Obsah (6)

§ 153§ 155§ 152§ 108§ 104§ 109

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kaupo Kruusvee Määruse tegemise aeg ja koht 08.05.2018, Tallinn Haldusasja number 3-18-789 Haldusasi SPS Grupp OÜ kaebus riigihangete vaidlustuskomisjon

) § 155 lg 5, § 204 lg 1, § 278 lg 1). ASJAOLUD

1. Tallinna Halduskohtu menetluses on SPS Grupp OÜ kaebus riigihangete vaidlustuskomisjoni 11.04.2018 otsuse nr 46-18/194608 ja AS Tallinn Airport GH 16.03.2018 otsuste, millega jäeti SPS Grupp OÜ riigihankes nr 194608 kvalifitseerimata ning millega tunnistati edukaks Puhastusproff OÜ pakkumus, tühistamiseks. 3-18-789
2. Kaebaja esitas 27.04.2018 kohtule avalduse kaebusest loobumiseks. Samuti taotles kaebaja tasutud riigilõivust poole tagastamist.
3. Kohus küsis 27.04.2018 määrusega vastustaja ja kolmanda isiku seisukohta kaebaja avalduse kohta ja andis võimaluse taotleda menetluskulude väljamõistmist.
4. Vastustaja teatas 04.05.2018 kohtule, et tal ei ole vastuväiteid kaebusest loobumisele. Vastustaja esitas ka taotluse mõista kaebajalt vastustaja kasuks välja esindaja kulu koos käibemaksuga summas 662,40 eurot. Kolmas isik kohtule oma seisukohta ega menetluskulu dokumente ei esitanud.
5. Kaebaja esitas 04.05.2018 kohtule seisukoha, milles selgitas, et välise õigusteenuse tellimine ei olnud vastustajale vajalik ega põhjendatud ning seega palub jätta vastustaja menetluskulud vastustaja kanda ning neid kaebajalt mitte välja mõista. 1) Riigikohus on korduvalt leidnud, et haldusorganil ei ole küll keelatud halduskohtumenetluses välise õigusabi kasutamine, kuid kohtuasi peab olema reeglina haldusorgani igapäevase põhitegevuse raamidest väljuv, et oleks õigustatud kantud haldusvälise õigusabi teenuse kulude väljamõistmise. Seega võivad haldusorgani menetluskulud jääda tema kasuks välja mõistmata ka kaebuse haldusorgani kasuks lahendamise korral (vt nt 3-3-1-26-16 p 50; 3-3-1-26-12 p 30; 3-3-1-14-11 p 21 ja 3-3-1-53-11 p 31 ning neis viidatud lahendid). 2) Vastustaja ei ole küll haldusorgan, kuid hankija staatusest lähtuvalt tuleb eeltoodud põhimõtet laiendada ka vastustajale. Hangete läbiviimine on vastustajale vältimatu ja üks osa tema tegevustest. Seega ei saa pidada hankevaidlusi vastustaja põhitegevuse raamidest väljuvaks, mistõttu on välise õigusabi kasutamise eest tasutud summade väljamõistmine kaebajalt põhjendamatu.
6. Vastustaja esitas 04.05.2018 kohtule seisukoha kaebaja vastuväidetele vastustaja menetluskulude väljamõistmise taotlusele. 1) Vastustaja ei ole haldusorgan, mistõttu kaebaja viidatud Riigikohtu praktika ei ole asjakohane. 2) Lisaks, kuigi vastustaja korraldab hankemenetlusi, ei ole vaidlusaluse hanke eset ja maksumust arvestades tegemist vastustaja jaoks igapäevase või isegi sageli ettetuleva tööülesandega, mistõttu vastustaja menetluskulud tuleb välja mõista. 3) Hankija lepingulise esindaja kulude väljamõistmise näeb ette ka 01.09.2017 jõustunud riigihangete seadus (kuigi vastav säte ei ole rakendussätete kohaselt veel jõustunud). KOHTU PÕHJENDUSED 7.

§ 153

lg 1 järgi on kaebajal õigus kaebusest loobuda kuni kaebuse kohta tehtud lõpliku lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse.

§ 155

lg 4 järgi võtab kohus kaebusest loobumise vastu määrusega, millega ta ühtlasi lõpetab asja menetluse (

§ 152lg 1 p 3).

Kohtu hinnangul puuduvad praegusel juhul põhjused kaebusest loobumise avalduse vastuvõtmisest keeldumiseks, seega tuleb avaldus vastu võtta ja menetlus

§ 152lg 1 p 3 alusel lõpetada.

8. Menetluse lõpetamise korral puudub kaebajal õigus pöörduda sama nõudega samal alusel esitatud kaebusega uuesti kohtu poole (

§ 155lg 6, § 43 lg 1 p 2). 2

§ 108

lg 7 järgi kannab kaebaja kaebusest loobumise korral menetluskulud, sh vastustaja menetluskulud (

§ 104lg 9).

Riigikohus on oma 15.01.2015 otsuses haldusasjas nr 3-3-1-68-14 (p 33) märkinud, et riigihanke asjadest võrsunud vaidlusi ei saa käsitleda haldusorgani igapäevase põhitegevusena, vaid riigihanke menetluse läbiviimine on halduse kõrvalfunktsioon. Seega ei kehti riigihanke asjades menetluskulude väljamõistmisel halduskohtumenetluses kehtiv reegel, et haldusorganist vastustaja menetluskulude väljamõistmine kaebajalt toimub vaid erandjuhtudel (vt ka Riigikohtu 30.11.2010 otsus haldusasjas 3-3-1-63-10, p 32). Seejuures käesolevas asjas ei ole tegemist ka haldusorganist vastustajaga.

§ 109lg 6 järgi mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud.

Vastustaja taotleb menetluskulude väljamõistmist summas 662,40 eurot. Taotlusele on lisatud Advokaadibüroo Pohla & Hallmägi OÜ 02.05.2018 arve nr 20180172, millest nähtuvalt on õigusabi osutatud 4,6 tunni eest summas 552 eurot (662,40 eurot koos käibemaksuga). Arvest nähtub ka see, et õigusabiteenust on osutatud vastustajale praeguse haldusasja raames. Kohtu hinnangul on vastustaja menetluskulud menetluse aega, asja keerukusastet ja vastustaja 24.04.2018 esitatud menetlusdokumendi sisu ja pikkust arvestades põhjendatud ja tuleb kaebajalt vastustaja kasuks välja mõista. 10.

§ 104

lg 6 p 2 järgi tagastatakse kaebusest loobumise korral pool asjas tasutud riigilõivust, kui tasutud riigilõivu suurus ületab 31 eurot 94 senti. Kaebaja on tasunud kaebuse esitamisel riigilõivu 1280 eurot. Kohus tagastab viidatud sätte alusel kaebajale pool tasutud riigilõivust, s.o 640 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) Kaupo Kruusvee Kohtunik 3