3-18-705/2

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Ragne Piir Määruse tegemise aeg ja koht

1. aprill 2018, Tallinn Haldusasja number 3-18-705 P. P.-V. kaebus Tallinna Linnaplaneerimise Ameti keelamiseks väljastada Liiva tn 32 projekteerimistingimused Kaebaja – P. P.-V., volitatud esindaja vandeadvokaat Toivo Viilup Vastustaja – Tallinna linn Haldusasi Menetlusosalised RESOLUTSIOON
2. Tagastada P. P.-V. kaebus.
3. Jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. ASJAOLUD
4. Tallinna Linnaplaneerimise Ametile (TLPA) esitati projekteerimistingimuste taotlus Liiva tn 32 kinnistule elamu püstitamiseks. TLPA edastas Liiva tn 32 projekteerimistingimuste eelnõu 30.01.2018 kirjaga nr 4-1/278-1 Liiva tn 30a kinnistu omanikule P. P.-V.le seisukohtade esitamiseks.
5. P. P.-V. esitas 14.02.2018 TLPA-le seisukohad ja vastuväited projekteerimis-tingimuste eelnõu osas. TLPA esitas 29.03.2018 kirjaga nr 4-1/981 P. P.-V. oma seisukohad esitatud vastuväidete osas. TLPA asus 29.03.2018 täiendatud projekteerimis-tingimuste eelnõus seisukohale, et projekteerimistingimuste andmisest keeldumise alust ei esine ning andis taotlejale võimaluse kahe nädala jooksul teatada, kas ta soovib projekteerimistingimusi Liiva tn 32 kinnistule üksikelamu püstitamiseks täiendatud projekteerimistingimuste eelnõus esitatud kujul või loobub projekteerimistingimustest.
6. P. P.-V. esitas 09.04.2018 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palub keelata TLPA-l Liiva tn 32 projekteerimistingimuste andmine. Kaebuse kohaselt soovib projekteerimistingimuste taotleja Liiva tn 32 kinnistule püstitada hoone, mis ei sobi mahult ega ka arhitektuuriliselt lahenduselt piirkonda, paikneb kinnistu piirile lubamatult lähedal ning rikub nii oma mõõtmete kui kavandatud asukoha tõttu kaebaja privaatsust, kaebaja elamust avanevaid vaateid ning päikesevalguse jõudmist kaebaja elamusse. Vastustaja 29.03.2018 kirjast nähtuvalt on vastustaja põhimõtteliselt valmis projekteerimistingimused väljastama, kui taotluse esitaja oma taotlusest ei loobu, kuigi eeldused detailplaneeringu menetlemise asemel projekteerimistingimuste väljastamiseks ei ole täidetud. Kuigi vastustaja on avaldanud, et projekteerimistingimuste taotlusega esitatud eskiisist ei saa projekti kootamisel lähtuda ning vastustaja pole nõustunud projekteerimistingimuste väljastamisega soovitud maksimaalse lubatud ehitusealuse pinnaga, kahjustaks eelnõule vastavate projekteerimistingimuste väljastamine siiski eespool nimetatud viisil kaebaja õiguseid ja huve. Seega on kaebajal kaebeõigus keelamisnõude esitamiseks. Lisaks on kaebajal õigustatud huvi, et tema õiguste ja huvidega puutumuses oleva küsimuse lahendamine haldusorgani poolt toimuks õiguspäraselt. Koos kaebusega esitas kaebaja ka esialgse õiguskaitse taotluse, milles palub keelata esialgse õiguskaitse korras TLPA-l Liiva tn 32 projekteerimistingimuste andmine kuni lõpplahendi jõustumiseni käesolevas asjas. KOHTU PÕHJENDUSED
7. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. HKMS § 121 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus kaebuse tagastada, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus.
