Obsah (9)

§ 34§ 59§ 3§ 28§ 47§ 33§ 38§ 32§ 40

KOHTUOTSUS Eesti Va b a r i i g i nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kristina Maimann Otsuse tegemise aeg ja koht 17.03.2016, Tallinn Haldusasja number 3-13-644 Haldusasi T.H. kaebus Tallinna L

) §-dele 3, 33 lg 3, 40 lg 1, olles seisukohal, et mitmed asjaolud viitavad sellele, et pööningukorrusel asuvad eluruumid ei vasta ehitisele esitatavatele nõuetele, mistõttu tuleb kasutusluba tühistada. 2 Pööningukorrusele ehitatud eluruumide vahelise vahelae ehitamisel on aset leidnud mitmed minetused – vahelagi ei ole nõuetekohane ja turvaline ega pruugi tagada ohutust inimese elule ja tervisele. Heliisolatsioon on puudulik ja vastavalt OÜ Jõgioja Ehitusfüüsika KB poolt esitatud ekspertarvamusele on müratase (löögimüra) kaebaja korteris lubamatult kõrge. Rikutud on ehitise dokumenteerimise nõudeid – 20.06.2007 aktis on fikseeritud, et villa paigaldati 20 cm, kuid väidetavalt selgus 07.07.2010 sündmuskoha ülevaatusel, et kivivilla on 10-15 cm paksuselt. Lisaks leiab kaebaja, et pööningukorruse ehitusprojekt ei ole nõuetekohane ning ei vasta Majandus – ja Kommunikatsiooniministri (edaspidi MKM) 17.09.2010 määrusele nr 67, milline sätestab nõuded ehitusprojektile. Kaebaja leiab, et kuivõrd puudub nõuetekohane ehitusprojekt tuleb kasutusluba tühistada. Vaidlusalune kasutusluba tuleks tühistada ka vastuolu tõttu kuni 30.06.2015 kehtinud

§ 34lg 1 p-ga 6¹.

Ebaselge on, millise ehitusprojekti alusel on vastustaja otsustanud vaidlusaluse kasutusloa väljastada ning samas on ilmnenud, et projekt, mille alusel ehitustöid teostati, erineb projektist, mis esitati ehitusloa taotlemisel. Tagantjärele on selgunud, et OÜ-ga SKAD Arhitektid sellel ehitusprojektil mingisugust pistmist ei ole ning projekti koostas Kaldi Kõiva. Vastustaja on kasutusloa otsustanud väljastada SKAD Arhitektid OÜ nimel vormistatud eelprojekti alusel, kuigi SKAD Arhitektid OÜ seda ehitusprojekti koostanud ei ole. Seevastu kolmandate isikute 30.11.2015 protsessidokumendi leheküljelt 4 järeldub, et tegelikkuses olevat ehitustöid teostatud OMK Inseneribüroo OÜ ülesmõõdistusjooniste alusel. Nagu nähtub O.Puki selgitusest (vt kolmandate isikute 06.04.2015 protsessidokumendi lisa), erinesid OMK Inseneribüroo OÜ ülesmõõdistusjoonised SKAD Arhitektid OÜ nimel koostatud eelprojektist olulisel määral. Kasutusloaga antakse nõusolek, et valminud ehitis või selle osa vastab ehitusloa taotlemisel esitatud ehitusprojektile. Olukorras, kus puudub selgus, millise ehitusprojekti alusel on ehitustöid teostatud – ehitusloa taotlemisel on antud juhul viidatud SKAD Arhitektid OÜ nime all koostatud eelprojektile, kasutusloa taotlemisel on viidatud OÜ Impro poolt koostatud joonistele ning käesoleva kohtuasja menetlemisel on selgunud, et tegelikkuses olevat ehitatud OMK Inseneribüroo OÜ ülesmõõdistusjooniste alusel – puudub ka kohalikul omavalitsusel võimalus kontrollida, kas ehitis või selle osa, millele kasutusluba taotletakse, vastab ehitisele ettenähtud nõuetele ning kas ehitis on ehitatud kooskõlas ehitusloa taotlemisel esitatud ehitusprojektiga. 7.2 Kaebaja arvates on kasutusloa menetluse käigus toimunud rikkumised ning rikutud on MKM-i 26.11.2002 määrusega nr 11 kinnitatud ehitise ülevaatuse korda – ehitis on üle vaadatud kahel korral, kusjuures teisel korral 06.02.

1. Mõlemad aktid on kaebaja arvates identsed. Kaebaja arvab, et tegelikku ülevaatust toimunud ei ole. Kaebajale jääb arusaamatuks, kuidas sai ülevaatust teostada, kui kasutusloa andmiseks vajalik dokumentatsioon esitati alles koos taotlusega 06.02.
2. 7.3 Kaebaja leiab, et Päästeamet ei andnud nõusolekut Köleri 30 korterelamu pööningukorrusele ehitatud eluruumidele kasutusloa väljastamiseks ning Päästeameti esindaja ei ole osalenud ehitise ülevaatusel, kuivõrd Päästeamet on kaebaja teabenõudele vastates 07.03.2013 teatanud, et ülevaatuse akti allkirjastanud isiku J. Ermeli poolt ei ole tehtud sissekannet Päästeameti registrisse Tallinnas Köleri 30 asuva elamu ülevaatamise kohta. Samuti nähtub Päästeameti vastusest, et J. Ermel ei ole tegev Päästeameti insenertehnilises büroos, milline teostab kasutusloa väljaandmisele eelnevaid ehitise ülevaatusi. J.Ermeli pädevus lõppes 11.03.
3. Ehitis ei vasta tuleohutuse seaduse § 5 lg-le
4. Seda põhjusel, et ühelt poolt puudus J.Ermelil Päästeameti esindajana pädevus 06.02.2013 ehitise ülevaatuse akti allkirjastamiseks ja teisalt on 3 J.Ermel digitaalselt allkirjastatud kinnitusega teatanud, et ei ole 06.02.2013 ehitise ülevaatuse akti allkirjastanud. Samuti võib arvata, et ülevaatust ei ole tegelikkuses teinud Tallinna Kultuuriväärtuste Amet. Allkirjastaja R.Alatalu pädevus lõppes 31.12.
5. 7.4 Kaebaja heidab ette, et kuivõrd puudub kõikide korteriomanike nõusolek hoone katusekorrusele eluruumide ehitamiseks, tuleb kasutusluba tühistada. Kaebaja on seisukohal, et pööningukorrus on kõigi Köleri 30 asuvate korteriomandite omanike kaasomandis. Kaebaja viitab, et kõik Köleri korteriomanikud ei ole kasutusloa taotlust esitanud ning sellest tulenevalt ei saanud kasutusluba välja anda. Kaebaja viitab MKM 24.12.2002 määrusega nr 64 kehtestatud korrale (ehitise kasutusloa taotluse vorminõuded ja esitamise kord) ning leiab, et mitme isiku ühises omandis oleva ehitise korral peavad kasutusloa taotluse esitama isikud ühiselt. Kasutusloa taotlusest nähtub, et kaebaja ja T. U. ei ole allkirjastanud kasutusloa taotlust. 7.5 Kaebaja leiab, et kasutusloa väljaandmisel tulnuks arvestada, et kinnistusraamatus ja ehitisregistris on ehitise andmed erinevad, samuti esineb vastuolu ehitusloa taotluse, kasutusloa väljastamise taotluse ja kasutusloa vahel. 7.6 Kaebaja arvates ei saa kasutusluba väljastada, kuivõrd vaegtööd ei ole kõrvaldatud - parkla ei ole rajatud. 7.7 Kaebaja leiab, et pööningukorter on iseseisev korter ja sellel puudub side korteriga nr 11, millise juurde see on ehitatud. Kaebaja väitel ei ole korterist nr 11 võimalik pääseda pööningukorruse korterisse. 7.8 Kasutusloa andmise aluseks olevast ekspertiisist ei selgu, millistes korterites ülevaatus läbi viidi. Samas eksperdid käsitlevad pööningukorruse kortereid eraldiseisvatena. Eksperdid ei ole vaadelnud keldribokse. Eksperdid möönavad, et seinu lõhkuda nad ei saanud. Kaebaja arvates ei ole läbi seinte võimalik hinnata vajalikke asjaolusid. Eksperdid on samuti märkinud, et maja tuulekast on renoveerimata. 7.9 Kaebaja korterisse kostub häiriv löögimüra. Löögimüra isoleerimine altpoolt ei ole ehitustehniliselt võimalik.
6. Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata ning kaebaja menetluskulud tema enda kanda. 8.1 Ümberehitus ehitusloa alusel on lõpetatud aastaid tagasi. Kohaliku omavalitsuse poolt on enne kasutusloa väljastamist tellitud eksperthinnang hoone konstruktsioonide osas. Eksperthinnangu (

§ 59

lg 1 p 5 ja § 60 lg 10 alusel tellitud) tulemusel on kohalik omavalitsus pidanud võimalikuks kasutusloa väljastamist. Selleks ekspertiis tellitigi, et teha kindlaks, kas esinevad kasutusloa väljastamise jaoks vajalikud asjaolud. Kasutusluba väljastati ehitisele, mitte eraldi korterile. Haldusorganil puudus

§ 34lg-st 1 tulenev alus jätta kasutusluba väljastamata.

