1-18-1892 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 27. aprill 2018, Tallinn Kriminaalasja number 1-18-1892 (16230104393) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi sekr

§ 1043, § 1045 lg 1 p 7 ja Ts

MS § 440 lg 1 alusel välja mõista Benny Bahram Zoorani Gholamylt kannatanu kasuks 1980 (tuhat üheksasada kaheksakümmend) eurot, mis tuleb hüvitada Xxxx arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXX (IV kd tl 107-109), märkides selgitusena „Gholamy, 1-18-1892, tsiviilhagi hüvitamine“. 9. Kannatanu Xxxx esitatud tsiviilhagi 559 euro nõudes

§ 1043, § 1045 lg 1 p 7 ja Ts

MS § 440 lg 1 alusel välja mõista Benny Bahram Zoorani Gholamylt kannatanu kasuks 559 (viissada viiskümmend üheksa) eurot, mis tuleb hüvitada Xxxx `i arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXX (IV kd tl 116), märkides selgitusena „Gholamy, 1-18-1892, tsiviilhagi hüvitamine“. 10. Kannatanu Xxxx esitatud tsiviilhagi 579 euro nõudes

§ 1043, § 1045 lg 1 p 7 ja Ts

MS § 440 lg 1 alusel välja mõista Benny Bahram Zoorani Gholamylt kannatanu kasuks 579 (viissada seitsekümmend üheksa) eurot, mis tuleb hüvitada Xxxx `i arvelduskontole nr xxxxxxxxxxxx Swedbank (IV kd tl 112-113), märkides selgitusena „Gholamy, 1-18-1892, tsiviilhagi hüvitamine“. 11. Kannatanu Xxxx esitatud tsiviilhagi 800 euro nõudes

§ 1043, § 1045 lg 1 p 7 ja Ts

MS § 440 lg 1 alusel välja mõista Benny Bahram Zoorani 2 Gholamylt kannatanu kasuks 800 (kaheksasada) eurot, mis tuleb hüvitada Xxxx `i arvelduskontole nr xxxxxxxxxxxx CaixaBank (IV kd tl 122), märkides selgitusena „Gholamy, 1-18-1892, tsiviilhagi hüvitamine“. 12. Kannatanu Xxxx esitatud tsiviilhagi 850 euro nõudes

§ 1043, § 1045 lg 1 p 7 ja Ts

MS § 440 lg 1 alusel välja mõista Benny Bahram Zoorani Gholamylt kannatanu kasuks 850 (kaheksasada viiskümmend) eurot, mis tuleb hüvitada Xxxx `i arvelduskontole nr xxxxxxxxxxxxxx S-Pankki (IV kd tl 119), märkides selgitusena „Gholamy, 1-18-1892, tsiviilhagi hüvitamine“. 13. Kannatanu xxxx esitatud tsiviilhagi 1447 euro nõudes

§ 1043, § 1045 lg 1 p 7 ja Ts

MS § 440 lg 1 alusel välja mõista Benny Bahram Zoorani Gholamylt kannatanu kasuks 1447 (tuhat nelisada nelikümmend seitse) eurot, mis tuleb hüvitada Xxxx arvelduskontole nr xxxxxxxxxxxx AirBank (IV kd tl 125), märkides selgitusena „Gholamy, 1-18-1892, tsiviilhagi hüvitamine“. 14. Kannatanu Makor Haformaika LTD esitatud tsiviilhagi 22 881 euro nõudes

§ 1043, § 1045 lg 1 p 7 ja Ts

MS § 440 lg 1 alusel välja mõista Benny Bahram Zoorani Gholamylt kannatanu Makor Haformaika LTD kasuks 22 881 (kakskümmend kaks tuhat kaheksasada kaheksakümmend üks) eurot, mis tuleb hüvitada (IV kd tl 129-132) kannatanu arvelduskontole, mille kohta esitatakse andmed kohtuotsuse täitmise käigus, märkides selgitusena „Gholamy, 1-18-1892, tsiviilhagi hüvitamine“. 15. Kannatanu T.R Timber Import Co LTD esitatud tsiviilhagi 60 646 euro nõudes

