Obsah (9)

§ 19§ 14§ 20§ 10§ 21§ 4§ 5§ 15§ 24

3-15-2079 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Lea Kuuse Otsuse tegemise aeg ja koht 9. september 2016, Tallinn Haldusasja number 3-15-2079 Haldusasi Y.J.i kaebus Finan

) § 15 lg-s 1 sätestatud nõuet teavitada teda tema isikuandmete töötlemisest ning taotles

§ 19

lg-s 1 sätestatud andmete teatavaks tegemist, isikuandmete parandamist haldustoimikus ja muudes Finantsinspektsiooni andmekogudes ja andmebaasides (st tagada, et Y.J.ile ei viidata kui kriminaalmenetluses kahtlustuse saanud isikule) ja isikuandmete parandamist nende asutuste ja isikute andmekogudes, kellele vastustaja on need andmed edastanud.

1. Finantsinspektsioon keeldus 20.07.2015 vastusega nr 4.12-3/2409-2 (tl 20-20p) taotluses toodud teabe väljastamisest ja parandamisest, märkides, et finantsinspektsiooni seaduse (FIS) § 54 lg 1 kohaselt ei ole Finantsinspektsiooni poolt finantsjärelevalve teostamiseks läbiviidav menetlus avalik. Finantsjärelevalve käigus finantsjärelevalve subjektilt või muudelt isikutelt või asutustelt saadud teave, sealhulgas andmed, dokumendid ja muu teave, finantsjärelevalve käigus koostatud õiendid, aktid, ettekirjutused ja muud finantsjärelevalve tulemusi kajastavad dokumendid iga liiki andmekandjal on FIS § 54 lg-st 2 tulenevalt konfidentsiaalsed.
2. Y.J. esitas 19.08.2015 Tallinna Halduskohtule kaebuse. Kaebaja palub kohtul: 1) tühistada Finantsinspektsiooni 20.07.2015 vastus nr 4.12-3/2409-2 või tuvastada selle õigusvastasus, kui tegemist on toiminguga; 2) kohustada Finantsinspektsiooni tegema kaebajale teatavaks

§ 19

lg-s 1 sätestatud andmed tema kohta; 3) kohustada Finantsinspektsiooni parandama kaebaja isikuandmed haldustoimikus ja muudes Finantsinspektsiooni andmekogudes ja andmebaasides, st tagama, et kaebajale ei viidata kui kriminaalmenetluses kahtlustuse saanud isikule, 4) kohustada Finantsinspektsiooni tagama kaebaja isikuandmete parandamine nende asutuste ja isikute andmekogudes, kellele Finantsinspektsioon on need edastanud, st tagama, et kaebajale ei viidata kui kriminaalmenetluses kahtlustuse saanud isikule. Kohustuse täitmise tähtajaks määrata 20 kalendripäeva kohtuotsuse jõustumisest; 5) alternatiivnõudena kohustamisnõuete suhtes kohustada Finantsinspektsiooni vaatama kaebaja 06.07.2015 taotlus uuesti läbi.