8.2 Mis puudutab löögimüra väidetavat standardile mittevastavust ja vastavate mõõtmistulemuste esitamist, selgitab vastustaja, et löögimüra isolatsioon iseloomustab konstruktsiooni omadust summutada struktuurimüra ja seda hinnatakse löögimürataseme suuruse järgi isoleeritavas ruumis. Mida väiksem on löögimüratase isoleeritavas ruumis, seda suurem on löögimüra isolatsioon ruumide vahel. Heli levib hoones kahel viisil - õhu kaudu levib õhumüra ja tarindite kaudu löögimüra. Löögimüra levib igas tarindis erinevalt sõltudes peamiselt tarindi materjalist. Löögimüra tõkestatakse 4 mitmesugustest materjalidest vahetükkidega (torustikel hülsid, põrandalaagidel vahekihid, tihendid vaheseinte all). Mürataseme komponendid on: inimeste omamüra, seadmete müra, välised müraallikad. Nende osatähtsus tsiviilhoonetes on vastavalt 45, 25 ja 30 %. Vastavalt standardite EN ISO 717-1 ja EN ISO 717-2 nõuetele rakendatakse õhu- ja löögimüra isolatsiooni hindamisel heliisolatsiooniindeksitele parandustegureid, nn spektrilähendajaid. Spektrilähendaja on arv, mis liidetakse heliisolatsiooniindeksitele müra-allika spektri omaduste arvestamiseks. Müraallikate spektrid (spekter nr 1 - roosa müra, spekter nr 2 - transpordimüra) ja müraallikate liigitus vastavalt spektraalsetele omadustele on määratletud standardis EN ISO 717-

1. Inimeste elutegevusest põhjustatud olmemüra vastab spektrile nr 1 (roosa müra) ja suure võimsustasemega muusikat iseloomustab spekter nr
2. Viimasel on madalatel sagedustel kõrgemad helirõhutasemed kui roosa müra spektril. Peale müra-allika spektri omaduste arvestamise soovitab standard hinnata heliisolatsiooni ka senistest madalamatel helisagedustel. Laiendatud sagedusdiapasoon on 50-2500 Hz löögimüra osas (varem 100-2500 Hz). Laiendatud sagedusdiapasooni arvestamine on eriti oluline kergkonstruktsioonide (sh puitehitiste) korral, kus heliisolatsioon madalatel sagedustel on väga väike. Kaebaja poolt tellitud ekspertiis ei saaks käesolevas kohtumenetluses olla arvestatav tõendina, kuna esiteks ei ole sellest aru saada, kas müra on pidev ja häiriv, milline nimelt on müra spekter ning sinna juurde ei ole kaebaja selgitanud ega tõendanud, kas ja kuidas on tema heaolu või tervis kahjustatud tänu löögimürale. Sotsiaalministri 04.03.2002 määruse nr 42 kohaselt on müra inimest häiriv või tema tervist ja heaolu kahjustav heli. Kaebaja ühtegi temale tulenevat tõsiseltvõetavat mürahäiringut ei ole kaebuses välja toonud, tõendite esitamisest rääkimata. Tõendamata on seega

§ 3lg 6 nõude rikkumine.

8.3 Vastustaja leiab, et kasutusloa andmisel ei ole tehtud selliseid vigu mis tingiksid selle tühistamise. Vastustaja on kõikide poolte huve kaalunud ning kasutusloa andmist põhjendanud. 06.12.2011 esitasid J. Köleri 30 kaasomanikud Tallinna Linnaplaneerimise Ametile vormikohase kasutusloa taotluse koos lisadega, ehitusseaduse § 31 sätestatud ehitamise dokumendid, ehitise ülevaatuse akti ja riigilõivu tasumist tõendava dokumendi. Kasutusluba taotleti 29.07.2005 ehitusloa nr 12172 saanud ehitusprojekti alusel valminud ehitustöödele. Ehitusprojekti alusel valminud ehitise on üle vaadanud omanikujärelevalve tegija, ehitaja, Põhja-Eesti Päästekeskuse esindaja, Tallinna Kultuuriväärtuste Ameti esindaja, Tallinna Kesklinna Valitsuse esindaja ja TLPA esindaja. Ehitise ülevaatusel osalenud isikud on allkirjastanud ehitise ülevaatuse akti ja sellega kinnitanud, et ülevaatuseks esitatud ehitis vastab ehituseeskirjadele- ja normidele ning keskkonna-, tervise-, tuletõrje-, tarbija- ja töökaitse nõuetele ning kasutusloa andmiseks takistusi ei ole. 8.4 Kasutusloa menetluse käigus vaatas TLPA läbi esitatud dokumentatsiooni ja edastas taotlejatele info märkuste kohta dokumentatsiooni osas. Menetluse käigus esitasid kasutusloa taotlejad täiendavad dokumendid (ehituspäevik, põranda ehitusprojekti joonised jm). Ameti poolt tehtud märkusena oli muuhulgas nõue ehitise ülevaatusele kaasata ehitusloa aluseks oleva eelprojekti koostaja Jan Skolimowski, mida ei täidetud. Kuna nimetatud puudust ei kõrvaldatud, kaasas TLPA menetlusse Jan Skolimowski. Kasutusloa menetluses selgus, et 29.07.2005 ameti poolt väljastatud ehitusloa nr 12172 aluseks oleva ehitusprojekti (J. Köleri tn 30, Kesklinn, Tallinn koostaja Skad Arhitektid OÜ, arhitekt Jan Skolimowski) koostajaks ei ole ehitusloa taotlusel, ehitusloal ja ehitusprojektis märgitud isik (Jan Skolimowski) vaid ehitusprojekti koostajaks on Kaldi Kõiva. 31.10.2012 antud seletuse kohaselt ei ole Jan Skolimowski projekteerinud J. Köleri 30 katusealust korterit nr 11. Seletuses sedastati: „hoolimata SKAD Arhitektid OÜ kirjanurgast ning minu nimest kirjanurgal, ei ole mina arhitektina ega SKAD Arhitektid OÜ antud projektiga kokku puutunud. Allkiri projektis nime all ei ole minu allkiri.“ Menetluse käigus võeti 15.11.2012 seletus Kaldi 5 Kõivalt, kus ta selgitab: „alustasin J. Köleri tn. 30-11 pööningukorruse projekti koostamist 2004.a. Projekti lehtedele kirjutasin alla enda nime KK. Vabandan Linnaplaneerimise Ameti ees, kui olen esitanud eksitavaid andmeid.“ 04.12.2012 kutsus amet Jan Skolimowski ja Kaldi Kõiva nõupidamisele antud küsimuses. Nõupidamisel jäid pooled oma varasemate selgituste ja seisukohtade juurde.

§ 28

lg 1 p 3 kohaselt on ehitusloa väljastajal õigus ehitusluba kehtetuks tunnistada, kui ehitusloa taotlemisel on teadvalt esitatud valeandmeid. Projektdokumentatsioonist nähtub, et ehitusloa taotluse ja ehitusprojekti esitas 13.06.2005 Vironia Invest OÜ. Kinnistusraamatu andmetest nähtub, et M. L. ja K. L. said eluruumi nr 11 omanikeks 17.08.2005 - seega peale ehitusloa taotluse ja projekti esitamist ning ehitusloa väljastamist. Haldusorgan lähtus usalduse kaitse põhimõttest ja jättis ehitusloa kehtima.

§ 47

kohaselt peab ehitusprojekt olema koostatud või kontrollitud pädeva spetsialisti poolt. Pärast ekspertiisi läbimist ei ole enam tähtsust omav, kas K.Kõiva oli õigustatud projekti koostama. 8.5 06.02.2013 vaatas TLPA ehitusprojektide komisjon läbi J. Köleri 30 kasutusloa taotluse ja menetluse käigus kogutud materjalid. Komisjon leidis, et J. Köleri 30 elamule on tehtud ehitise ekspertiis, mille kohaselt ehitis on kasutamiseks ohutu. Sellest tulenevalt puudus alus keelduda kasutusloa väljastamisest. Samaaegselt kasutusloa menetlusega viis TLPA J. Köleri 30 elamus läbi ehitusjärelevalve menetluse. Läbiviidava ehitusjärelevalve käigus telliti J. Köleri 30 elamule ehitise ekspertiis Ehituskonstrueerimise ja Katsetuste Osaühingult (edaspidi EKK OÜ). 30.03.2012 anti ametile EKK OÜ poolt üle J. Köleri tn 30 elamu konstruktsioonide ekspertiis, töö nr 1203P06. Ekspertiisi aruande koostasid pädevad eksperdid EKK OÜ juhatuse liige ehitusinsener Ants Teppe ja tehnikadoktor Aavo Teigar. Ekspertiisi kokkuvõtte punktis 4 on sedastatud ekspertide poolt järgmist: „... J. Köleri tn.30 katusekorruse väljaehitamise projekt, ehitustöö ja kooskõlastused on tehtud ehitusseaduse nõuetele vastavalt. Pealeehitusest tekitatud koormuste suurenemine ei kahjusta olemasoleva hoone seisukorda ega vähenda selle ekspluatatsiooni ressurssi. Vaheseinte osaline mahavõtmine alumistel korrustel ei ole kahjustanud konstruktsioonide kandevõimet ega ole vähendanud korterelamu kasutusiga. Kui korteriühistu soovib, võib ta tellida elamu elukaare juhtimise uuringu, kus määratakse kindlaks uuringud ja tööd, mida tuleb ajagraafiku alusel teha, et tagada hoone turvalisus ja igal etapil vajalikud parendustööd....“. J. Köleri 30 ehitise ekspertiisi tulemused on edastatud korteriühistu Köleri 30 juhatusele ja puudutatud isikutele. Eeltoodust tulenevalt leiab vastustaja, et puudusid ehitusseaduse §-s 34 toodud kasutusloa väljastamisest keeldumise alused. Mõõtude erinevus erinevates dokumentides on selgitatav lihtsate tähelepanu ja kirjavigadega. Läbivalt on ehitisealune pind 226 ruutmeetrit ja hoone maht 1572 kuupmeetrit. Kõrgus on endiselt 14,2 meetrit. Õiged on ehitusregistrisse hoone kohta kantud andmed. Korteri nr 11 tegelik üldpind on 127,6 ruutmeetrit nagu ehitusregistris märgitud. 8.6 Kaebuse esitaja väide, et kasutusloa taotluse peavad esitama kõik kaasomanikud ei ole tõene. Tulenevalt

§ 33lg 8 väljastatakse ehitise kasutusluba ehitise kohta.

Kasutusloa taotluse esitab ehitise omanik või ehitise kaasomanik kaasomanike enamuse otsuse alusel, kui sellele enamusele kuulub suurem osa ühises asjas, või korteriomanik korteriomanike häälteenamuse otsuse alusel. Vastustaja kasutusloa väljastamise toimikus sisaldub Köleri tn 30 kaasomanike enamuse nõusolek ja volitus kasutusloa taotluse esitamiseks.

§ 33lg 3 sisu laiendada ei saa.

