lg 2 p 1, 3 ja 5 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista talle karistuseks tähtajaline vangistus 2 (kaks) aastat ja 6 (kuus) kuud.
lg 1 alusel lugeda eelvangistus, s.o nii väljaandmisvahistuses kui ka vahi all viibitud aeg karistusaja hulka ning mõistetud ja ärakandmisele kuuluva karistuse ärakandmist arvestada alates Oleksandr Koltsovi kinnipidamisest Põhja Ringkonnaprokuratuuri 17.03.2017 koostatud Euroopa Vahistamismääruse alusel Poola Vabariigi territooriumil, s.o alates 19.03.2017. Oleksandr Koltsovi suhtes kohaldatud tõkend vahistamine jätta muutmata. Tõkend tühistada kohtuotsuse jõustumisel või mõistetud vangistuse tähtaja saabumisel.
lg 1 alusel kohaldada lisakaristusena Ukraina Vabariigi kodaniku Oleksandr Koltsovi väljasaatmist Eesti Vabariigist koos Eesti Vabariiki sissesõidukeeluga 5 (viis) aastaks.
lg 2 alusel arvestada väljasaatmisega kaasneva sissesõidukeelu tähtaega alates Oleksandr Koltsovi faktilisest väljasaatmisest Eesti Vabariigist. Lugeda Oleksandr Koltsovilt välja mõistetavaks menetluskuluks KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; § 175 lg 1 p-de 4 ja 9, § 179 lg 1 p 2 ja § 180 lg-te 1 ja 3 alustel: • teise astme kuriteos süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha 705 (seitsesada viis) eurot; • määratud kaitsjale Urmas Simonile kohtueelses menetluses makstud tasu 192 (sada üheksakümmend kaks) eurot ja 99 (üheksakümmend üheksa) senti, määratud kaitsjale Argo Küünemäele makstud tasu kokku 960 (üheksasada kuuskümmend) eurot, s.o kokku menetluskulu 1857 (tuhat kaheksasada viiskümmend seitse) eurot ja 99 (üheksakümmend üheksa) senti, mis tuleb kohtuotsuse jõustumisest 30 päeva jooksul tasuda kohtuotsuse lisana koostatavas makseinfos näidatud Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele, märkides ära kohustusliku viitenumbri ja selgituse: „Oleksandr Koltsov, 1-17-4936, menetluskulud“. Makseinfo koos viitenumbriga edastatakse kohtuistungil kätteandmise võimatusel Oleksandr Koltsovi kinnipidamise koha aadressile tavapostiga. Menetluskulude tähtaegse tasumata jätmise korral loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Oleksandr Koltsovilt KrMS § 175 lg 1 p 1 ja 180 lg 1 alusel välja mõista kannatanul Xxxxtekkinud menetluskulud, s.o Xxxx poolt valitud esindajale makstud tasu 4534 (neli tuhat viissada kolmkümmend neli) eurot ja 60 (kuuskümmend) senti, mis tuleb kohtuotsuse jõustumisest 30 päeva jooksul tasuda Xxxx arveldusarvele nr xxxxxxxxxx, ADCB pank, märkides selgitusena: „Oleksandr Koltsov, 1-17-4936, kannatanu menetluskulu hüvitamine“. TsMS § 367 alusel mõista Oleksandr Koltsovilt alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni kannatanu Xxxx esindajale makstud tasu 4534, 60 euro täitmiseni Xxxx kasuks viivist VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras, kuid mitte rohkem kui 4534, 60 eurot. Kannatanu Xxxx esitatud tsiviilhagi 140 248,05 euro nõudes rahuldada täies ulatuses ning VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 7 ja TsMS § 440 lg 1 alusel Oleksandr Koltsovilt Xxxx kasuks välja mõista 140 248 (sada nelikümmend tuhat kakssada nelikümmend kaheksa) eurot ja 05 (viis) senti, mis tuleb kanda kannatanu Xxxx pangakontole nr xxxxxxxxxxx ADCB pank (I kd tl 84-85), märkides selgitusena „Oleksandr Koltsov, 1-17-4936, tsiviilhagi hüvitamine“. Kannatanu Xxxxesitatud tsiviilhagi 170 000 euro nõudes rahuldada täies ulatuses ning VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 7 ja TsMS § 440 lg 1 alusel Oleksandr Koltsovilt Xxxxkasuks välja mõista 170 000 (sada seitsekümmend tuhat) eurot. 2 10. Harju Maakohtu 10.03.2017 määrusega arestitud 3-nda isiku Helbeth Medical OÜ (registrikood 14154155) Swedbank arvelduskontol nr EE522200221065592455 olevad rahalised vahendid summas 100 062, 24 eurot (II kd tl 142-144) konfiskeerida
lg 11 ja lg 2 p 1 alusel ja
lg 3 ls 2 alusel vähendada konfiskeeritava vara suurust rahuldatava tsiviilhagi võrra ja kanda kõik konfiskeeritavad rahalised vahendid Xxxx esitatud tsiviilhagi katteks kannatanu Xxxxpangakontole xxxx IBAN MC xxxxxxxxxxxxxxxx, märkides selgitusena „Oleksandr Koltsov, 1-17-4936, tsiviilhagi hüvitamine arestitud vara arvelt“.