1. Tallinna Halduskohus võttis kaebuse menetlusse 02.11.
3. Finantsinspektsioon taotles 30.11.2015 isikuandmete parandamise nõuete (vt kohtuotsuse p 6 alapunktid 3-4) läbivaatamata jätmist halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 151 lg 1 p 1 ja § 151 lg 2 p 1 alusel, kuna õiguslikult ei ole võimalik kohustada Finantsinspektsiooni muutma teise isiku poolt Finantsinspektsioonile esitatud kirjalikku seisukohta. Veelgi enam, kohustada Finantsinspektsiooni lähtuma üksnes kaebaja enda nägemusest, milline Nordea kirja sisu tegelikult olema peaks. Kui kaebaja hinnangul on Nordea esitanud Finantsinspektsioonile tema kohta ebaõigeid andmeid, võib kaebaja esitada vastavasisulise nõude tsiviilkohtusse Nordea vastu. Veelgi vähem saaks Finantsinspektsioon hakata sisuliselt muutma Nordea seisukohta või seda ise 2 kujundama, kuna sellisel juhul ei oleks enam tegu Nordea kirjaga, vaid Finantsinspektsiooni seisukohaga, mida saaks omakorda vaidlustada.
4. Kohus jättis 20.05.2016 kohtumäärusega vastustaja taotluse kaebuse osaliseks läbi vaatamata jätmiseks rahuldamata ning määras asja läbivaatamiseks kohtuistungil. II KAEBUSE PÕHJENDUSED
5. Nordea on oma kirjas väitnud, et SV Capital OÜ ja temaga seotud isikud on olnud mitmete aastate jooksul kriminaalmenetluses kahtlustatavad. „Seotud isikud“ on määratlemata õigusmõiste, mis hõlmab üldjuhul osaühingu juhatust, osanikke ja tegelikke kasusaajaid. Kaebaja on SV Capital OÜ ainus ainuesindusõigusega juhatuse liige ja enamusosanik. Samuti algatas kaebaja kohtuvaidluse Nordea vastu. Seega on sisuliselt väidetud, et kaebaja on olnud mitmete aastate jooksul kriminaalmenetluses kahtlustatav. Selline väide on faktiväide, kuna see on tõendatav ja kontrollitav (Riigikohtu otsused nr 3-2-1-99-97, 3-2-1-11-04 p 10, 3-2-1-161-05 p 10). Nordea väide on väär. Seda tõendab Politsei- ja Piirivalveameti saatekiri, kus on selgesõnaliselt sätestatud, et Nordea poolt väidetud rahapesu asjades pole kaebajale kahtlustusi esitatud ega süüdistusakti koostatud. Faktiväide on andmed ja kaebajal on subjektiivne õigus nõuda, et tema kohta vastustaja ja muude kolmandate isikute juures säilitatavad andmed oleksid õiged. Vastustaja on rikkunud kaebaja ärakuulamisõigust. Kaebajale ei tagatud võimalust enne vastustaja vastuse koostamist oma seisukohta väljendada. Kui vastustaja oleks kaebaja ära kuulanud, oleks see mõjutanud vastuse sisu. Kaebaja oleks saanud esitada tõendeid andmete ebaõigsuse kohta andmebaasides ning põhistada detailsemalt oma soovi tutvuda vastustaja andmebaasides kaebaja kohta käivate andmetega. Kuna vastustaja vastusest nähtub, et vastustaja ei mõistnud, mida kaebaja täpselt taotleb, oleks kaebaja ärakuulamine olnud kohane. Seega oleks ärakuulamisõigus oluliselt mõjutanud asja otsustamist, mistõttu on võimalik haldusakti tühistamine. Vastustaja vastus saab olla õiguspärane üksnes juhul, kui see tugineb seaduses sätestatud õiguslikule alusele, on kooskõlas menetlus- ja materiaalõigusega ning on demokraatlikus ühiskonnas vajalik, st proportsionaalne (Riigikohtu otsus nr 3-3-1-3-12, p 20). Kaebaja pole isikuandmete töötlemiseks oma nõusolekut andnud, mis on

§-s 12 sätestatud kohustuslik eeldus andmete töötlemise lubatavuseks.

§ 14

lg 1 p 1 sätestab erandi, mille kohaselt pole andmesubjekti nõusolekut andmete töötlemiseks vaja, kui andmeid töödeldakse seaduse alusel. Järelikult oleks sellise eelduse täitmiseks vajalik konkreetne säte mõnes eriseaduses. Vastustaja lähtub oma tegevuses FIS-st, kuid FIS-s ei leidu sätet, mis lubaks riivata kaebaja enda isikuandmete töötlemisega seotud õigusi. FIS § 54 ei ole asjakohane, kuna see sisaldab üldsätteid finantsjärelevalve kohta ega näe ette andmesubjekti õiguste kitsendusi. Andmesubjekti õiguste piiramine pole vastustajale FIS-s ette nähtud, mistõttu vastustajal selline pädevus puudub. Kuna FIS-s erisäte puudub, tuleb vaadata

-i ning selles kehtestatud erandeid andmesubjekti õiguste piiramiseks.