Seaduse sõnastusest ega mõttest ei tulene kohalikule omavalitsusele ülesannet jälgida või kontrollida kasutusloa väljastamisel isikutevahelisi 6 tsiviilõiguslikke suhteid ja kui kaasomanik leiab, et tema õigusi on rikutud on tal õigus pöörduda nõudega seaduses sätestatud korras tsiviilkohtu poole. 8.7 Jürgen Ermel töötas mitmed aastad Põhja-Eesti Päästekeskuse insenertehnilises büroos ja tema pädevuses oli ehitiste kooskõlastamine. Vastustajale teadaolevalt on kasutusloa taotlemise menetlus kestnud juba väga pikka aega ja kaasomanikud on volituse taotluse esitamiseks andnud juba

1. aastal. Sel ajal puudus Päästekeskusel selline register, kuhu märgiti läbiviidud menetlused. Mis puudutab hoone ülevaatuse akti, siis arvestades asjaolu, et kaasatud isikud ei teosta ülevaatust ühel päeval ja ühekorraga, vaid erinevatel aegadel vastavalt võimalustele, siis on aktis toodud allkirjad autentsed ja iga seal märgitud isik on ehitise üle vaadanud. Kuupäeva saab ülevaatuse akt siis, kui viimase ülevaatuse teostajana märgib oma allkirja. Seadus ei sätesta tähtaegu, millise aja jooksul või milliste vahedega võib ehitise ülevaatust teostada ja selle ajaperioodi vältel ka mingeid ehituslikke olulisi muudatusi hoones ei toimunud. 8.8 Mis puudutab vaegtöid parkla rajamise osas, millele kaebaja viitab, siis on ehitise ülevaatuse aktis 06.02.2013 nr 61624 märgitud, et vaegtööde lõpetamiseks on korteriühistul aega kuni
2. septembrini 2013, mis kaebuse esitamisel ei olnud veel saabunud. Parklakohtade olemasolu ei mõjuta samas ehitise üldist ohutust ja kandekonstruktsioone.
3. Kolmandad isikud, keda esindab K.Namm, paluvad kaebuse jätta rahuldamata ja kolmandate isikute menetluskulud jätta kaebaja kanda. P. T. oma seisukohta kohtule ei esitanud. I. T. on e-kirjaga (tlk 11, II kd) vastanud, et ei soovi oma aega kroonilise kaebaja T.H. kaebusele vastamisega kulutada ning ühineb korteriühistu seisukohaga. E. N. on (pärast menetlusse kaasamist) ilma põhjendusi esitamata teatanud, et kaebus tuleks rahuldada (19.02.2015 e-kiri, tlk 166, III kd). 9.1 Põhjendatud vastuse esitanud kolmandad isikud (esindaja K.Namm) leiavad, et asjatundja L.Sõmeri arvamus ei kinnita kaebaja väiteid ja see ei ole lubatud tõendiks halduskohtumenetluses. Riiklikult tunnustatud ekspert L.Sõmeri poolt koostatud asjatundja arvamus ei anna hinnangut elamu asukohaga Köleri 30, Tallinn seisukorrale kasutusloa väljaandmise ajal, sest see arvamus on dateeritud 09.04.2010 seisuga. Kasutusluba väljastati 19.02.
4. Vastustaja poolt tellitud ekspertiisi käigus vaadati elamu ja osaliselt selles asuvad eluruumid üle 2012.a. märtsikuus. Ekspert Sõmer ei ole kolmandate isikute kortereid kunagi üle vaadanud ja arvamuses puuduvad igasugused viited kaebaja korteri olukorrale arvamuse koostamise ajal. Kaebaja on peale L. Sõmeri poolt koostatud arvamust teinud oma korteris ümberehitusi, sh avanud oma korteri lae. Kaebaja ise on erinevatel kohtuistungitel märkinud ümberehituse ajaks 2010-2011 või 2012.a. Selle tegevuse käigus oli tal võimalik altpoolt temale kuuluvast korteris vahelage tugevdada/remontida. Võib mõistlikult eeldada, et isik, kes on tema poolt tellitud eksperdilt saanud teada, et vahelaega võib olla probleeme, neid ka oma korterit remontides lahendab. Vastavalt 21.05.2013 menetlusdokumendi lisana esitatud kokkuleppes, on kaebajale muuhulgas ka selleks otstarbeks raha makstud. Kaebaja ei ole Sõmeri arvamusele tuginedes kindel, et see kinnitab tema seisukohta, et tegemist on inimese elule, tervisele või varale ohtliku ehitisega. Kohtule esitatud ekspertarvamus on ilma lisadeta ja sellest tulenevalt ei ole võimalik kindlaks teha, millistele dokumentaalsetele tõenditele tuginedes ekspert asjatundja arvamuse andis, sest ekspertarvamuse viimasel leheküljel on märgitud lisamaterjal 17 lehel ja selle lisamaterjali lehekülgedele on viited pea kõigil arvamuse lehekülgedel. Kuna lisas olevatele materjalidele 7 tuginedes on antud arvamus ja tehtud selle arvamuse aluseks olevad arvestused, siis on ilmne, et teadmata, millisele alusdokumentatsioonile ekspert tugines, ei ole võimalik käsitleda seda arvamust lubatud tõendina. L. Sõmer esitab arvamuse lk 5 „Laetalastiku kandevõime prognoosi“, mille ta esitab tuginedes oletustele, mitte reaalse ülevaatuse tulemustele. Samas tõdeb ta, et olemasolevate laetalade tugevust/jäikust saab prognoosida kui talastik üle vaadata. 9.2 EKK OÜ eksperdid pääsesid korterisse 10, kus lagi oli avatud ja käisid korteris
5. Nad mõõtsid korteri 11 põrandat 2 m latiga. Põrand ei olnud läbivajunud. Põrand ei nõtkunud. Korteri 10 laes oli mingi läbipaine. Ohtlikku vajumist ei olnud. Keskelt võis olla vajumine paar sentimeetrit. See on loomulik nähtus. Korteris 10 ei tuvastanud konstruktsioonide pehkimist, puit oli rahuldavas seisukorras, vähemalt C
6. Painde pinde tugevus oli keskmine. Eksperdid nägid kaebaja korteri avatud lage ja nähtud vajumine oli projekteerimisnormidele vastav. Nende käsutuses olid nii eelprojekt kui konstruktiivne projekt, millised sai vastustajalt ja andis vastustajale ka tagasi. Vahelae konstruktsioon oli olemas ja kandeelemendid olid konstruktsiooniprojektis. Elamu ei olnud ohtlik. EKK OÜ ekspertarvamus kinnitab, et Köleri 30 katusekorruse väljaehitamise projekt, ehitustöö ja kooskõlastused on tehtud ehitusseaduse nõuetele vastavalt. Ehitusest tekitatud koormuste suurenemine ei kahjusta olemasoleva hoone seisukorda ega vähenda selle ekspluatatsiooni ressurssi. Vaheseinte osaline mahavõtmine alumistel korrustel ei ole kahjustanud konstruktsioonide kandevõimet ega ole vähendanud korterelamu kasutusiga. Erapooletud eksperdid andsid hinnangu, et katusekorteri väljaehitamiseks on ehitusdokumentatsioon koostatud piisavas mahus, tuvastamist leidis, et pööningukorruse korteri ehitamise lõpetamise järel on koostatud ehitise ülevaatuse akt, millise on allkirjastanud kõik ülevaatusele kaasatud isikud ning institutsioonide esindajad. Seega kinnitasid ülevaatusel osalenud, et kasutusloa väljastamiseks takistusi ei esine. 9.3 OÜ Jõgioja Ehitusfüüsika poolt KB poolt 29.01.2010 koostatud töö ja tunnistaja L. M. poolt antud ütlused ja kaebaja vande all antud ütlused ei kinnita olukorda kasutusloa andmise seisuga. Kasutusloa väljaandmine toimus kolm aasta peale väidetavat müra mõõtmist. Nimetatud tõend ei ole asjakohane ja lubatav käesolevas kohtumenetluses, kuna nimetatud dokument on väidetavalt mõõtmisi teostanud isikute poolt allkirjastamata. Löögimüra mõõtmise kuupäev on ebaselge. Aktis on 3 kuupäeva: 19.01.2010; 29.01.2010 ja 01.02.
7. Isegi kui eeldada, et müra mõõtmine toimus, siis toimus see 2010.a alguses kui kaebaja ei olnud oma korteris remonti alustanud. Peale löögimüra mõõtmist, s.o. 28.03.2010 sõlmisid kaebaja ja kolmandad isikud K. L. ja M. L. kokkuleppe, millega maksid kaebajale 25 000 krooni selleks, et lõpetada poolte vahelised erimeelsused Köleri 30 korterite 10 ja 11 ehitustehnilise seisukorra osas. Nimetatud summa arvel oli kaebajal võimalik tema korteris tehtava remondi käigus likvideerida võimalik müra (lae läbikostvuse) probleem. Peale kaebaja paljasõnalise subjektiivse väite, et müra häirib teda, ei ole kohtule esitaud ühtegi tõendit, millised kinnitaksid, et kasutusloa väljaandmise ajal eksisteeris elamus müraprobleem ja elamus olev müra oleks ohtlik inimese elule, tervisele või varale või keskkonnale (kuni 01.07.2015 kehtinud

§ 38lg 1).

9.4 Köleri 30 asuv korterelamu vastab ehitamise ajal kehtinud

§-s 3 sätestatud nõuetele. Vastavalt kuni 01.07.2015 kehtinud

§-le 33 lg 3 väljastatakse kasutusluba, kui ehitis vastab õigusaktidega ettenähtud nõuetele. Kasutusloa väljastajal on õigus põhjendatud juhtudel ehitise ohutusest lähtuvalt enne kasutusloa väljastamist nõuda ehitise või selle osa ekspertiisi tulemi esitamist. Ehitise nõuetele vastavuse täiendavaks kontrollimiseks tellitud ehitise või selle osa 8 ekspertiisi kulud tasub kasutusloa väljastaja, kui tuvastatakse, et ehitis vastab sellele kehtestatud nõuetele. Seega on käesoleval juhul õigusaktis sätestatud võimalused ehitise ohutuse kontrollimiseks kasutatud ja nende tulemusena on võimalik väita, et ehitis on ohutu. Kaebaja poolt esitatud tõendid ei anna alust kasutusloa tühistamiseks. 9.5 Kolmandad isikud paluvad jätta tähelepanuta kõik kaebaja väited, millised käsitlevad Majandus – ja Kommunikatsiooniministri 17.09.2010 määrusega nr 67 kehtestatud nõudeid ehitusprojektile. Kolmandad isikud rõhutavad, et 2010.a. kehtestatud kord ei saa kohalduda 2005.a. koostatud ehitusprojektile. Perioodil 15.04.2004 kuni 31.12.2005 kehtis ehitusseadus, millise § 18 sätestas, et ehitusprojekt on ehitise või selle osa ehitamiseks ja kasutamiseks vajalike dokumentide kogum, milline koosneb tehnilistest joonistest, seletuskirjast, hooldusjuhendist ja muudest asjakohastest dokumentidest. Ehitusprojekt peab olema koostatud selliselt, et selle järgi ehitatav ehitis vastaks käesoleva seaduse §-s 3 sätestatud nõuetele. Ehitusprojekt peab olema selline, et oleks võimalik: 1) selle järgi ehitada; 2) ehitist kasutada ja hooldada; 3) kontrollida ehitamise vastavust ehitusprojektile; 4) kontrollida ehitise vastavust õigusaktides kehtestatud nõuetele. Kaebuses puuduvad viited nimetatud