lg 11 kohaselt süüteoga saadud vara käesoleva paragrahvi tähenduses on süüteoga otseselt saadud vara ja sellise vara arvel omandatu. Lg 2 p 1 kohaselt kohus kohaldab käesoleva paragrahvi lõikeid 1–12 vara suhtes, mis kuulub otsuse tegemise ajal kolmandale isikule, kui see on omandatud täielikult või olulises osas toimepanija arvel. Käesoleva kohtuotsusega mõistetakse Oleksandr Koltsov
lg 2 p 1, 3 ja 5 alusel süüdi ja on tuvastamist leidnud, et selle raha puhul on tegemist kannatanu xxxx kuriteoga saadud varaga. Seejuures saab kohtule esitatud tõenditest järeldada, et OÜ Helbeth Medical oligi süüdistatava O.Koltsovi poolt DKLex kaudu omandatud ja pangakonto avatud just kuritegude toimepanemise eesmärgil ja legaalne majandustegevus äriühingul puudus. Süüdistatav Oleksandr Koltsov on ainuke Helbeth Medical OÜ juhatuse liige ja omanik, kes kasutas äriühingu kontole laekunud rahalisi vahendeid oma äranägemisel ja rahalised vahendid laekusid äriühingu kontole varavastaste kuritegude toimepanemise tulemusena. Kuivõrd kannatanult Xxxx kuriteo tulemusena saadud rahalised vahendid jõudis süüdistatav äriühingu kontolt mujale kanda, jäid konto arestimise ajaks kontole vaid kannatanult xxx kuriteo toimepanemise tulemusena saadud rahalised vahendid. Seega kuuluvad konfiskeerimisele 3-nda isiku Helbeth Medical OÜ (registrikood xxxx) Swedbank arvelduskontol nr xxxxxxxxxx olevad rahalised vahendid summas 100 062,24 eurot, mida ülalpool toodud motiividel peab kohus vajalikuks vähendada rahuldatava tsiviilhagi võrra. 5. KARISTUSE MÕISTMINE Vastavalt
Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.