§ 20

lg-s 1 on sätestatud ammendav loetelu võimalustest piirata andmesubjekti õigusi saada teavet ja enda kohta käivaid isikuandmeid. Antud asjas pole ükski neist võimalustest täidetud. Keelduda andmesubjektile töödeldavate andmete kohta teabe edastamisest ning ebaõigete andmete parandamisest ei ole vajalik ega mõõdukas. Seda eelkõige kuna finantsjärelevalve teostamiseks pole vaja piirata andmesubjekti õigusi. Finantsjärelevalvet on võimalik teostada ka kaebaja kui andmesubjekti õigusi austades. Finantsjärelevalve teostamise vajalikkus ja finantsalane korrashoid ei saa üles kaaluda kaebaja õigusi oma andmesubjekti staatusest tulenevate õiguste teostamiseks. Vastuses ei sisaldu ühtegi põhjendust, kuidas andmete parandamine ja muude 06.07.2015 taotluses sisalduvate nõuete rahuldamata jätmine takistab finantsjärelevalve teostamist. Seaduslik finantsjärelevalve saab rajaneda üksnes tõestele andmetele, mistõttu andmete parandamine peab olema iseenesest mõistetav. 3 Kui kohus leiab, et FIS § 54 lg-st 1-3 tuleb vastustajale õigus keelduda kaebaja taotluses nimetatud teabe väljastamisest ja parandamisest, siis on tegemist asjasse puutuva sättega, millest sõltub vaidluse lõpptulemus. Selline säte on põhiseadusega (PS) vastuolus. Vastuolu seisneb eelkõige PS § 44 lg-ga 3, mille kohaselt on Eesti kodanikul õigus seaduses sätestatud korras tutvuda tema kohta riigiasutustes ja kohalikes omavalitsustes ning riigi ja kohalike omavalitsuste arhiivides hoitavate andmetega. Sama sätte lõike 4 kohaselt kohaldub see õigus ka Eestis viibivale välisriigi kodanikule ja kodakondsuseta isikule. Kaebaja on Kasahstani Vabariigi kodanik. PS § 44 lg 4 mõtet toetab ka Eesti Vabariigi ja Kasahstani Vabariigi vaheline vastastikuse mõistmise ja koostöö lepingu art

1. Andmetega tutvumise õigust saab piirata üksnes teiste inimeste õiguste ja vabaduste ning lapse põlvnemise saladuse kaitseks, samuti kuriteo tõkestamise, kurjategija tabamise või kriminaalmenetluses tõe väljaselgitamise huvides. Euroopa Liidu toimimise leping (ELTL) art 16 lg 1 sätestab, et igaühel on õigus oma isikuandmete kaitsele. Järelikult tunnustab andmesubjekti õigusi nii PS kui ELTL. PS-s on sealjuures ette nähtud ammendav loetelu asjaoludest, mil võib selliseid õigusi piirata. Samas sätestab FIS peaaegu eranditult andmete konfidentsiaalsuse ja suletud menetluse. Seega läheb FIS põhiõigusliku ideega vastuollu. FIS § 54 lg 1-3 muudab andmesubjektil oma õiguste kasutamise sisuliselt võimatuks, kuna vastustaja ei pea üheski olukorras väljastama ega parandama andmesubjekti andmeid. Seda ka olukorras, kus on tegemist tõendatult ebaõigete andmetega. Järelikult pole selline lähenemine kooskõlas kaitsepõhiõiguste ideega, mis tuleneb õigusselguse põhimõttest (PS § 13). PS § 44 lg-s 3 ette nähtud erandite hulgas pole konfidentsiaalseid andmeid ega suletud menetlusi. Selle sätte kohaselt on õiguste kitsendamise võimalused piiratumad, st tegemist on kvalifitseeritud seadusereservatsiooniga põhiõigusega. HKMS § 158 lg 4 alusel palub kaebaja jätta asja lahendamisel kohaldamata FIS § 54 lg 2 osas, mis takistab kaebaja isikuandmete parandamist ja kaebajale teatavaks tegemist, kuna see on vastuolus PS-ga. Vaidlustatavast vastusest ei selgu, kas vastustaja kaalus andmete avaldamist FIS § 54 lg 5 alusel. Diskretsioonivolituse mittetäielik kasutamine ja olulistele asjaoludele mittetuginev kaalumine võivad endast kujutada sellist olulist diskretsiooniviga, mis on kaalutlusotsuse tühistamise aluseks. Isikule tema enda kohta andmete avaldamata jätmine peab olema hästi põhjendatud. Ainuüksi selle tegemata jätmise tõttu on vastustaja vastus õigusvastane. Vastustaja keeldumine andmete parandamisest ja andmete teavitamisest tõi kaasa kaebaja õiguste rikkumise. Rikutud on eelkõige kaebaja õigust aule ja heale nimele (PS § 17), õigust privaatsusele (PS § 26) ning õigust tutvuda oma andmetega (PS § 44 lg 3). Valede andmete säilitamine riivab kaebaja inimväärikust, sest need ei vasta tõele. Isikuandmete töötlemist tuleb alati tõlgendada privaatsusõiguse valguses. See eeldab, et andmesubjekt saab veenduda, et tema isikuandmeid töödeldakse õigesti ja seaduslikult. See tähendab eelkõige, et teda puudutavad põhiandmed on õiged ja et need saadetakse heakskiidetud vastuvõtjale. Vajaliku kontrolli teostamiseks peab andmesubjektil olema võimalik kasutada õigust tutvuda teda käsitlevate töödeldavate andmetega ja lisaks sellele ka nõuda oma valeandmete parandamist (Euroopa Liidu Kohtu otsus nr C-553/07, p 48-49). III VASTUSTAJA VASTUVÄITED
2. Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata.

on üles ehitatud süsteemsel viisil nii, et kui eriseadustes on erikorraga isikuandmeid puudutav reguleeritud muul viisil, ei sekku

vastavasse eriseadusesse. Nimetatut kinnitab nt

§ 10

lg 1, mille kohaselt on isikuandmete töötlemine lubatud üksnes andmesubjekti nõusolekul, kui seadus ei sätesta teisiti.

