. Seega jättis halduskohus õigesti otsuse tegemisel käsitlemata kaebaja poolt nimetatud käskkirja osas esitatud etteheited. 1 http://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/c4bb7b5f-3835-490d-a077e520fc2d2dba?activity=2#TPFbSObx 5
5. Haldusasja materjalidest nähtuvalt oli kaebaja teenistusest vabastamise faktiliseks aluseks OÜ X tervisetõend (tl 59), milles leiti, et kaebajal esineb teenistuskohustuste täitmist takistavaid tervisehäireid. Töötervishoiuarst R. T. 13.09.
6. a selgitusest võib järeldada, et kaebaja tervislik seisund ei vastanud

§ 2

lõike 1 ning lõike 2 punktide 1 ja 2 nõuetele (tl 71).

§ 2

lõike 1 kohaselt peab vanglateenistuse ametnik olema füüsiliselt ja psüühiliselt võimeline täitma vanglateenistusele pandud kohustusi ning tal ei tohi olla sellist tervisehäiret, mis võib seada ohtu tema enda või teise isiku tervise.

§ 2

lõike 2 kohaselt peab vanglateenistuse ametniku terviseseisund võimaldama töötada järgmistes tingimustes ja olukordades: 1) kõrge vaimse pinge ja ohu olukord, sealhulgas konfliktiolukord, psühhoemotsionaalne pinge ja stress; 2) vahetustega töö ning töö- ja puhkeaja režiimi häired. Mõned päevad enne tervisetõendi väljastamist oli OÜ X tervisekontrolli tulemusena väljastanud kaebajale teistsuguse tervisetõendi, leides, et piiranguna on kaebajale „keelatud öötöö“ (tl 24). Ringkonnakohus leiab, et öötöö keelu vastuolu

§ 2lõike 2 p-s 2 seatud nõudega on ilmne ega vaja eraldi põhjendamist.

Halduskohus märgib seetõttu õigesti, et esmases tervisetõendis jättis töötervishoiuarst arvestamata tema enda poolt määratletud öötöö keelu tähenduse kaebaja võimele täita vanglaametniku teenistuskohustusi. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga ka selles, et töötervishoiuarsti poolt läbi viidud tervisekontrolli alusel tehtud otsustuse kooskõlla viimine kaebaja ametikohustustele esitatud nõuetega ei vajanud täiendava tervisekontrolli läbimist (otsuse p 8.2). Seega ei saa OÜ X poolt uue tervisetõendi väljastamist ebaõigeks pidada. Asjaolu, et kaebajal oli tervisliku seisundi tõttu vastunäidustatud töötamine öövahetustes, kinnitab ka kaebaja perearsti E. S. 28.03.2016. a tõend (tl 19). 17.

§ 8

lg 1 sätestab: „Tervisekontrolli tulemusena teeb tervisekontrolli tegija kindlaks, kas vanglateenistuse ametnikul esineb või ei esine lisas 1 sätestatud tervisehäireid.“

§ 8

lg 10 kohaselt koostab töötervishoiuarst tervisekontrolli läbinud vanglateenistuse ametniku kohta tervisetõendi, mis sisaldab otsust vanglateenistusse sobivuse kohta.

§ 8lg 12 kohaselt väljastatakse tervisetõend tervisekontrolli suunanud asutusele.

Ringkonnakohus märgib, et tööandjale väljastatav tervisetõendi vorm on toodud

lisas 3. Vastav vorm ei näe ette tööandja teavitamist vanglateenistuse ametniku konkreetsest,

lisas 1 nimetatud tervisehäirest, vaid üksnes sellest, kas ametnikul esineb teenistuskohustuste täitmist takistavaid tervisehäireid. Seetõttu on ekslik kaebaja seisukoht, nagu pidanuks OÜ X väljastama vanglale ka kaebaja konkreetse diagnoosi. Kaebaja väide, mille kohaselt ei väljastanud töötervishoiuarst talle konkreetset diagnoosi, millega põhjendada teenistusse kõlbmatust, ei ole ringkonnakohtu jaoks veenev.

§ 8

lg 11 kohaselt tutvustab ja selgitab tervisekontrolli tegija vanglateenistuse ametnikule tema tervisekontrolli terviseuuringute tulemusi ja tervisekontrolli alusel tehtud otsust ning võtab vanglateenistuse ametnikult selle kohta tervisetõendile allkirja. OÜ X väljastatud tervisetõendilt nähtub, et kaebaja on andnud märkusteta allkirja tervisetõendile, milles märgitakse: „Olen tutvunud tervisekontrolli terviseuuringute tulemuste ja otsusega ning neid on mulle selgitatud.“ (tl 59). Seega pidi kaebaja olema teadlik ka tervisetõendil märgitud otsuse põhjustest. Ka ei jaga ringkonnakohus kaebaja seisukohta selles, et vastustaja pidanuks kahtluse

l suunama kaebaja

§ 8

lg 8 alusel täiendavatele terviseuuringutele, mitte nõudma tervisetõendi muutmist. Ringkonnakohus märgib, et

§ 8

lg 8 sätestab tervisekontrolli tegija õiguse suunata vanglateenistuse ametnik terviseseisundi täpsustamiseks täiendavatele terviseuuringutele. Seega ei ole tegemist vastustaja pädevuses oleva küsimusega. 18. Ringkonnakohus on seisukohal, et käesoleval juhul ei olnud tervisekontrolli tegijal võimalik käsitleda öötööl töötamise võimatust tervisetõendis ka töötamise piiranguna ning teha ettepanek ametniku töökorralduse muutmiseks viisil, et välistada öösel töötamine. Nimelt peab 6 vanglaametniku terviseseisund

kohaselt võimaldama töötada ka vahetustega tööl ning töö- ja puhkeaja režiimi häiretega tööl (

§ 2lg 2 p 2).