8. Kaebaja on taotlenud kaebuses keelata TLPA-l Liiva tn 32 projekteerimistingimuste väljastamine. 5.1 Kohus selgitab, et kuna keelamiskaebus on oma olemuselt haldusorganite tegevusvabadust preventiivselt piirav, on selle esitamisele seaduses ette nähtud piirangud. HKMS § 45 lg 1 kohaselt võib keelamiskaebuse võib esitada üksnes juhul, kui on põhjust arvata, et vastustaja annab haldusakti või teeb toimingu, mis rikub kaebaja õigusi, ning õigusi ei saa tõhusalt kaitsta haldusakti või toimingu hilisemal vaidlustamisel. Seega on keelamiskaebuse lubatavuse eeldusteks järgmised tingimused: 1) akt või toiming oleks isiku õigusi rikkuv (esineks riive); 2) õiguste rikkumist pole võimalik hiljem kohase kaebusega ära hoida; 3) on põhjust arvata, et selline haldusakt antakse või toiming sooritatakse. Seaduse tekstist nähtuvalt peavad kõik need tingimused esinema kaebeõiguse olemasoluks korraga. 5.2 Kohus leiab, et praegusel juhul ei ole keelamiskaebuse esitamiseks täidetud ennekõike eelpool viidatud teine eeldus, mille kohaselt õiguste rikkumist pole võimalik hiljem kohase kaebusega ära hoida. Kui TLPA otsustab Liiva tn 32 projekteerimistingimuste väljastamise õigusvastaselt ja need riivavad kaebaja subjektiivseid õigusi, saab kaebaja oma õigusi kaitsta kohase kaebusega ehk TLPA poolt väljastatavatele Liiva tn 32 projekteerimistingimustele tühistamiskaebuse esitamisega. Keelamiskaebuse esitamist ei õigusta antud juhul ka kaebaja poolt märgitu, et otstarbekas ei ole oodata projekteerimistingimuste väljastamiseni, sest vastutaja poolt õiguspärase otsustuse tegemine ehk projekteerimistingimuste väljastamisest keeldumine ei ole prognoositav. Esmalt selgitab kohus, et praegusel hetkel puudub kindel teadmine, kas ja millisel kujul Liiva tn 32 projekteerimistingimused väljastatakse. Lisaks nähtub projekteerimistingimuste täiendatud eelnõust, et projekteerimistingimusi on täpsustatud nõudega enne ehitusprojekti koostamist teha koostööd piirinaabrite ja projekteerimistingimuste eelnõule arvamusi/vastuväiteid esitanud isikutega. Seega ei saa projekteerimistingimuste taotleja ehitusprojekti ja ehitusloa menetlusega jätkata enne puudutatud isikutega (sh kaebajaga) selles osas koostööd tegemata. Sellest tulenevalt on põhjendamatu kaebaja väide, et eelnõule vastavate projekteerimistingimuste 2 väljastamine toob kaasa ohu, et nende alusel projekteerimisele asumist käsitletakse projekteerimistingimuste tühistamist takistava asjaoluna, mistõttu võimalus kaebaja õiguste ja huvide efektiivseks kaitseks on projekteerimistingimuste väljastamise korral ohustatud. Kui TLPA väljastab projekteerimistingimused ja need riivavad kaebaja subjektiivseid õigusi, ei ole kaebajal takistatud esitada nende vaidlustamiseks tühistamiskaebus. 5.3 Keelamiskaebuse puhul on oluline tagada selle erandlikkus, et vältida kohtu põhjendamatut sekkumist haldusmenetlusse, kui selle raames ei ole lõplikku otsust veel tehtud (HKMS seletuskiri lk 14). Kohus leidis eelpool, et käesoleval juhul ei esine selliseid erandlikke asjaolusid, mis annaksid õiguse keelamiskaebuse esitamiseks. Seega ei ole keelamiskaebus lubatav ja tuleb kaebajale tagastada HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel.
9. Kuna kaebus kuulub tagastamisele, on välistatud ka esialgse õiguskaitse kohaldamine ning kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus tuleb jätta rahuldamata. Seetõttu ei anna kohus hinnangut esialgse õiguskaitse taotlusele ka sisuliselt. /allkirjastatud digitaalselt/ Ragne Piir 3