sätte rikkumisele. Kuivõrd vastustaja poolt tellitud ekspertiis kinnitab, et projekt oli nõuetekohane, siis tuleb jätta kõik kaebaja vastupidised väited tähelepanuta. 9.6 Kaebaja esitaja väited, et ehitist on ülevaadatud kaks korda ja kuna mõlemad aktid on identsed, siis saab sellest teha järelduse, et ehitist ei olegi tegelikult ülevaadatud, on ebaõiged. Ehitise ülevaatusel on teise hulgas osalenud M. L., kes koos teiste ehitist ülevaadanud isikutega on ka ehitise ülevaatuse akti 05.02.2013.a. allkirjastanud. 9.7 Kaebaja Päästeameti poolt väljastatud kirja tõlgendamine selliselt, nagu ei oleks Päästeamet Köleri 30 asuvat ehitist ülevaadanud ja nõusolekut Kasutusloa välja andmiseks andnud on meelevaldne. Päästeamet on esitatud kirjas väitnud üksnes seda, et ehitise ülevaatuse teostanud ametnik ei ole teinud Köleri 30 asuva elamu ülevaatuse kohta märget ametkondlikus registris, milline ei tähenda, et ametnik ei ole Köleri 30 asuvat elamut ülevaadanud ja nõustunud kasutusloa väljaandmisega. 9.8 Kaebaja on korduvalt vaidlustanud vastustaja tegevust kasutusloa väljaandmisega viivitamisel. Sellises olukorras on kaebaja väide, et kasutusluba tuleb tühistada põhjusel, et tema ei ole kasutusloa taotlust allkirjastanud, absurdne, kuivõrd oma korduvates pöördumistes on kaebaja väljendanud oma tahet elamule kasutusloa saamiseks, teinud ettepanekuid sundraha määramiseks põhjusel, et kasutusluba ei ole väljastatud. Kolmandad isikud peavad vajalikuks rõhutada, et seadusandja ei reguleeri üheselt, et kasutusloa taotluse peavad allkirjastama kõigi korterite omanikud. Valdav osa Köleri 30 korteriomanikke on allkirjastanud KÜ Köleri 30 liikmele M.L. volituse, millisega nad volitavad M. L. esitama kasutusloa taotlust. Asjaolu, et kaebaja ei ole vastavat volikirja allkirjastanud ei anna alust ülejäänud korteriomanike huvides tehtud toiminguid väärata ja kasutusloa menetlust õigusvastaseks tunnistada. 9.9 Kolmandatele isikutele jäävad arusaamatuks kaebaja väited, et pööningukorrusel asuv korter nr 11 laiendus kuulub kõigile korteriomanikele kaasomandina. Kaebaja on siinkohal jätnud tähelepanuta tema poolt esitatud dokumentaalsed tõendid, milliste kohaselt kolmandal korrusel asuva korter nr 11 pindala ei ole kinnistusraamatusse kantud korter nr 11 kui terviku pindala vaid kinnistusraamatusse kantud eluruumi pind vastab tegelikult nii kolmandal kui neljandal korral eluruumina kasutavale korter nr 11 pinnale. Samuti on jätnud kaebaja tähelepanuta 26.01.1999 Vabariigi Valitsuse määrusega nr 28 eluruumidele kehtestatud nõuded sätestatu, milline määratleb elamispinnale esitatavad nõuded sh katusekorteritele esitatavad nõuded. Teadvalt ebaõige ning 9 eksitav on väide, et korter nr 11 kolmanda ja katusekorruse vahel puudub ühendus – korterite vahel on läbipääs vaatamata sellel, et korterisse on tagatud sissepääs nii kolmandalt kui neljandalt korruselt. 9.10 Kasutusloa väljaandmise ajaks ei olnud parklat rajatud ja selle rajamiseks on vastavalt kasutusloas sätestatule vastustaja määranud tähtaja 01.09.2013. Kuna KÜ Köleri 30 üldkoosolek otsustas 08.05.2013, et parkla rajamine sellisel kujul ei ole otstarbekas, pöördub KÜ Köleri 30 taotlusega vastustaja poole vastava projekti muutmise ettepanekuga. Samas on ilmne, et parkimisala rajamata jätmine kasutusloa väljaandmise ajaks ei takista kasutusloa väljaandmist ning see ei muuda ka väljaantud kasutusluba õigusvastaseks. Väärib selgitamist, et kuni käesoleva ajani ei ole majaelanikel olnud probleeme sellega, et ei ole võimalik sõidukeid hoovis parkida. KOHTU PÕHJENDUSED 10. Kaebus tuleb jätta rahuldamata. 10.1 Kokkuvõtlikult on kaebuse rahuldamata jätmise põhjuseks see, et kaebaja ei ole tõendanud, et kasutusloa saanud ehitis ei oleks ehitisele ettenähtud nõuetele vastav, arvestades sealjuures, et tegemist ei ole tervikuna uue hoone ehitamisega, vaid 1931.aastal ehitatud hoone pööningukorruse väljaehitamisega ning kujutaks ohtu tema varale, elule ja tervisele või esineks mõni muu

§-s 34 (kasutusloa väljastamise ajal kehtinud redaktsioonis) sätestatud alus, mille tõttu tulnuks jätta kasutusluba väljastamata. Tõendamata on, et kaevatav kasutusluba rikub kaebaja subjektiivseid õigusi. Kaebaja ei ole tõendanud, et kasutusloa saanud ehitise kasutamine kahjustab oluliselt tema õigusi (vt ka RKHK lahendid asjas nr 3-3-1-62-03, 3-3-1-60-07 jt). Kaebaja viidatud

§ 3

(ehitisele esitatavad üldnõuded) keelab lisanduva koormuse tõttu konstruktsioonidele suure deformeerumise tekitamise (lg 2), ehitise ohtlikkuse (lg 1, 4) ja ebarahuldava mürataseme tekitamise (lg 6). Õiguste kahjustamiseks peab müratase ületama kehtestatud normatiive. HKMS § 59 lg 1 kohaselt peab asjaolusid, millele kaebuses tuginetakse tõendama kaebaja. 10.2 Kaebaja on

1. a aprillis saanud L.Sõmerilt kui ehitusspetsialistilt tellitud arvamuse korterite nr 10 ja 11 vahelise vahelae konstruktsioonide kohta. L.Sõmeri poolt teostatud ülevaatuse ajal kaebaja korteri lagi avatud ei olnud ning korteris nr 11 L.Sõmer ei käinud. L.Sõmeri arvamus tugined suuresti oletustele. Kaebaja on tellinud
2. a alguses löögimüra mõõtmise väidetavalt enda korteris tekkiva löögimüra taseme hindamiseks, sh olukorras, kus tema enda korteris oli mõõtmise ajal lagi taladeni puhtaks tehtud ja pärast mõõtmist toimus remont. Kaebaja, väidetava liigse müra vähendamiseks, enda korteri remondi käigus tema enda kinnitusel midagi ette ei võtnud. Seda vaatamata asjaolule, et oli saanud korter nr 11 omanikelt, kelle korter selleks ajaks juba valmis oli, sihtotstarbelise rahasumma 25 000 krooni. Kasutusloa väljastamine toimus 19.02.
3. Enne seda on haldusorgan 2012.a märtsis tellinud eksperthinnangu Ehituskonstrueerimise ja Katsetuste Osaühingult elamu konstruktsioonide ja ehitise üldise nõuetelevastavuse hindamiseks. Ekspertiisis leiti, J. Köleri 30 katusekorruse väljaehitamise projekt, ehitustööd ja kooskõlastused on ehitusseadusele vastavad; pealeehitusest tekitatud koormuste suurenemine ei kahjusta olemasoleva hoone seisukorda ega vähenda selle ekspluatatsiooni ressurssi. Haldusorgan on põhjendatult lähtunud enda poolt tellitud pädevate ekspertide eksperthinnangust. Selle hinnangu õigsust on kinnitanud ka Köleri 30-11 pööningukorruse ja katuse kandetarindite ehituskonstruktsioonide ülesmõõdistamise ja sellest 10 lähtuvad tööjoonised koostanud ehitusinsener O.Pukk 02.04.2015 kirjalikus arvamuses (tlk 137138, IV kd). 10.3 Kuna kasutusloale ei saa esitada populaarkaebust peavad kaebuse põhjendused ja väidetav subjektiivsete õiguste rikkumine olema seostatavad. Kaebusega kaitstavad subjektiivsed õigused on kaebuse kohaselt soov vältida kaebajale kuuluva korteri (Köleri 30-10, Tallinnas) kahjustamist ja kaitsta oma omandit (pidades kaasomandiks ka pööningut) ning õigust elule ja tervisele, mis on ohus kui ehitis ei vasta ehitus- ja tuleohutusnormidele (vastus kohtunõudele, tlk 29 pöördel, II kd). Kui subjektiivsete õiguste rikkumist ei esine jääb kaebus rahuldamata. 10.4 Kuni 30.06.2015 kehtinud

§ 32

lg-de 1 ja 1¹ kohaselt on ehitise kasutusluba kohaliku omavalitsuse nõusolek, et valminud ehitis või selle osa vastab ehitisele ettenähtud nõuetele ja seda võib kasutada vastavalt kavandatud kasutamise otstarbele. Kasutusloaga antakse nõusolek, et valminud ehitis või selle osa vastab ehitusloa taotlemisel esitatud ehitusprojektile. 10.5 Haldusorganil on

§ 34

(kasutusloa väljastamisest keeldumise alused) kohaldamisel kaalutlusõigus (RKHK lahend asjas nr 3-3-1-62-03 jt). Haldusorgan on diskretsiooni teostanud nähtuvalt kasutusloale lisatud eraldi dokumendis esitatud põhjendustest (millele nn loatähes viidatakse) mis tuleb lugeda haldusakti osaks. Haldusorgan on nendest põhjendustest nähtuvalt teinud temale esitatud dokumentatsiooni kohta märkusi, st ei ole jätnud vastuolusid tähelepanuta. Haldusorgan on muuhulgas kontrollinud, kas kasutusloa taotluse esitamisel esitati teadvalt valeandmeid (kasutusloa andmisest keeldumise alus

§ 34

lg 1 p 7 ja ehitusloa kehtetuks tunnistamise alus

§ 28lg 1 p 3).