Seetõttu ei saa ringkonnakohus nõustuda ka kaebaja seisukohaga selles, et OÜ X on väljastanud ebaõige tervisetõendi ja otsuse. Kaebaja arvates rikkus vastustaja TTOS § 13 lg 1 p 10 nõuet. TTOS § 13 lg 1 p 10 kohaselt on tööandja kohustatud viima töötaja töö- ja teenistussuhteid reguleerivates seadustes sätestatud

s tema nõudmisel ja arsti otsuse alusel ajutiselt või alaliselt teisele tööle või kergendama ajutiselt tema töötingimusi. Ringkonnakohus märgib, et sellekohane arsti otsus käesolevas asjas puudub. Tervisetõendis ei ole märget ka selle kohta, et tegemist oleks ajutise iseloomuga teenistuskohustuste täitmist takistava tervisehäirega. Seega ei olnud vanglal alust kaaluda kaebaja töötingimuste ajutist kergendamist. Ringkonnakohus nõustub kaebajaga selles, et perearsti 28.03.2016. a tõendis leitakse, et kaebajal on tervisliku seisundi tõttu vastunäidustatud töötamine öövahetustes kuni 30.09.2016 (tl 19). Samas ei ole perearsti tõendi näol tegemist

alusel väljastatud tervisetõendiga, mille eesmärgiks on hinnata ametniku tervisehäireid ning sellest tulenevat võimekust teenistuskohustusi täita. Seetõttu ei saanud vastustaja vaidlustatud käskkirja andmisel OÜ X tervisetõendit kõrvale jätta. Siiski märgib ringkonnakohus, et ka kaebaja perearsti tõendist tulenevalt ei oleks kaebaja saanud öövahetustes töötada ajavahemikus

1. a aprill-september ehk sisuliselt 6 kuud, mis oleks ka ATS § 93 lg 1 mõistes piisavalt pikk aeg (säte näeb ette neli kuud järjest või üle viie kuu aasta jooksul), et ametnik töövõime vähenemise tõttu teenistusest vabastada.
2. Kaebaja väitel oli vanglal vakantne koht öötöö kohustuseta, millele võinuks kaebaja üle viia, kuid seda ei tehtud. Sama väitis kaebaja ka kaebuses halduskohtule, selgitades, et 01.06.2016 oli täitmata nii järelevalve osakonna tööstuse valvuri ametikoht kui ka sama osakonna läbiotsija valvuri ametikoht (kaebuse lk. 7, tl 4). Ringkonnakohus märgib, et kaebaja vabastati teenistusest ATS § 95 lg 1 ja § 15 p 5 alusel nende koosmõjus. ATS § 95 lg 2 sätestab: „Kui ilmnevad käesoleva seaduse § 14 lõikes 1 või 2 või § 15 punktis 4 sätestatud teenistusse võtmist välistavad asjaolud, siis vabastatakse ametnik teenistusest käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud alusel ainult juhul, kui teda ei ole võimalik tema nõusolekul üle viia sama ametiasutuse teisele ametikohale, millel ette nähtud teenistusülesanded on olulises ulatuses samased olemasoleval ametikohal kehtestatud teenistusülesannetega“. Kuna kaebajat ei vabastatud teenistusest ATS § 15 p 4, vaid p 5 alusel, ei tekkinud vastustajal kohustust kaaluda kaebaja üleviimist sama ametiasutuse teisele ametikohale. Samas kui ka seda kohustust eeldada, ei oleks ka kaebaja üleviimine mõnele teise valvuri ametikohale probleemi lahendanud. Nimelt ilmneb Viru Vangla direktori 28.12.
3. a käskkirjaga nr 1.1-1/250 kinnitatud Viru Vangla valvuri ja vanemvalvuri ametijuhendist, et mõlema ametikoha üheks teenistusülesandeks oli olla valmis erakorraliste sündmuste puhul ja peavalvekeskusest

ldust saades, olenemata ajast, viivitamatult teenistusse ilmuma (valvuri ametijuhendi p 14, tl 61 ja vanemvalvuri ametijuhendi p 14, tl 62p). Vangla on selgitanud, et vastava teenistusülesande täitmiseks tuleb peavalvekeskuse

ldusel ilmuda viivitamatult teenistusse olenemata ajast, st ka öösel, mistõttu on usutav vangla seisukoht, et kaebajale ei oleks sobinud valvuri ametikoht ükskõik millises Viru Vangla struktuuriüksuses (vt vangla 04.08.

1. a seletuse lk 4, tl 51p).
2. Eeltoodud põhjendustel jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 29.06.
3. a otsus muutmata. Vastavalt HKMS § 108 lõikele 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kaebaja oli seaduse alusel apellatsioonkaebuselt riigilõivu tasumisest vabastatud ning ka vastustajal menetluskulusid ei tekkinud, puuduvad asjas jagamisele kuuluvad menetluskulud.
4. HKMS § 175 lg 3 kohaselt asendatakse andmesubjekti taotlusel või kohtu algatusel avaldatavas kohtuotsuses andmesubjekti nimi initsiaalide või tähemärgiga ning ei avaldata tema isikukoodi, sünniaega, registrikoodi, aadressi ega muid andmeid, mis võimaldavad teda üheselt 7 identifitseerida. Ringkonnakohus leiab, et kaebaja nimi tuleb avaldatavas kohtuotsuses asendada initsiaalidega. /allkirjastatud digitaalselt/ 8