§ 1043, § 1045 lg 1 p 7 ja Ts

MS § 440 lg 1 alusel välja mõista Benny Bahram Zoorani Gholamylt kannatanu T.R Timber Import Co LTD kasuks 60 646 (kuuskümmend tuhat kuussada nelikümmend kuus) eurot, mis tuleb hüvitada (IV kd tl 129-132) kannatanu arvelduskontole, mille kohta esitatakse andmed kohtuotsuse täitmise käigus, märkides selgitusena „Gholamy, 1-18-1892, tsiviilhagi hüvitamine“. 16. Kannatanu Tirosh-Weinstock LTD (kui Streamline M.W LTD vahendaja) esitatud tsiviilhagi 147 371 euro nõudes

§ 1043, § 1045 lg 1 p 7 ja Ts

MS § 440 lg 1 alusel välja mõista Benny Bahram Zoorani Gholamylt kannatanu Tirosh-Weinstock LTD kasuks 147 371 (sada nelikümmend seitse tuhat kolmsada seitsekümmend üks) eurot, mis tuleb hüvitada (IV kd tl 133-136) kannatanu arvelduskontole, mille kohta esitatakse andmed kohtuotsuse täitmise käigus, märkides selgitusena „Gholamy, 1-18-1892, tsiviilhagi hüvitamine“. Asitõendid:

1. Asitõend: mobiiltelefon Samsung SM-N9005 (IMEI xxxx), SIM-kaart (xxxx), microSD 64GB mälukaart, mis on ära võetud kinnipeetu Benny Bahram Zoorani Gholamy 09.11.2017 teostatud läbiotsimise käigus ning on hoiul Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas (akt nr 2018-90, IV kd tl 103), tagastada KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel asjade seaduslikule valdajale Benny Bahram Zoorani Gholamyle ning hoiustada kinnipidamisasutuses tema isiklike asjade hulgas.
2. Asitõend: MasterCard SEB Business xxxxxxxxxx, MasterCard Payoneer xxxxxxxxxxxx, VISA PaySera xxxxxxxxxxx, MasterCard Revolut xxxxxxxxxxxxx, MasterCard R / Prepaid xxxxxxxxxxx, MasterCard Monese xxxxxxxxxxxx, mis on ära võetud kinnipeetu Benny Bahram Zoorani Gholamy 09.11.2017 teostatud läbiotsimise käigus ja mis asuvad kriminaaltoimiku juures ümbrikus (IV kd tl 148), tagastada KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel asjade seaduslikule valdajale Benny Bahram Zoorani Gholamyle ning edastada kinnipidamisasutusele hoiustamiseks tema isiklike asjade hulgas.
3. Asitõend: sõiduki Opel Mokka xxxx registreerimistunnistus nr XXXX (kehtetu), mis on ära võetud kinnipeetu Benny Bahram Zoorani Gholamy 09.11.2017 teostatud läbiotsimise käigus ja asub toimiku juures ümbrikus (IV kd tl 147), jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja juurde.
4. Benny Bahram Zoorani Gholamy 09.11.2017 teostatud kinnipeetu läbiotsimise käigus ära võetud sularaha summas 2955 eurot, mis on kantud PPA tagatiskontole (kd IV tl 65-66), konfiskeerida KarS § 831 lg 1 alusel kui tahtliku süüteoga saadud vara ja KarS § 831 lg 3 ls 2 kohaselt kohtuotsuse täitmisel hüvitada nimetatud rahaliste vahendite arvelt 3 käesoleva otsusega rahuldatud ja süüdistatavalt välja mõistetud tsiviilhagides märgitud rahalisi nõudeid kogu konfiskeeritava vara ulatuses.
5. 1 CD plaat, millel 18.12.2017 asitõendi vaatlusprotokolli andmed, mis asub toimiku vahel ümbrikus (IV kd tl 146), jätta kriminaalasja juurde. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatav, tema kaitsja ja kannatanu 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist võib teatada ka elektrooniliselt. Kui üks kohtumenetluse pool on nimetatud tähtaja jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Apellatsioon jäetakse läbi vaatamata ja tagastatakse kohtumääruse alusel, kui apellatsioonitähtaeg on mööda lastud. Menetluskulusid on võimalik vaidlustada vastavalt KrMS § 189 lg-le 3 kohtuotsusest eraldi, s.o määruskaebemenetluse korras vastavalt KrMS § 387 lg-le 1, esitades määruskaebuse 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama, vaidlustatava kohtumääruse teinud kohtule.
6. KONFISKEERIMISELE KUULUV VARA Benny Bahram Zoorani Gholamy peeti 09.11.2017 kinni ja läbiotsimise käigus on temalt ära võetud sularaha summas 2955 eurot, mis on kantud sularaha tagatiskontole kandmise määruse alusel kuni kohtuliku lahendini PPA tagatiskontole (kd IV tl 65-66 ). KarS § 831 lg 1 kohaselt kohus konfiskeerib tahtliku süüteoga saadud vara, kui see kuulub otsuse või määruse tegemise ajal toimepanijale. Käesoleva kohtuotsusega mõistetakse Benny Bahram Zoorani Gholamy KarS § 209 lg 2 p 1, 3 ja 5 alusel süüdi ja on tuvastamist leidnud, et selle raha puhul on tegemist kuriteoga saadud varaga. Seega kuulub see sularaha konfiskeerimisele. KarS § 831 lg 3 ls 2 kohaselt vähendab kohus konfiskeeritava vara suurust rahuldatava tsiviilhagi või avalik-õigusliku nõudeavalduse eseme võrra. Kuna käesolevas asjas on esitatud 8 tsiviilhagi, siis tuleb konfiskeeritava vara arvelt hüvitada käesoleva otsusega rahuldatud ja süüdistatavalt välja mõistetud tsiviilhagides märgitud rahalisi nõudeid konfiskeeritava vara ulatuses.