lg 2 p 1, 3 ja 5 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud eranditult vangistus 1 kuni 5 aastani. Karistuse määra valikul lähtub kohus süüdistatava süü suurusest, s.o kannatanute arvust ja tekitatud varaliste kahjude suurusest ning kolme kvalifitseeriva tunnuse esinemisest. Käesolevas kriminaalasjas on tuvastamist leidnud kahele kannatanule varalise kahju tekitamine ja seda suures ulatuses, s.o kokku üle 300 000 euro. Samuti arvestab kohus seda, et süüdistatava tegevus oli eesmärgipärane ja kindla suunitlusega tekitada võimalikult paljudele isikutele võimalikult suures ulatuses varalist kahju ja saada ise võimalikult suurt kasu. Seetõttu leiab kohus, et süüdistatava süü on hinnatav keskmisena. Süüdistatav on kohtule esitanud töölepingu, abielutunnistuse, laste sünnitunnistused, diplomi hariduse kohta (I kd tl 228 - 238). Kohus juhib tähelepanu asjaolule, et need dokumendid ei ole ei süüd vähendava või karistust kergendava iseloomuga ning seega jätab kohus need kui asjakohatud tõendid tõendikogumist välja. Seejuures on kohtule esitatud tööleping (I kd tl 228-230) vastuolus süüdistatava enda ütlustega, mille kohaselt on tal erinevad äriühingud erinevates riikides ja ta saab nendest äriühingutest dividende. Samas on tema isikuandmeid korduvalt kontrollitud, kuid ta ei ole kordagi väitnud, et ta töötaks kuskil äriühingus osakonna juhatajana, rääkimata töölepingus näidatud elukoha andmetest, mis erinevad süüdistatava väidetud elukoha andmetest. Kohtu arvates on raske töötada Ukrainas asuvas äriühingus osakonna juhatajana olukorras, kus süüdistatava sõnade kohaselt on ta Ukrainas ise erinevate äriühingute omanik ja elab oma sõnade kohaselt suure osa ajast hoopis Saksamaal. 4 Esialgu lubas süüdistatav kohtuistungil kõik tsiviilhagid kannatanutele hüvitada, mida oleks saanud arvestada karistust kergendava asjaoluna. Tegelikkuses jäid antud lubadused aga paljasõnalisteks ning süüdistatav ei hüvitanud tsiviilhagisid mitte mingigi summa ulatuses. Seega karistust kergendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Samuti ei tuvastanud kohus karistust raskendavaid asjaolusid. Omaksvõetud karistuspraktika kohaselt võetakse karistuse mõistmisel lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Sellele järgnevalt arvestatakse eri- ja üldpreventiivseid eesmärke. Kuivõrd kergendavaid asjaolusid, mis mõjutaks karistust kergendamise suunas, ei ole tuvastatud ja arvestades süüdistatava süü suurust, sh kolme kvalifitseeriva tunnuse olemasolu, leiab kohus, et süüdistatavale tuleb karistus mõista ettenähtud sanktsioonimäära keskmises määras. Üldpreventsiooni arvestades leiab kohus, et inimestelt suuri summasid välja petnud isiku, kes ei ole soovinud ega ole ka astunud reaalseid samme tekitatud kahjude hüvitamiseks olukorras, kus süüdistatava arvelduskontodele on erinevates riikides kantud suuri rahasummasid, reaalselt pikemaajalise vangistusega karistamine annab signaali ka avalikkusele, et sellised kuriteod ei ole ühiskonnas aktsepteeritavad ning ei tasu ennast ära. Lisakaristus Lisakaristusel, s.o riigist väljasaatmisel on preventiivne iseloom, mille eesmärk on vältida uute kuritegude toimepanemist välisriigi kodaniku poolt.
lg 1 kohaselt mõistes välisriigi kodaniku süüdi tahtlikult toimepandud kuriteos ja karistades teda vangistusega, võib kohus süüdlasele mõista lisakaristusena riigist väljasaatmise koos sissesõidukeeluga kuni kümneks aastaks. Kui süüdlasel on Eestis koos temaga seaduslikult ühises perekonnas elav abikaasa või alaealine laps, peab kohus väljasaatmise kohaldamist oma otsuses põhistama. Antud juhul süüdistatava pere Eestis ei ela, samuti ei ela Eestis ka süüdistatav ise ega oma siin muid isiklikke suhteid. Ainsaks sidemeks Eestiga on süüdistatava jaoks kuritegude toimepanemise eesmärgil omandatud äriühing ja selle pangakonto, mida süüdistatav kasutas ajal, mil ta viibis väljaspool Eesti Vabariiki. Süüdistatava puhul on tegemist Ukraina kodanikuga, kes elab valdavalt Saksamaal, st süüdistatava kõik perekondlikud sidemed on seotud teiste riikidega. Süüdistatavale mõistetakse käesoleva kohtuotsusega karistuseks vangistus 2 aastat ja 6 kuud. Seega näitab juba süü suurus ja kuriteo eest mõistetav karistus seda, et lisakaristuse kohaldamise tingimused on täidetud ja kohus leiab, et süüdistatav tuleb Eestist välja saata ja kohaldada 5 aastast sissesõidukeeldu.
lg 2 kohaselt väljasaatmisega kaasneva sissesõidukeelu tähtaega arvutatakse süüdlase väljasaatmisest alates.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.