§ 14

lg 1 p 1 lubab isikuandmete töötlemist ilma andmesubjekti nõusolekuta, kui isikuandmeid töödeldakse seaduse alusel.

§ 19

lg 3 kohaselt võib andmesubjektile tema isikuandmete kohta teabe ja isikuandmete väljastamise korra suhtes näha seaduses ette erandi. 4 FIS § 3 lg 1 kohaselt teostatakse finantsjärelevalvet finantssektori stabiilsuse, usaldusväärsuse ja läbipaistvuse ning toimimise efektiivsuse suurendamise, süsteemsete riskide vähendamise ning finantssektori kuritegelikel eesmärkidel ärakasutamise tõkestamisele kaasaaitamise eesmärgil, et kaitsta klientide ja investorite huve nende vahendite säilimisel ning seeläbi toetada Eesti rahasüsteemi stabiilsust. FIS § 54 lg 1 kohaselt ei ole Finantsinspektsiooni poolt finantsjärelevalve teostamiseks läbiviidav menetlus avalik. FIS § 54 lg 2 kohaselt on finantsjärelevalve käigus finantsjärelevalve subjektilt või muudelt isikutelt või asutustelt saadud teave konfidentsiaalne. FIS eelnõus (630 SE I) on märgitud, et järelevalve käigus saadud informatsiooni võib kasutada ainult järelevalvelistel eesmärkidel. Konfidentsiaalset informatsiooni võib avaldada vaid seaduses ettenähtud juhtudel. Käesoleval juhul puudus seaduslik alus, mis oleks õigustanud kaebajale võimaliku

§ 19lg-s 1 nimetatud informatsiooni avaldamist.

Vastustaja hinnangul on vaidlustatud kirja näol tegu menetlustoiminguga. Sellisel kirjal puudub regulatiivsus. Seetõttu tuleb jätta rahuldamata taotlus kirja tühistamiseks. Puudub alus menetlustoimingu õigusvastasuse tuvastamiseks, kuna vastustaja kiri on seadusele tuginev ja õige. Finantsinspektsioonil puudub seaduslik alus Nordea kirja muuta ning võtta seisukoht, kumma arvamus on õige, st kas Nordea kirjas või kaebaja kirjas esitatud väide. Vastustaja on mõlemad kirjad võtnud teadmiseks. Alternatiivse nõude lahendamiseks puudub alus, sest vastustaja on kaebaja 06.07.2015 taotluse lahendanud. Finantsinspektsioon ei ole esitanud kaebaja kohta väidet, mida saaks parandada ning Finantsinspektsioon on saanud lisaks Nordea kirjas esitatule teada ka kaebaja seisukohast, mis on väljendatud 06.07.2015 kirjas. Rohkem Finantsinspektsioon kuidagi andmeid parandada ei saa. Isikul ei ole õigust teada andmeid, mis Finantsinspektsioon on tema kohta kogunud või saanud üldise järelevalvemenetluse raames. Kaebaja või temaga seotud äriühingud ei ole finantsjärelevalve all. Kui vastustajal peaks tekkima seaduslik alus ja vajadus olemasolevaid andmeid vastava isiku kohta kasutada talle negatiivselt, saab isik võimaluse osaleda vastavas haldusmenetluses. Näiteks sobivusmenetluse raames kaasatakse võimalik sobimatu isik vastavasse menetlusse. IV KOHTU PÕHJENDUSED 12. Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ja hinnanud asjas esitatud dokumentaalseid tõendeid nende kogumis ja vastastikuses seoses leiab, et kaebus tuleb jätta täies ulatuses rahuldamata. 13. Kaebaja nõuab Finantsinspektsiooni 20.07.2015 vastuse nr 4.12-3/2409-2 tühistamist või selle õigusvastasuse tuvastamist, sõltuvalt sellest, kummaga kohtu hinnangul tegemist on. Kaebaja nõuab vastustajalt

§ 19

lg 1 alusel tema kohta käivaid andmeid ning

§ 21lg 1 alusel oma isikuandmete parandamist.