7. KARISTUSE MÕISTMINE Vastavalt KarS § 56 lg-le 1 on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. KarS § 209 lg 2 p 1, 3 ja 5 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud eranditult vangistus 1 kuni 5 aastat. Karistuse määra valikul lähtub kohus süüdistatava süü suurusest, s.o kannatanute arvust ja tekitatud varaliste kahjude suurusest. Käesolevas kriminaalasjas on tuvastamist leidnud kaheksale kannatanule varalise kahju tekitamine ja seda nii kogusummas kui ka kahel juhul eraldi suures ulatuses. Samuti arvestab kohus seda, et süüdistatava tegevus oli eesmärgipärane ja kindla suunitlusega tekitada võimalikult paljudele isikutele võimalikult suures ulatuses varalist kahju ja saada ise võimalikult suurt kasu. Seetõttu leiab kohus, et süüdistatava süü on hinnatav keskmisest suuremana. 4 Omaksvõetud karistusptaktika kohaselt võetakse karistuse mõistmisel lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Sellele järgnevalt arvestatakse eri- ja üldpreventiivseid eesmärke. Puutuvalt karistust kergendavatesse ja raskendavatesse asjaoludesse peab kohus vajalikuks märkida, et kohtueelses menetluses on süüdistatav avaldanud kahetsust. Kahetsust avaldas süüdistatav ka kohtuistungil, mistõttu peab kohus võimalikuks sellega arvestada. Samuti on süüdistatav ühele kannatanule hüvitanud tsiviilhagi. Seega on tuvastatud kahe kergendava asjaolu esinemine KarS § 57 lg 1 p 2 ja 3 mõttes. Raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Eeltoodud põhjustel leiab kohus, et süüdistatavale võib vaatamata keskmisest suuremale süüle karistuse mõista mitte sanktsioonimäära ülemmäärale lähedases määras, vaid keskmises määras. Üldpreventsiooni arvestades leiab kohus, et inimestelt suuri summasid välja petnud isiku reaalselt pikemaajalise vangistusega karistamine annab signaali ka avalikkusele, et sellised kuriteod ei ole ühiskonnas aktsepteeritavad ning ei tasu ennast ära. Lisaks annab see ühiskonnale signaali selle kohta, et taolise iseloomuga süütegude toimepanemisele järgneb igal juhul karistus ja see ei ole leebe. Riigikohus on väljendanud seisukohta, et alles pärast seda, kui kohus on otsustanud, milline peaks olema toimepandud konkreetse teo eest sellele konkreetsele süüdistatavale mõistetav karistus, saab järgmise sammuna hakata kaaluma, kas kõne alla võiks tulla ka tema tingimuslik karistusest vabastamine. Kohtupraktikas on seejuures asutud seisukohale, et vaid erandlikud süüteo toimepanemise asjaolud ja süüdlase isik on aluseks karistuse kandmisest tingimisi vabastamise vaagimiseks. Vähemalt ühte neist asjaoludest peab iseloomustama nn märkimisväärne eripära (RK otsus nr 3-1-1-99-06). Karistusest tingimisi vabastamine on üksnes põhikaristuse üks võimalikest individualiseerimise viisidest. Erinevalt karistuse mõistmisest, kus karistuse mõistmise alusena prevaleerib isiku süü, on karistusest tingimisi vabastamise korral aluseks kuriteo toimepanemise asjaolud ning süüdlase isik, mis kas iseseisvalt või ka koostoimes teevad põhikaristuse reaalse ärakandmise ebaotstarbekaks (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-40-04). Antud juhul on süüdistatava puhul tegemist varem karistamata isikuga. Lisaks sellele on süüdistatava käitumises tuvastatud kahe kergendava asjaolu esinemine. Seetõttu leiab kohus, et süüdistatavale mõistetava karistuse võib jätta osaliselt täitmisele pööramata. Arvestades asjaolu, et süüdistatav on mitmete aastate vältel toime pannud kaheksa kelmuse episoodi ning tekitanud kannatanutele varalist kahju suures ulatuses, samuti seda, et süüdistatava käitumises on tuvastatud kolm kvalifitseerivat koosseisulist tunnust, siis ei pea kohus võimalikuks jätta süüdistatavale mõistetav karistus täitmisele pööramata täies ulatuses, vaid peab võimalikuks karistuse kohaldamata jätmist osaliselt. Arvestades aga asjaolu, et süüdistataval puudub Eesti Vabariigis alaline elukoht, kuigi tal on Eesti Vabariigis perekondlikud sidemed ja Eesti Vabariigis elab tema alaealine laps, ei saa kohus kohaldada KarS § 75 sätestatud kontrollnõudeid ja kriminaalhooldaja järelevalvet. Küll peab kohus süüdistataval kehtivate karistuste puudumise tõttu võimalikuks kohaldada KarS § 73 sätteid, mille kohaselt ei pöörata süüdistatavale mõistetud ja osaliselt kohaldamata jäetud karistust täitmisele tingimusel, et ta ei pane katseajal toime uut tahtlikku kuritegu. Arvestades süüdistatavale inkrimineeritud kuritegude toimepanemise ajavahemikku peab kohus vajalikuks määrata katseaja keskmisest pikemana.