Dokumentatsioonis esinevate puuduste tõttu ja selgitamaks välja ehitusloa kehtetuks tunnistamise vajadust ning ehitise kasutamise ohutust (mh ka

§ 40

kohaselt ehitise likvideerimise otsustamisel tuvastamist vajav asjaolu) on haldusorgan tellinud ehitise ekspertiisi kasutusloa menetlusega paralleelselt toimunud ehitusjärelevalvemenetluses, mis on sellises olukorras kohane menetlustoiming. Puudus igasugune vajadus tellida kahte eraldi ekspertiisi. Kaalunud puudutatud isikute huve, hinnanud kogutud tõendeid ja lähtudes ekspertiisis antud hinnangust on haldusorgan leidnud, et ei ole alust jätta kasutusluba väljastamata. Seetõttu puudus vajadus ka ehitusjärelevalvemenetluses ehitusluba kehtetuks tunnistada. Kohtu arvates ei ole kaebaja usutavalt põhjendanud ega tõendanud, miks kaalumise tulemus ei ole õiguspärane. Kaebaja on tuginenud peamiselt formaalsetele rikkumistele, mida asjas tõepoolest esineb, kuid ei ole tõendanud, et need formaalsed rikkumised peaksid kaasa tooma kasutusloa tühistamise olukorras, kus haldusmenetluses tehtud ekspertiisiga (kohtumenetluses dokumentaalne tõend) on tõendatud, et ehitis on kasutamiseks ohutu ja olulisi kõrvalekaldeid ehitusprojektist ei esine. Kui ekspertiis on veenev, puudub ka kohtul vajadus analüüsida kõiki väidetavaid projektis esinevaid vastuolusid ehk sisuliselt teostada ise dokumentatsiooni põhjal ekspertiisi. Kohus juhib kaebaja tähelepanu sellele, et ehitamise käigus tehtud väheolulised muudatused projektis ei pea kaasa tooma kasutusloa väljastamisest keeldumist (

§ 34lg 1 p 6¹).

Eelprojekti korrigeerimine tööprojektiga ei ole tavapäratu. Samuti on kohtupraktikas sedastatud, et kasutusloa saab kaalutlusõiguse alusel anda ka õigusliku aluseta valminud ehitisele (RKHK lahend asjas nr 33-1-64-02).

§ 34

lõike 1 kohaselt ei saa kohalik omavalitsus anda kasutusluba ehitisele, mis ei vasta ehitusprojektile, mille alusel on antud ehitusluba. Kui ehitamisel on kaldutud kõrvale ehitusprojektist, siis peaks kohalik omavalitsus enne, kui ta otsustab kasutusloa andmise, hindama 11 kõrvalekaldumiste olulisust ja ehitusloa muutmise vajalikkust. (RKHK lahend asjas nr 3-3-1-8404). Järgnevalt käsitleb kohus kaebaja väiteid üksikasjalikumalt, jättes käsitlemata väited, mis asja lahendamise seisukohast tähtsust ei oma. 11.

§ 33

lg 2 sätestab kasutusloa taotlemisel esitatavad dokumendid ja andmed.

§ 34

sätestab kasutusloa väljastamisest keeldumise alused, milleks on muuhulgas valeandmete esitamine, projekti mittevastavus nõuetele, ehitamise käigus projektis oluliste muudatuste tegemine, ehitise mittevastavusel nõuetele, tehnilise dokumentatsiooni mittevastavus.

§ 38

sätestab kasutusloa kehtetuks tunnistamise alused.

§ 38

lg 1 annab kaalutlusõiguse tunnistada kehtetuks kasutusluba, kui ehitis on ohtlik ja ehitise omanik jätab puudused kõrvaldamata või kui kasutusloa taotlemisel on esitatud valeandmeid või ehitist enam ei eksisteeri. Ehitisele esitatavad üldnõuded sätestab

§ 3

. Kaebaja väidab ehitise nõuetelevastavuse osas

§ 3

lg 1 ja 4 (ohutus, ehitamisel ja projekteerimisel hea tava järgimine), lg 2 (oluliste negatiivsete mõjude puudumine) ja lg 3 (tuleohutus) ning lg 6 (ohustava müra puudumine) rikkumist.

1. Kaebaja väidab, et ehitusprojekt ja ehitamise käigus koostatud dokumentatsioon ei ole mahus, mis võimaldaks hinnata ehitise nõuetelevastavust. Nagu kaebaja on ise õigesti leidnud kirjas K.L.le (29.01.2010 tlk 69, II kd), koostatakse ehitusprojekt detailsuses ja ulatuses, mis võimaldab kontrollida ehitamise vastavust projektile ja õigusaktide nõuetele. Sealjuures viitab kaebaja 17.09.2010 MKM-i määrusele nr 67, kuigi ehitusloa aluseks olnud ehitusprojekt on koostatud 2005.aastal, mistõttu tuli lähtudes selajal kehtinud projekti vormistamise nõuetest. Eelkõige peab projekt olema arusaadav ja realiseeritav ehitajale ning kontrollitav pädevale haldusorganile ning ehitamise üle järelevalve teostajale. Kohtul ei ole haldusasja materjalide põhjal ning arvestades haldusmenetluses tellitud ekspertide hinnangut, kohtus tunnistajana üle kuulatud A.Teppe ütlusi ja O.Puki kirjalikku arvamust (kohtumenetluses dokumentaalne tõend) mõistlikku põhjust asuda seisukohale, et olemasolev dokumentatsioon ei olnud piisav ehitise ohutuse ja ehitisele ettenähtud sisulistele nõuetele vastavuse hindamiseks. Ükski kasutusloa kooskõlastaja ei ole keeldunud kooskõlastamisest (projekt)dokumentatsiooni ebapiisavuse tõttu. Samuti on ehitise ülevaatuse teostajad ülevaatuse akti allkirjastanud.
2. Kaebaja väidab, et vastustaja on jätnud vaidlusaluse kasutusloa väljastamise menetluses käsitlemata mitmed olulised asjaolud. Näiteks selle, millistest projektidest, joonistest või skeemidest lähtuvalt on teostatud ehitustööd J.Köleri 30 hoone neljandal korrusel ning kas neljanda korruse ruumilahendus on selline, nagu see nähtub OÜ Gaspre ja Gildner OÜ dokumentatsioonist või selline, nagu see nähtub K.Kõiva poolt koostatud eelprojekti pööningukorruse plaanilt. Ehitustööde päevikusse tehtud kanded on mitte päeva täpsusega, vaid pikemate ajavahemike kaupa, mis on vastuolus MKM 27.12.2002 määrusega nr
3. Ka on kaetud tööde akte hilisemast ajast kui on koostatud ehitustööde päevik. Kaetud tööde aktide numeratsioon on arusaamatu. Kaebaja arvates on osa ehitamise tehnilisi dokumente koostatud tagantjärele või on jäetud koostamata. Kaebaja on välja toonud puudusi projektdokumentatsioonis. Näiteks eelprojekti plaanidel olevates kirjanurkades on Jan Skolimowski nimi kes projekti ei koostanud, selle koostas Kaldi Kõiva, kes ei olnud

§-s 47 nimetatud projekteerimises pädev vastutav spetsialist. Ehitusprojektis ei ole toodud piirdekonstruktsioonide sooja- ja mürapidavust. Puudub osa kandvate konstruktsioonide projektist, mille alusel tööd tegelikult teostati jm. 12 14. Kuna kohus lähtub EKK OÜ ekspertiisist, O.Puki arvamusest ja A.Teppe ütlustest kohtuistungil, mis tunnistavad ehitise nõuetekohasust ja ohutust, siis ei pea kohus vajalikuks käsitleda üksikasjalikult kõiki kaebaja väljatoodud puudusi. Kohus möönab, et formaalsed puudused esinesid nii projektdokumentatsioonis kui ehitamise dokumenteerimisel aga see ei lükka ümber kaevatava haldusakti aluseks oleva ekspertiisi tulemit, et valminud ehitis on nõuetekohane ja ohutu. Kohus nõustub kaebajaga, et

§ 47

kohaselt peab ehitusprojekt olema koostatud või kontrollitud pädeva spetsialisti poolt. Kohus jagab samas vastustaja arvamust, et pärast ekspertiisi läbimist ja ehitise nõuetelevastavaks ja ohutuks tunnistamist ei ole enam tähtsust omav, kas K.Kõiva oli õigustatud projekti koostama. Samal põhjusel ei oma tähtsust, millal tehti OÜ Impro kohta majandusregistrisse kanne tegutsemiseks projekteerimise valdkonnas.