Nordea esitas Finantsinspektsioonile 24.05.2012 kirja, milles oli järgnev lause: „Peame vajalikuks selgitada, et SV Capital OÜ ja temaga seotud isikud on olnud mitmete aastate jooksul kriminaalmenetluses kahtlustatavad ning on seotud mitme kohtuvaidlusega, sh riigiga.“ Kaebaja soovib, et teda ei käsitletaks kriminaalmenetluses kahtlustatavana. Seetõttu nõuab kaebaja, et vastustaja parandaks Nordea kirjas esitatud väite haldustoimikus ja muudes vastustaja andmekogudes ja andebaasides ning tagaks väite parandamise nende asutuste ja isikute andmekogudes, kellele vastustaja on selle väite edastanud.

1. Haldusmenetluse seaduse § 106 lg 1 kohaselt on toiming haldusorgani tegevus, mis ei ole õigusakti andmine ja mida ei sooritata tsiviilõigussuhtes. Isikuandmete avaldamisest ja parandamisest keeldumine ei kujuta endast õigusakti andmist. Vastustaja keelduval vastusel ei ole õigusaktile omast regulatiivsust. See ei ole olemuselt käsk, keeld ega luba. Seega tuleb Finantsinspektsiooni 20.07.2015 vastust nr 4.12-3/2409-2 lugeda toiminguks. Kohtuistungil avaldasid pooled, et nende hinnangul on tegu pigem toiminguga. 5
2. HKMS § 45 lg 2 kohaselt võib tuvastamiskaebuse esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Vastustaja 20.07.2015 vastuse õigusvastasuse tuvastamine on kohustamisnõuete rahuldamise eeldus, mistõttu pole eraldi tuvastamisnõue iseenesest vajalik. HKMS § 2 lg-st 4 tulenevalt tagab kohus omal algatusel asja lahendamiseks oluliste asjaolude väljaselgitamise. Kohus tõlgendab menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Kohtu hinnangul saab kaebust tõlgendada selliselt, et Finantsinspektsiooni vastuse õigusvastasuse tuvastamist soovitakse kohustamisnõuete eeldusena, mitte eraldi nõudena.
3. Isikuandmed on mis tahes andmed tuvastatud või tuvastatava füüsilise isiku kohta, sõltumata sellest, millisel kujul või millises vormis need andmed on (

§ 4lg 1).

Isikuandmete töötlemine on iga isikuandmetega tehtav toiming, sealhulgas isikuandmete kogumine, salvestamine, korrastamine, säilitamine, muutmine ja avalikustamine, juurdepääsu võimaldamine isikuandmetele, päringute teostamine ja väljavõtete tegemine, isikuandmete kasutamine, edastamine, ristkasutamine, ühendamine, sulgemine, kustutamine või hävitamine, või mitu eelnimetatud toimingut, sõltumata toimingute teostamise viisist ja kasutatavatest vahenditest (

§ 5

). Kui vastustaja on saanud kirja, mis sisaldab väiteid kaebaja kohta, tuleb vastustajat pidada isikuandmete töötlejaks ning kaebajat andmesubjektiks

-i tähenduses. Nordea 24.05.2012 kirjas pole kaebajat nimeliselt mainitud, kuid olles SV Capital OÜ juhatuse liige kuulub ta isikute ringi, keda Nordea kirjas mainiti („SV Capital OÜ ja temaga seotud isikud“). 17. PS § 44 lg 3 kohaselt on Eesti kodanikul õigus seaduses sätestatud korras tutvuda tema kohta riigiasutustes ja kohalikes omavalitsustes ning riigi ja kohalike omavalitsuste arhiivides hoitavate andmetega. Seaduse alusel võib seda õigust piirata teiste inimeste õiguste ja vabaduste ning lapse põlvnemise saladuse kaitseks, samuti kuriteo tõkestamise, kurjategija tabamise või kriminaalmenetluses tõe väljaselgitamise huvides. PS § 44 lg 4 ning Eesti Vabariigi ja Kasahstani Vabariigi vahelise vastastikuse mõistmise ja koostöö lepingu (jõustunud 26.05.1995) art 4 kohaselt on lg-s 3 sätestatud õigus ka kaebajal.

§ 19

lg 2 esimeses lauses on sätestatud andmesubjekti õigus saada isikuandmete töötlejalt enda kohta käivaid isikuandmeid.

§ 19

lg-s 1 on loetletud konkreetsed andmed, mis tuleb andmesubjektile soovi korral teatavaks teha.