8. MENETLUSKULUD 5 KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Menetletavas kriminaalasjas on menetluskuludeks määratud kohtueelsel menetlusel tunnistajale Cindy Sluyts hüvitatud sõidukulu, süüdistatava määratud kaitsjate tasud kohtueelses menetluses ja kohtumenetluses ning süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest. Süüdistatav on käesoleval hetkel vahi all ja hakkab kandma kohtu poolt mõistetud vangistust ning on alus eeldada, et süüdistatav ei pruugi olla igapäevaselt töiselt hõivatud ning tal ei ole alalist sissetulekut. Samas ei ole kohtu arvates selline asjaolu menetluskulude vähendamise aluseks. Ka Riigikohus (3-1-1-120-12) on väljendanud seisukohta, et kuigi vangistuse ajal ei ole kinnipeetavale igakord tagatud võimalus töötada, ei saa menetluskulude hüvitamise otsust tegev kohus juba ette lähtuda sellest, et süüdimõistetu karistuse kandmise ajal kindlasti ei tööta. Süüdistatav ei ole esitanud ka tõendeid selle kohta, et ta ei ole oma majandusliku olukorra tõttu maksevõimeline. Lisaks rõhutab kohus, et menetluskulude väljamõistmisel ei tule silmas pidada mitte ainult isiku faktilist maksevõimet, vaid selle küsimuse lahendamisel tuleb lähtuda ka süüdimõistetud isiku resotsialiseerumise väljavaadetest. Senise kohtupraktika kohaselt tuleb menetluskulude vähendamise korral esmajoones silmas pidada selle meetme võimalikku positiivset eripreventiivset toimet. Isiku poolt toimepandud süütegu võib olla n.ö juhuslikku laadi ning kui menetluskulude riigi kanda jätmine annab täiendava positiivse tõuke isiku seaduskuulekusele, on alust selle põhimõtte rakendamiseks. Süüdistatav on aga toime pannud kaheksa kelmuse episoodi, millega tekitati kannatanutele varalist kahju suures ulatuses. Seega ei ole tegemist juhusliku episoodiga tema elus, vaid sihipärase ja järjekindla ning süsteemse kuritegeliku käitumismustriga. Seega leiab kohus, et nii sundraha kui ka määratud korras kaitsjale makstud tasud tuleb süüdistatavalt välja mõista täies ulatuses. Puutuvalt tunnistajale hüvitatud sõidukulusse leiab kohus, et kuigi tegemist on menetluskuluga KrMS § 175 lg 1 p 2 ja § 178 lg 1 mõttes, on tegemist kuluga, mis oli küll vajalik, kuid ei ole kohtu arvates selline, mida peaks süüdistatavalt muude kulude suurust arvestades välja mõistma, eriti olukorras, kus süüdistatavalt mõistetakse välja ka kannatanute esitatud tsiviilhagides esitatud rahalised nõuded. Seetõttu jätab kohus tunnistajale hüvitatud sõidukulu riigi kanda. Samas leiab kohus, et arvestades hüvitamisele kuuluvate menetluskulude suurust ja tsiviilhagide hüvitamise kohustust, siis esinevad alused võimaldada menetluskulude hüvitamist (KrMS § 180 lg 3 ja KrMS § 313 lg 1 p-des 7 ja 12) kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu jooksul. Kohus selgitab ka, et kohtu määratud 12-kuulise tähtaja ületamisel loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
9. ASITÕENDID Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on kriminaalmenetluse käigus ära võetud erinevaid esemeid ning neid on ka vaadeldud. KrMS § 306 lg 1 p 13 kohaselt peab kohus lahendama küsimuse, kuidas toimida asitõendite ja kriminaalmenetluses äravõetud, arestitud või konfiskeerimisele kuuluvate muude objektidega. Seega peab kohus võtma seisukoha esemete osas, milliste kohta ei ole kohtueelse menetluse lõpule viimisel menetlusotsustust tehtud, mis on kas kriminaaltoimikus või hoiustatud kohtueelse menetleja juures. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on kriminaalasjas erinevaid asitõendeid, milledest osa asub Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas ning osa kriminaaltoimikus. Süüdistatavalt on 09.11.2017 teostatud läbiotsimise käigus ära võetud mobiiltelefon Samsung SM-N9005 (IMEI 352991069170185), SIM-kaart