1. Kohus ei nõustu kaebajaga, et kasutusloa andmisel oleks saanud loa taotlejale ette heita teadvalt valeandmete (projekti tegeliku koostaja osas) esitamist. Projektdokumentatsioonist nähtub, et ehitusloa taotluse ja ehitusprojekti esitas 13.06.2005 Vironia Invest OÜ. Kinnistusraamatu andmete alusel said M. ja K. L. eluruumi nr 11 omanikeks 17.08.
2. Seega peale ehitusloa taotluse ja projekti esitamist ning ehitusloa väljastamist. Haldusorgan lähtus põhjendatult usalduse kaitse põhimõttest ja jättis ehitusloa kehtima ning sellest tulenevalt ei olnud alust ka kasutusloa andmisest keelduda. Haldusorgan võttis seletused nii J. Skolimowskilt kui K.Kõivalt ega ole jätnud vastavat asjaolu haldusmenetluses tähelepanuta.
3. EKK OÜ ekspertiis Ekspertiisi on teinud ehitusinsener A.Teppe ja tehnikadoktor A.Teiger, kes teostasid hoone ülevaatuse
4. ja 22.märtsil
5. Ülevaatuse käigus oli võimalik siseneda korteritesse, sh T.H. korterisse. Ekspertiisi eesmärgiks oli vaadata läbi olemasolev ehitusdokumentatsiooni ja hinnata selle kvaliteeti ja piisavust; üle vaadata hoone põhilised kandekonstruktsioonid ja ümberehitamisega seonduv ning fikseerida võimalikud probleemsed kohad; anda üldine hinnang elamu ehitustehnilisele seisukorrale. Ekspertiisis märgitakse, et tegemist on 1931.aastal ehitatud elamuga. Tolajal ei koostatud põhjalikku konstruktiivset projekti. 1935.a projekti järgi on osaliselt korterite planeeringut muudetud. 2005.a on koostatud hoone rekonstrueerimise eelprojekt, sellises mahus mis võimaldab ehitusloa väljastamist. Katusekorruse konstruktiivse tööprojekti on teinud OMK Insenerbüroo OÜ, insener Ott Pukk; kehtivatele normidele vastavalt on lahendatud katuselae talastiku ja laagide paigaldamine, soojustamine, korstnate isoleerimine ja muud vajalikud tööd. Ehitustööde päeviku järgi on peatöövõtja Kodux Ehitus OÜ. Ehitusperiood oli 26.03.201313.08.
6. Päeviku lehed on peatöövõtja ja omanikujärelevalve poolt allkirjastatud, seega oldi tööga rahul. Kaetud tööde aktid (põrandad, puitkarkassi tugevdamine, aluskate, mineraalvill) on omanikujärelevalve poolt allkirjastatud. Olemas on aktid ka elektri, vee- ja kanalisatsioonitorustiku kohta. Elektrimõõdistus on tehtud. Tehtud on järeldus, et ehitusdokumentatsioon on piisav. Hoone vaatlusel ei täheldatud soklis ja välisseintes pragusid ega muid deformatsioone, millest ekspertide arvates järeldub, et hoone kandvad konstruktsioonid on piisava tugevusega ja nende 13 seisukorda pole halvendanud pealeehitusest põhjustatud koormuste suurenemine ja ka korterite osaline ümberplaneerimine. Samuti on märgitud, et hoone vanust arvestades on keldri kandekonstruktsioonid tugevad ja ümberehitustööd pole seda mõjutanud (lisatud foto nr 3). Kaebaja vastupidist tõendanud ei ole. Korteri lagede läbivajumist ei tuvastatud ning elanikud, kellega vesteldi ei väitnud läbivajumist. Samuti tuvastasid eksperdid, et katusekorteris (krt 11) ei esinenud seintel pragusid ega muid märgatavaid deformatsioone, mis viitab põranda talastiku küllaldasele tugevusele ja jäikusele, kuivõrd 5 aastat on piisav aeg võimalike defektide ilmnemiseks (lisatud on fotod nr 10, 11). Fikseeritud on, et kaebaja korter nr 10 oli vaatluse ajal ümberehitamise staadiumis ja vahelaetaladeni paljastatud. See võimaldas ekspertidel tuvastada vahelae seisukorda, erinevalt L.Sõmerist, kelle ülevaatuse ajal oli lagi kinni. Tuvastati laetalade 2-4 cm läbivajumine, kuid eksperdid märkisid, et see ei saa olla tingitud pealeehitusest, kuna pealeehituse uute põrandate juures läbivajumist ei täheldatud, samuti ei täheldatud kaldeid. Seega järeldasid eksperdid, et kaebaja korteri lae vähene läbivajumine peab olema tingitud hoone pikaajalisest ekspluatatsioonist. Kaebaja vastupidist tõendanud ei ole. L.Sõmer korteris nr 11 ei käinud ning lähtus üksnes kaebaja väitest, et ülemises korteris probleeme ei ole. Eksperdid on tuvastanud, et projektis ettenähtud lisatalade paigaldamist sammuga 600mm ei ole tehtud. Vahelae kandevõime suurendamiseks on pealeehituse põranda ehitamisel kasutatud suure põiklõikega laage, mis jaotavad pealeehituse koormuse laiali olemasolevatele vahelae taladele. Lisaks moodustub nii ruum tuleohutuse seisukohalt piisava paksusega kivivilla kihi paigaldamiseks (kaetud tööde akt nr 031860 – 20cm). Eksperdid oletavad, et kui vahelagi avati ja eemaldati vana täidis, siis oli projekteerijal ja omanikujärelevalve tegijal ülevaade vahelae konstruktsioonist ja projekti muudatus vahelae kandekonstruktsioonis tehti projekteerija osavõtul ja teadmisel. Seda oletust on hiljem kinnitanud O.Pukk kirjalikus arvamuses (tlk 137, IV kd). Seega ei ole eksperdid leidnud, et ehitustöö alustamise järgselt tehtud projekti muudatus kahjustaks kuidagi vahelae kandevõimet. Kohus märgib, et eelprojekti punkti 3.3 kohaselt oli vahelae kivivilla kihi paksuseks ettenähtud 150mm, seega juhul, kui seda paigaldati vähem kui on fikseeritud kaetud tööde aktis (20cm) ei olnud see eelprojektiga vastuolus. Kaebaja viidatud H.Lilienthali (TLPA spetsialist) 07.07.2010 vaatluse aktis (tlk 63 pöördel, I kd) on kihi paksuseks märgitud umbes 10-15 cm. Seega märkimisväärset vastuolu eelprojektiga ei esine. Samas ei muuda kivivilla kihi paksuse erinevus (kuni 5cm võrra), kui see esines, midagi löögimürapidavuse seisukohast. Eksperdid leidsid, et korteris nr 10 ei saa vaheseinu maha võtta, kuna see toetab ka ülevaltpoolt tulevat koormust. Samuti märgiti, et allpool asuvad vahelaed ei osale teisest korrusest ülespoole jäävate koormuste vastuvõtul ja nende seisukord ei muutu halvemaks. Kohus juhib tähelepanu sellele, et vahelae seest võeti välja liiva-lubja segu, mistõttu ülevalt tulev raskus tervikuna väga oluliselt ei muutunud. Kaebaja väited, et vahelagi ei ole ehitustehniliselt nõuetekohane ja on ohtlik ei ole tõendatud. L.Sõmer kinnitas 20.02.2015 kohtuistungil, et tema vahelae osas esitatud kirjalik arvamus on oletuslik. Need spetsialistid, kes lahti võetud vahelage reaalselt nägid, seda ohtlikuks või mittenõuetekohaseks ei pidanud. L.Sõmeri arvutuste ebaõigsuse on välja toonud O.Pukk oma arvamuse punktis
7. Ekspertiisis on kokkuvõtvalt leitud, et Köleri tn 30 katusekorruse väljaehitamise projekt, ehitustöö ja kooskõlastused on tehtud ehitusseaduse nõuetele vastavalt. Pealeehitusest tekitatud koormuste suurenemine ei kahjusta olemasoleva hoone seisukorda ega vähenda selle ekspluatatsiooni ressurssi. 14 Ekspertiisiaktis väljatoodud puudused elamu juures (elamu fassaad vajab krohviparandust ja värvimist, eriti tuulekast), ei too kaasa kasutusloa tühistamist isegi kui need tänaseks päevaks on kõrvaldamata. Mis puudutab projektis ettenähtud parkimiskohtade rajamist, siis on õige, et kasutusloa väljaandmise ajaks ei olnud parklat rajatud, kuid selle rajamiseks oli vastavalt kasutusloas sätestatule tähtaeg 01.09.2013, mis kaebuse esitamisel ajal ei olnud saabunud. Kuna KÜ Köleri 30 üldkoosolek otsustas 08.05.2013, et parkla rajamine sellisel kujul ei ole otstarbekas, ei oma selle nõude täitmine kasutusloa tühistamise otsustamisel tähtsust, seda enam, et kaebaja ei ole tõendanud, et tal ei oleks võimalik Köleri 30 kinnistul parkida. Tallinna Halduskohtus haldusasjas nr 3-12-1980 on kohus sedastanud vaidlusaluse ekspertiisi osas, et vastustaja on ekspertiisiga tuvastanud, et ehitis on projekteeritud ja ehitatud hea ehitustava ning ehitamist ja ehitusprojekti käsitlevate õigusaktide kohaselt. Eksperdid teostasid elamu ülevaatuse 09.03.2012 ja 22.03.
8. Neil oli võimalik siseneda korteritesse, sealhulgas kaebaja korterisse. Eksperdid andsid muu hulgas hinnangu ka selle kohta, et juba rajatud katusekorteri väljaehitamise järgselt ei esine soklis ja välisseintes pragusid või muid deformatsioone. Samuti ei tuvastatud visuaalsel vaatlusel lagede vajumisi. Kaebaja korter nr 10 oli ülevaatuse tegemise ajal ümberehitamise staadiumis, lagi oli vahelaetaladeni paljastatud. Nähtav osaline deformatsioon oli tingitud hoone pikaajalisest ekspluatatsioonist, mitte aga pealeehitusest, kus põrandate juures ei täheldatud mingisugust läbivajumist või kallete tekkimist. Kohtuotsus kaebaja kaebuse rahuldamata jätmise kohta viidatud asjas on jõustunud.
9. Kolmandate isikute esindaja K.Namm on 29.01.2016 menetlusdokumendis asjakohaselt analüüsinud tunnistajate (Sõmer, Teppe) ütlusi ning kohus ei pea vajalikuks seda ümber kirjutada, nõustudes esindaja kõigi tähelepanekutega. Samuti nõustub kohus analüüsi põhjal tehtud järeldusega, et L.Sõmeri ütlused olid sisult vastuolulised ning 09.04.2010 kirjalik arvamus ei tõenda asjas tähtsust omavaid asjaolusid, kuivõrd oli tehtud olukorras, kus spetsialistil puudus võimalus vahelae seisukorda piisavalt põhjalikult hinnata ja valminud ehitist ta näinud ei ole. Ka L.Sõmer ise sedastab arvamuses, et mõned asjad tuleb üle vaadata enne kui saab anda lõpliku hinnangu. Lisaks ei ole selge, millised dokumendid olid L.Sõmeril tegelikult olemas arvamuse andmiseks. Samuti on L.Sõmer möönnud, et vanal hoonel saab heliisolatsiooni normide kohaseks raskelt ning seal heliisolatsiooni nõudeid otseselt rakendada ei saa. Tunnistaja A.Teppe 20.02.2015 ütlustest rõhutab kohus, et tunnistaja ei näinud 3.korruse laes eemaldunud tala (vööpruss), mille kohta on kaebaja esitanud foto esialgse kaebuse lisas nr 13 (tlk 42, I kd). Tunnistaja ei pidanud ka võimalikuks, et juhul kui selline tala eemaldumine oli tekkinud, oleks see tingitud pealeehitusest ning leidis, et see võib olla tingitud tala toestava posti eemaldamisest, mis tuleks seljuhul tagasi panna.
10. Löögimüra

§ 3

lg 4 näeb ehitisele ettenähtud nõudena tervist ohustava müra vältimise.