§ 20

lg 1 kohaselt piiratakse isikuandmete töötlemisel andmesubjekti õigust saada teavet ja enda kohta käivaid isikuandmeid, kui see võib kahjustada teise isiku õigusi ja vabadusi, ohustada lapse põlvnemise saladuse kaitset, takistada kuriteo tõkestamist või kurjategija tabamist või raskendada kriminaalmenetluses tõe väljaselgitamist.

§ 21

lg 1 kohaselt on andmesubjektil õigus oma isikuandmete töötlejalt nõuda ebaõigete isikuandmete parandamist. 18. Vastustaja keeldus 20.07.2015 vastuses nr 4.12-3/2409-2 avaldamast kaebajale

§ 19lg-s 1 loetletud andmeid ning parandamast tema isikuandmeid.

Vastustaja selgitas, et isikuandmete töötlemine on

§ 14

lg 1 p 1 kohaselt lubatud andmesubjekti nõusolekuta, kui isikuandmeid töödeldakse seaduse alusel.

§ 15

lg 2 p 3 kohaselt ei ole vaja andmesubjekti tema isikuandmete töötlemisest teavitada, kui isikuandmete töötlemine on ette nähtud seaduses. Kuigi

§ 19

lg 2 esimese lause kohaselt on andmesubjektil üldjuhul õigus saada isikuandmete töötlejalt enda kohta käivaid isikuandmeid, sätestab

§ 19

lg 3 teine lause, et seaduses võib andmesubjektile tema isikuandmete kohta teabe ja isikuandmete väljastamise korra suhtes näha ette erandi. FIS § 54 lg 1 kohaselt ei ole finantsjärelevalve teostamiseks läbiviidav menetlus avalik ning FIS § 54 lg 2 kohaselt on finantsjärelevalve käigus finantsjärelevalve subjektilt või muudelt isikutelt või asutustelt saadud teave, sealhulgas andmed, dokumendid ja muu teave, finantsjärelevalve käigus koostatud õiendid, aktid, ettekirjutused ja muud finantsjärelevalve tulemusi kajastavad dokumendid iga liiki andmekandjal konfidentsiaalsed. Teave ei ole FIS § 54 lg 3 kohaselt konfidentsiaalne, kui see on avalikustatud FIS § 2 lg-s 1 nimetatud seadustes või nende alusel antud õigusaktides ettenähtud korras või kui avalikustatava teabe põhjal ei ole võimalik kindlaks teha andmeid konkreetse isiku kohta. 6 19. Finantsinspektsioonil oli

§ 14lg 1 p 1 alusel õigus töödelda kaebaja isikuandmeid ilma tema nõusolekuta.

Avaliku ülesande täitmiseks peab isikuandmete töötlemine olema võimalik sõltumata andmesubjekti tahtest (seletuskiri

eelnõu 1026 SE juurde, lk 16). Vaidlust pole selles, et Finantsinspektsioon täidab finantsjärelevalvet teostades avalikku ülesannet ning teeb seda FIS-i alusel. Samuti oli Finantsinspektsioonil

§ 15lg 2 p 3 alusel õigus jätta kaebaja tema isikuandmete töötlemisest teavitamata.

Kaebaja sai oma isikuandmete töötlemisest Nordea 24.05.2012 kirja nr 1.1-7/3445-1 kaudu siiski teada ning küsimus on selles, kas

§ 19lg 1 ning § 21 lg 1 alusel esitatud taotlused oleks tulnud rahuldada.

20. FIS § 54 lg 1 kohaselt ei ole finantsjärelevalve teostamiseks läbiviidav menetlus avalik ning FIS § 54 lg 2 kohaselt on kaebaja poolt nõutavad andmed konfidentsiaalsed. Vastustaja on seisukohal, et nimetatud FIS-i sätted loovad andmesubjekti õiguste suhtes erandi. Kaebaja on aga seisukohal, et FIS ei saa olla

-i suhtes eriseaduseks. Vastab tõele, et

§ 20

lg-s 1 ei ole alust piirata andmesubjekti õigust saada teavet ja enda kohta käivaid isikuandmeid olukorras, kus isikuandmed on kogutud mitteavalikus menetluses ning sisalduvad konfidentsiaalsetes dokumentides. Finantsinspektsioon on viidanud

§ 19

lg 3 teisele lausele, mis sätestab, et seaduses võib andmesubjektile tema isikuandmete kohta teabe ja isikuandmete väljastamise korra suhtes näha ette erandi. See on ebatäpne viide, kuna

§ 19

lg 3 teise lause alusel ei saa välistada andmesubjekti õigust tutvuda enda isikuandmetega. Selle õiguse piirangud on ammendavalt loetletud

§ 20

lg-s 1.

§ 19

lg 3 teise lause eesmärk on luua alus isikuandmetega tutvumise korra paindlikuks reguleerimiseks, aga seda juhtudel, mil vastav õigus ei ole

§ 20lg 1 alusel välistatud.

FIS eelnõu seletuskirjas on § 54 lg 1 ja 2 kohta märgitud, et järelevalvelise informatsiooni salastatuse tõttu ei ole Finantsinspektsioonile tulevikus valdavas osas kohaldatavad avaliku teabe seaduse sätted (seletuskiri FIS eelnõu 630 SE I juurde, lk 20). Samas ei ole seletuskirjas kommenteeritud järelevalvelise informatsiooni salastatuse mõju

-s sätestatud andmesubjekti õigustele, mis jätab lahtiseks, kas seadusandja tahe oli teha FIS-st eriseadus

-i suhtes. 21. Kohus leiab siiski, et kaebaja nõuet kohustada vastustajat tegema talle teatavaks

§ 19lg-s 1 sätestatud andmed enda kohta ei saa rahuldada.

Esiteks oli tegemist isikuandmete töötlemisega seaduse alusel, avaliku ülesande täitmiseks, millest ei pea andmesubjekti teavitama. Isegi, kui vastustaja poolt läbiviidud menetlus algatati kaebaja avalduse põhjal, ei olnud kaebaja menetlusosaline, mistõttu oli menetlus tema jaoks FIS § 54 lg 1 alusel kinnine. Kui isik ei ole teadlik ega peagi olema teadlik oma isikuandmete töötlemisest, ei saa ka isikuandmetega tutvumata jäämine tema õigusi rikkuda. Kohus leiab, et kui isik saab oma isikuandmete töötlemisest mingil viisil teada (näiteks teise asutuse kaudu) ei teki isikuandmete töötlejal selle tõttu kohustust isikuandmed avalikustada. Finantsinspektsioonil on kohustus tagada finantsjärelevalve subjektilt saadud teabe konfidentsiaalsus isikute eest, kes ei ole finantsjärelevalve menetlusse kaasatud. Teiseks on kohtu hinnangul oluline pidada silmas kaebuse eesmärki. Kaebuse eesmärk on selgitada välja kaebaja kohta esitatud valed faktiväited ning tagada nende parandamine selliselt, et kaebajale ei viidataks kui kriminaalmenetluses kahtlustuse saanud isikule. Enda kohta käivate isikuandmetega tutvumine on seega eesmärgipärane vaid juhul, kui sellega kaasneb võimalus saavutada ebaõigete isikuandmete parandamine. Isikuandmete parandamist kaebaja aga nõuda ei saa. Andmesubjekti

§ 21

lg-st 1 tulenev õigus on välistatud, kui isikuandmete töötleja töötleb tema kohta käivaid andmeid alusel, milleks

§ 14

kohaselt pole andmesubjekti nõusolekut tarvis, eelkõige näiteks seadusest tuleneva ülesande täitmiseks (seletuskiri

eelnõu 1026 SE juurde, lk 24). Vastustaja on selgitanud, et kui tal peaks tekkima seaduslik alus ja vajadus olemasolevaid andmeid kaebaja kohta tema vastu kasutada, saab kaebaja võimaluse osaleda vastavas haldusmenetluses. 22. Nõue kohustada Finantsinspektsiooni tagama ebaõigete isikuandmete parandamine kõrvaliste isikute andmekogudes ja andmebaasides („need asutused ja isikud, kellele Finantsinspektsioon on 7 isikuandmed edastanud“) ei ole rahuldatav juba seetõttu, et Finantsinspektsioon ei saa nõuda, et muud asutused ja isikud parandaksid ebaõiged isikuandmed.

§ 24

p 6 kohaselt saaks Finantsinspektsioon kolmandaid isikuid vaid teavitada, et tema on isikuandmeid parandanud. Kolmandate isikute edasine tegevus ei ole Finantsinspektsiooni poolt kontrollitav. 23. Riigikohtu halduskolleegiumi 10.06.2016 otsus nr 3-3-1-84-15, millele kaebaja kohtuistungil viitas, ei ole käesolevas asjas kohaldatav. Nimetatud asjas taotles isik

§ 19alusel kriminaalasja toimikuga tutvumist teda puudutavate isikuandmete osas.

Tegemist oli kriminaalasjaga, kus sama isiku suhtes oli teostatud jälitustoiminguid. Käesoleva vaidluse asjaolud ei ole sellega võrreldavad, sest kaebaja isikuandmeid töödeldi kinnises järelevalvemenetluses, mis ei toimunud tema suhtes. 24. Eeltoodust tulenevalt ei toiminud vastustaja 20.07.2015 õigusvastaselt, kui keeldus rahuldamast kaebaja taotlust

§ 19lg-s 1 toodud andmete saamiseks ja isikuandmete parandamiseks.