§ 3

lg 6 sätestab, et ehitises võib olla selle kasutajate poolt tajutav müra tasemel, mis ei ohusta inimese elu ega tervist ning võimaldab rahuldavates tingimustes elada ja töötada. Kaebaja väidab, et lagi kostub läbi ning tal ei ole seetõttu võimalik oma korteris normaalselt elada. Kaebaja ei ole esitanud olmemüra mõõtmise kohta tõendit. 20.03.2015 kohtuistungil on kaebaja öelnud, et teda õhumüra ei häiri, häirib löögimüra. Samuti on kaebaja väitnud, et ei olegi oma 15 korterisse sisse kolinud, kuigi remondi tegi 2010-2011.a. Löögimüra uuring tehti enne remonti (tlk 115 pöördel, IV kd). 20.02.2015 kohtuistungil kuulati kaebaja üle vande all (tlk 20 pöördel - 21, IV kd). Kaebaja ütluste kohaselt kostub läbi laste jooksmine, mööbli liigutamine jm normaalne elutegevus. Kaebaja oletab, et põhjuseks on see, et ei ole kasutatud müra summutavat isolatsioonimaterjali. Kaebaja möönab, et sai perekond L.lt 25 000 krooni, et parandada oma korteri remondiga ka mürapidavust, kuid kaebaja ehitas selle raha eest ahju ja kanalisatsiooni, kuna leiab, et altpoolt ei ole heli isoleerimine võimalik. Kohus lähtub 20.03.2015 kohtuistungil tehtud täpsustusest, et üksnes löögimüra on liigselt suur. Kaebaja on tellinud väidetavalt enda korteri osas löögimüra uuringu (tlk 86-89, I kd). Kaebaja leiab, et kuna uuring tuvastas standardile mittevastava löögimüra, tuleks kasutusluba tühistada vastuolu tõttu kuni 30.06.2015 kehtinud

§ 34lg 1 p-ga 8 (ehitise mittevastavus nõuetele).

Ka projekt löögimüra leevendamise meetmeid ette ei näe. 20.03.2015 kohtuistungil tunnistajana ülekuulatud Lauri Mikli (OÜ Jõgioja Ehitusfüüsika KB ehitusekspert) selgitas, et tellija (T.H.) tellis löögimüra uuringu, kuna teda häiris löögimüra. Tunnistaja selgitas, et vanades puitehitistes on raske standardi nõudeid täita, kuid siiski võimalik. Ehitusprojektis peaks olema löögimüra taseme lubatav suurus, mida antud juhul ei ole. Antud juhul mõõdeti löögimüra suuruseks 65dB. Tavaelus tekib löögimüra masinaga võrdset heli erandjuhul. Alumisel korrusel paigaldatud ripplagi aitaks õhumüra vähendada 10 dB ja löögimüra 5 dB. Löögimüra saaks vähendada raskete vahelagede ja ujuva põranda paigaldamine ülemisel korrusel. Tunnistaja väitis, et käis üleval korrusel, korterit ega K.L. ei mäletanud. Korteris oli laminaatpõrand, põrandal vaip ja korteris viibis keskealine proua. Kolmas isik K.L. ja M.L. väidavad, et nende korteris ei ole laminaati ega olnud vaipa ning K.L. oli mõõtmise teostamise ajal 29-aastane. Kohus ei jäta tõendit kõrvale allkirjade puudumise tõttu, kuna L.Mikli väitel on ta kõnealuse akti koostanud. Samuti ei oma olulist tähtsust mõõtmise täpne kuupäev, st kas 19.01 või 29.01 või 01.02.

1. Kuigi kolmandad isikud on kahtluse alla seadnud, kas mõõtmine teostati üldse Köleri 30, ei ole nad selle mittetoimumist ka ise tõendanud. Seega kohus käsitleb löögimüra argumenti sisuliselt. Vaidlust ei ole selles, et müra mõõtmine toimus enne kaebaja korteris remondi tegemist ja kolm aastat enne kasutusloa väljastamist. Seega ei tõenda antud akt kohtu arvates löögimüra olukorda kasutusloa väljastamise ajal adekvaatselt. Vaidlust ei ole selles, et kaebaja sai väidetava müraprobleemi lahendamiseks L.delt raha. Vaidlust ei ole, et löögimüra osas puudub õigusaktiga kehtestatud mürataseme normväärtus. L.Mikli ja E.Jõgioja on lähtunud 29.01.2010 hindamisaktis standardist (EVS 842:2003), millest tulenevalt võib pidada sobivaks löögimüra taset kuni 53 dB. Kohus leiab, et standardist tulenevat määra ei pea rakendama 1931.aastal ehitatud maja suhtes, kuigi pööningukorrus ehitati välja 2008.a. Löögimüra ei levi õhu kaudu, tegemist on konstruktsiooni kaudu leviva müraga. Ehitusinsener O.Pukk on märkinud, et sõjaaegse elamu konstruktsioonide ruineerimist (nende muutmisel nn eraldatud taladel püsivaks konstruktsiooniks) ei peetud põhjendatult projekteerimise käigus vajalikuks (tlk 138, IV). Samas on O.Pukk märkinud, et heliisolatsiooni on võimalik parandada ka altpoolt ehitades talastikust sõltumatu kandekonstruktsiooniga heli isoleeriva lae. Puudub vaidlus, et heliisolatsiooni poolest ei olnud L.de korter erinev ülejäänud korteritest või oli renoveeritud isegi paremini müra isoleerivaks. Seega ei olnud kohtu arvates projektis löögimüra küsimuse käsitlemata jätmine ja selle oluliselt vähendamata jätmine ehitamise käigus takistuseks kasutusloa väljastamisele. 16 Kohus leiab lisaks, et kaebaja ei ole tõendanud, et harva esineda võiv löögimüra kahjustaks tema tervist. Ka kaebaja poolt tellitud mürauuringu koostanud spetsialist on öelnud, et tavaelus tekib löögimüra heli katses kasutatud masinaga võrdselt erandjuhul. Kohus ei pea usutavaks kaebaja kohtuistungil antud ütluste alusel, et löögimüra on pidevalt ja määral, mis ei võimalda rahuldavates tingimustes elada ja töötada. Pideva löögimüra tekkimine (näiteks korteris nr 11 raskete esemete pidev maha pillamine) ei ole eluliselt usutav.
2. Ehitise ülevaatus 19.1

§ 33

lg 10 alusel oli kehtestatud ehitise ülevaatuse kord (MKM 26.11.2002 määrus nr 11). Kohus ei nõustu kaebajaga, et Korra § 4 lg-st 2 ja § 5 lg-st 1 tulenes nõue teostada ülevaatust ilmtingimata kollegiaalselt, st kõigi ülevaatuse akti allkirjastavate ametiisikute poolt üheaegselt. Viidatud kord ega ükski muu õigusakt ei näinud ette õiguslikke tagajärgi kui ülevaatuse teostasid ametiisikud eraldiseisvalt. Korra § 5 lg-st 1 tuleneb üksnes nõue, et akti peavad allkirjastama ülevaatuse teostanud ametiisikud, kuid puudub nõue allkirjastamise aja osas. Kaebaja ei ole põhjendanud, kuidas erineval ajal akti allkirjastamine võiks mõjutada kasutusloa sisulist õiguspärasust. Kaebaja on esitanud üksnes oletuse, et osa akti allkirjastanud ametiisikutest tegelikkuses ülevaatust ei teostanud. Kohus ei saa paljasõnalisele väitele tuginedes kaebust rahuldada. Samuti on oletuslik kaebaja väide, et ülevaatusel puudus kasutusloa aluseks olev dokumentatsioon. Usutav on vastustaja väide, et ülevaatuse akt sai kuupäeva ja numbri viimase allkirja panemisel, millega loeti ülevaatus teostatuks. Kasutusloa põhjendustest nähtuvalt esitasid KÜ J.Köleri 30 kaasomanikud juba 06.12.2011 Tallinna Linnaplaneerimise Ametile kasutusloa taotluse. Ehitusregistrist ja kohtutoimikus olevast taotlusest nähtub, et nõuetekohane kasutusloa taotlus esitati 06.02.2013. Seega on õige kaebaja tähelepanek, et kasutusloa taotlus (tlk 69-70, I