Sealhulgas leiab kohus, et vastustaja ei rikkunud kaebaja õigust olla haldusmenetluses ära kuulatud (HMS § 40). Haldusorganil on teatud juhtudel kohustus ära kuulata ka menetluse käivitanud taotluse esitaja. Sellest ei saa aga järeldada, et see peab eranditult igas haldusmenetluses toimuma. Üldjuhul räägivad menetlusosalise ärakuulamise kasuks suur kaalutlusõigus, otsuse tähtsus isiku jaoks ning faktiliste asjaolude väljaselgitamise keerukus (I. Pilving. Haldusmenetluse käsiraamat, lk

1. Arvutivõrgus kättesaadav: http://dspace.ut.ee/handle/10062/14765). Vastustaja ei pidanud langetama kaalutlusotsust, kuna FIS § 54 lg-s 4 sätestatud konfidentsiaalse teabe avaldamise alused on väga konkreetselt määratletud ning ühtegi neist ilmselgelt ei esinenud. Tegemist ei olnud keerulise taotlusega, mis eeldanuks kaebajale täiendavate küsimuste esitamist. Kohus leiab, et arvestades kaebaja 06.07.2015 taotluse põhjalikkust ning lahendatava küsimuse iseloomu, ei olnud kaebaja ärakuulamata jätmine selline viga, mis võinuks mõjutada asja otsustamist.
2. Kuna kohus märkis eelnevas punktis, et vastustajal ei olnud kaalutlusõigust, puudub võimalus tuvastada kaalutlusõiguse rikkumine 20.07.2015 vastuses nr 4.12-3/2409-
4. Kaebaja on esitanud alternatiivse nõude kohustada vastustajat tema 06.07.2016 taotlus uuesti läbi vaatama. Kohus ei kohusta vastustajat taotlust uuesti läbi vaatama, sest vastustaja on taotluse lahendanud ning teinud õiguspärase toimingu.
5. Kaebaja väitel on FIS § 54 lg-d 1-3 vastuolus PS § 44 lg-ga 3 ning ELTL art 16 lg-ga
6. ELTL art 16 lg 1 kohaselt on igaühel õigus oma isikuandmete kaitsele. PS § 44 lg 3 sätestab avaliku võimu kohustuse anda isikule teavet selle kohta, kas ja milliseid andmeid tema kohta on kogutud, ning võimaldada isikul andmetega tutvuda. Selle põhiõiguse riive seisneb avaliku võimu keeldumises teavitada isikut sellest, kas tema kohta on andmeid kogutud, või keeldumises tutvustada isikule tema kohta kogutud andmeid. Kohtu hinnangul ei toonud FIS § 54 lg-d 1-3 kaasa kaebaja põhiõiguse ebaproportsionaalset riivet. Järelevalvelise informatsiooni salastatus on vajalik vältimaks finantsturu ebaadekvaatseid reageeringuid informatsioonile ja selle kaudu ebasoodsaid arenguid turul (seletuskiri FIS eelnõu 630 SE I juurde, lk 20). Seega on asjakohastel FIS-i sätetel legitiimne eesmärk. Järelevalvemenetluse käigus saadud teabe konfidentsiaalsus on eesmärgi saavutamiseks sobiv vahend. Muud vahendid, mis andmetega tutvumise õigust vähem piiraksid, ei aitaks eesmärki sama hästi saavutada. Praegusel juhul ei kaalu kaebaja kui andmesubjekti õigused üles järelevalvemenetluse konfidentsiaalsuse põhimõtet, kuna järelevalvemenetlust ei toimetatud kaebaja suhtes. Järelevalvemenetluse andmete avalikustamine menetlusvälistele isikutele, keda on menetlusosalise kirjas juhuslikult mainitud, ei oleks kohtu hinnangul mõistlik. Seega ei ole PS-ga vastuolus Finantsinspektsiooni järelevalvemenetluses kogutud andmete avaldamata jätmine menetlusvälisele isikule FIS § 54 lg 1-3 alusel.
7. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kaebuse täies ulatuses rahuldamata. 8
8. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohtuotsus on tehtud kaebuse esitaja kahjuks. Vastustaja ei ole taotlenud menetluskulu väljamõistmist kaebuse esitajalt. Seega menetluskulude jaotamise küsimust ei tõusetu ning kummagi poole menetluskulud jäävad tema enda kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Lea Kuuse kohtunik 9