1. kd)esitati samal päeval kui allkirjastati ehitise ülevaatuse akt. Korra § 1 lg 1 kohaselt kohalik omavalitsus viib läbi ehitise ülevaatuse enne kasutusloa väljastamist kasutusloa taotluses nimetatud ehitise osas. Seega peaks ülevaatus ajaliselt järgnema kasutusloa taotluse esitamisele ning ei ole reaalne, et see teostatakse samal päeva kasutusloa taotluse esitamisega. Konkreetse asja lahendamisel tuleb aga vaadata asjaolusid ning hinnata, kas menetlusliku rikkumise tõttu tuleks haldusakt tühistada. Antud asjas puudub vaidlus, et Köleri 3011 korter valmis juba 2008.aastal ning seal elati sees enne kasutusloa väljastamist. Seega puudub alus arvata, et ülevaatust teostati ajal, kui ehitamine alles käis ning ülevaatajal ei olnud sellest tulenevalt võimalik näha lõplikult valminud ehitist. Samuti nähtub, et Köleri 30 kaasomanikud on 06.11.2011 andnud nõusoleku kasutusloa taotlemiseks ja volitanud seda esitama M.L. (tlk 72 pöördel, I kd). Samuti nähtub haldusmenetluse toimikust ilma kuupäevata M.L. allkirja kandev kasutusloa taotlus, millega koos on kasutusloa eest riigilõivu tasumise kviitung, mis kannab kuupäeva 17.11.2011. Võib arvata, et sellest lähtuvalt asuti tegema ehitise ülevaatust. Seega asjaolu, et kasutusloa aluseks loeti hilisem kasutusloa taotlus, ei saanud sisuliselt mõjutada hinnangut valminud ehitise nõuetelevastavusele (sh ehitusdokumentatsioonile). HMS § 58 alusel võib kohus jätta tühistamata haldusakti menetlus- ja vorminõuete rikkumise korral, kui see ei võinud mõjutada asja otsustamist. 19.2 Mis puudutab kaebaja väidet märkimisväärse menetluskiiruse kohta, siis see ei oma küll asja lahendamisel tähtsust, kuid kasutusloa taotluse puudumise pärast kaebas TLPA-le justnimelt kaebaja ise, mistõttu on liigse kiirustamise etteheitmine kohtukaebuses pahatahtlik. 17 19.3 Asjaolu, kas kasutusloa toimikus oli kaks ülevaatuse akti (tlk 64-66, I kd), üks numbrita ja teine numbriga (tlk 65 pöördel, I kd), viimasest lähtuti kasutusloa andmisel, ei too kaasa kasutusloa tühistamist ega oma üldse asja lahendamisel tähtsust. 19.4 Tuleohutuse seaduse § 5 lg 1 (19.02.2013 redaktsioonis) kohaselt võib kohalik omavalitsus ehitise kasutusloa väljastada, kui Päästeamet on ehitise kasutusloa kirjalikult heaks kiitnud. Puudub vaidlus, et Jürgen Ermel töötas Päästeameti Põhja Päästekeskuses 01.08.2006-02.03.2013 ning kuni 11.03.2012 Põhja-Eesti Päästekeskuses ametikohal, millest tulenevalt omas õigust ja pädevust allkirjastada ehitiste ülevaatuse akte (tlk 121, II kd). J.Ermel on ülevaatuse akti kooskõlastanud (sellel on tema allkiri). Kaebaja esitas teatise kriminaalmenetluse alustamise kohta seoses allkirjade võltsimisega ülevaatuse aktil. Kriminaalmenetlust ei alustatud (tlk 3-4, III kd). Kriminaalmenetluse alustamata jätmise teatisest (tlk 3 pöördel, III
2. kd)nähtub, et Riin Alatalu ja Maie Pahapill (Tallinna Kultuuriväärtuste Amet) on kinnitanud, et osalesid ülevaatusel hiljemalt 2012. a ja allkirjastasid ülevaatuse akti. Samuti leidis kuriteoteate lahendamisel kinnitamist, et ülevaatuse akti allkirjastas Jürgen Ermel (tlk 4, III kd). Asjaolu, et J.Ermeli ülevaatust ei ole registreeritud Päästeameti toimingute registris, ei oma seetõttu tähtsust ning väidetavalt ei olnud sellist registrit J.Ermeli poolt toimingu teostamise ajal olemas. J.Ermeli 20.10.2015 vastus (tlk 192, kd IV) kaebajale ei tõenda vastupidist. Kaebaja on küsimusega manipuleerinud, et saada endale sobiv vastus. Kuna J.Ermel 06.02.2013 tõepoolest ei töötanud enam Päästeametis on ilmne, et ta ei saanud vastata midagi muud. Antud juhul ei ole vaidluse all aga asjaolu, kas J.Ermel töötas viidatud ajal Päästeametis, vaid kas ta on allkirjastanud ülevaatusakti. Kaebaja ei ole esitanud tõendit selle kohta, et ülevaatusaktil ei ole J.Ermeli allkiri. Kaebaja ei ole J.Ermelile koos oma küsimusega saatnud ülevaatusakti ega küsinud, kas sellel olev allkiri on J.Ermeli kirjutatud. J.Ermeliga väidetavalt peetud suulise vestluse väite, mille käigus J.Ermel olevat väitnud, et ei ole Köleri tn 30 maja varem näinud, jätab kohus tähelepanuta kui paljasõnalise. Kuna kasutusloataotlus on kooskõlastatud ja ülevaatus teostatud, siis puudub vajadus hinnata T.Vaheri 30.03.2011 e-kirja, kuna see ei tõenda asjaolu, mis tõendamist vajab ehk seda kas ehitusloa alusel valminud ehitis vastab tuleohutusnõuetele. Samuti puudub vajadus käsitleda 2009.a Päästeameti poolt tehtud kooskõlastamisest keeldumist. Õige on kaebaja väide, et kasutusloa toimikus ei ole tuletõkkeuste sertifikaate, paigaldusjuhiseid ning paigaldamise kohta koostatud kaetud tööde akte. Tegemist on formaalse puudusega. Kohtumenetluses on esitatud tõendina KÜ 13.07.2011 üldkoosoleku protokoll (tlk 204, I kd), millest nähtub, et selleks hetkeks olid tuletõkkeuksed paigaldatud. 25.02.2015 menetlusdokumendi lisana on M.L. esitanud fotod korterite, kuhu tal sellel hetkel õnnestus pääseda, tuletõkkeustest (tlk 183-186, III kd), märkides, et kaebaja ei ole täpsustanud, millisel korteril tuletõkkeuks puudub. Kaebaja 30.10.2015 menetlusdokumendile lisatud fotod (tlk 193-194, IV
3. kd)väidetavalt Köleri 309 korteri uksel tuleohutussertifikaadi puudumisest ei lükka ümber Päästeameti 05.11.2015 paikvaatluse tulemust. Sellest nähtub, et kontrolliti kolme ust, mis olid Päästeameti hinnangul nõuetele vastavad tuletõkkeuksed. Kaebaja on 29.01.2016 menetlusdokumendis moonutanud eelmärgitud dokumendi sisu märkides, et paikvaatluse protokollis on Päästeamet sedastanud, et üksnes kolm ust on tuletõkkeuksed. Sellist sõnakasutust dokumendist ei nähtu. Päästeamet ei ole teinud ettekirjutust, et ülejäänud väidetavalt mittetuletõkkeuksed asendada tuletõkkeustega. Kaebaja väite tõelevastavuse korral oleks selline ettekirjutus kindlasti tehtud. Kuna paikvaatlus toimus kaebaja teate alusel ja kaebaja soovis, et kontrollitaks justnimelt tuletõkkeuksi, siis võib mõistlikult 18 eeldada, et kõiki teised uksed olid kahtlusteta nõuetekohased. Vastasel korral oleks kaebaja nendele kindlasti tähelepanu juhtinud, arvestades, et ta lasi kontrollida isegi L. korteris nr 11 suitsuanduri olemasolu. Kaebuse esitaja on seadnud kahtluse alla ka selle, kas korter 11 ja pööningukorrus on üks korter või peaks olema moodustatud omaette tuletõkketsoonid. Vastustaja on jätnud selle faktilise asjaolu väidetavalt tuvastamata. Kolmas isik on esitanud 25.02.2015 menetlusdokumendi lisana fotod (tlk 178 pöördel-179, III kd,) millest nähtub, et korruseid ühendab trepp. Seega on nii projektdokumentatsiooni kohaselt kui reaalselt tegemist ühe korteriga ning kaebaja ei ole vastupidist tõendanud. 19.5 Vaidlus puudub selles, et Riin Alatalu töötas kuni 31.12.2012 Tallinna Kultuuriväärtuste Ametis miljööalade osakonna juhatajana. Samuti nähtub Tallinna Kultuuriväärtuste Ameti 06.09.2013 vastusest (tlk 125, II kd), et TLPA kaasas teda mõned korrad ehitiste ülevaatusele, kuigi see ei olnud tema teenistuskohustuseks. Seega on tõendamata kaebaja väide, et ehitise ülevaatust Tallinna Kultuuriväärtuste Amet ei teinud. Samuti on tõendamata kaebaja väide, et Köleri 30 vihmaveetorud oleksid R.Alatalu hinnangul takistuseks kasutusloa väljastamisele või peaksid kaasa tooma tühistamise. 09.03.2011 vastuses (tlk 159, IV
4. kd)kaebaja päringule ei ole öeldud, et tegemist oleks lubamatu vihmaveetoru lahendusega. 19.6 Kohus leiab, et

§ 33

lg 4 rikkumist ei esinenud (kasutusloa väljastamine pärast ehitise ülevaatust ja nõuetele vastavaks tunnistamist).

1. Kuna kaebaja ei ole kinnistusregistri andmetel Köleri 30-11 korteri omanik ega ole esitanud muud dokumenti, mis tõendaks tema omandiõigust, siis on väide korteri elamu kõigi korteriomanike kaasomandisse kuulumisest tõendamata. Kolmandad isikud (K.L., M.L.) on esitanud notariaalse lepingu, mis tõendab kaebaja väite ekslikust (tlk 147-154, II kd).
2. Ekslik on kaebaja arusaam ka sellest, et kasutusloa taotlemiseks ei ole haldusorganile esitatud kaasomanike nõusolekut. Kasutusloa toimikus on korteriomanike 06.11.2011 nõusolek, mis on antud kaasomanike koosolekul (v.a T.H.). I. O. ja A. L. (krt 12) digitaalselt allkirjastatud nõusolek on antud
3. ja 08.11.
4. T.U. on oma nõusoleku olemasolu kinnitanud 15.05.2013 avaldusega (tlk 195, I kd). Tulenevalt

§ 33lg 8 väljastatakse ehitise kasutusluba ehitise kohta.

Kasutusloa taotluse esitab ehitise omanik või ehitise kaasomanik kaasomanike enamuse otsuse alusel, kui sellele enamusele kuulub suurem osa ühises asjas, või korteriomanik korteriomanike häälteenamuse otsuse alusel. Kohus nõustub vastustaja tõlgendusega viidatud sätte kohta, kuna see lähtub sätte sõnastusest ja on ühtlasi mõistlik. Kaebaja saab KÜ otsusega mittenõustumise korral selle otsuse vaidlustada tsiviilkohtumenetluses.

1. Vastuväide kohtu tegevusele seoses ekspertiisi määramata jätmisega. Kaebaja ekspertiisitaotlus on jäetud kohtumäärustega rahuldamata kolmel korral. Määrusi on põhjendatud. Kohus neid põhjendusi ei korda. Kohtul ei ole kohustust määrata kohtulikku ekspertiisi, kui kohtu arvates on asja lahendamiseks vajalikud tõendid olemas. Kohus lähtub menetlusökonoomia põhimõttest ega tekita menetlusosalistele põhjendamatuid kulusid. Kaebaja esindaja on oma vastuväites esitanud argumendid, mis ei tugine kohtumääruse tervikuna lugemisele. Kohus ei ole jätnud taotlust rahuldamata põhjusel, et kaebaja ei ole varasemaga võrreldes küsimusi ümberformuleerinud. 19 Jätta vastuväide rahuldamata.
2. Kaebaja menetluskulud jäävad kaebaja enda kanda (HKMS § 108 lg 1). Vastustaja ei ole enda võimalike menetluskulude hüvitamist kaebajalt nõudnud. Kolmandad isikud on 29.01.2016 esitanud taotluse mõista kaebajalt välja menetluskulud summas 8088 eurot. Lisatud on kulude kandmist tõendavad dokumendid ja arved ning kulude nimekiri. Kohus leiab, et kolmanda isiku menetluskulud tuleb kaebajalt seoses kaebuse rahuldamata jätmisega HKMS § 108 lg 8 alusel välja mõista. Arvestades kohtuasja mahtu on kulud põhjendatud. /digitaalselt allkirjastatud/ Kristina Maimann 20