KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Mati Maksing, Gaida Kivinurm ja Ulvi Loonurm Määruse tegemise aeg ja koht 25. mai 2018, Tallinn Tsiviilasja number 2-17-121051 Tsiviilasi Komins

) § 486 lg 1 p 1 alusel üle Harju Maakohtule (edaspidi „maakohus“) menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 2. Maakohus jättis

§ 487lg 1 alusel avalduse 19.

oktoobri 2017 määrusega käiguta ja andis hagejale tähtaja 14 päeva nõuetele vastava põhjendatud hagiavalduse esitamiseks. Kohus hoiatas hagejat, et kohtu nõudmiste täitmata jätmise korral keeldub kohus hagi menetlusse võtmisest. Hageja esindaja sai viidatud määruse kätte 23. oktoobril 2017. MAAKOHTU MÄÄRUS 3. Maakohus keeldus 7. novembri 2017 määrusega (vaidlustatud määrus)

§ 487

lg 3 alusel hagi menetlusse võtmisest, sest hageja ei esitanud tähtaegselt vormikohast hagiavaldust. Menetluskulud jäid

§ 168lg 1 alusel hageja kanda.

MÄÄRUSKAEBUS

1. Hageja esitas
2. novembril 2017 määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse tühistada ja hagi menetlusse võtta. Hageja esitas hagi
3. novembril 2017, mis oli märgitud kohtult saabunud teavituses ja avaliku etoimiku (AET) kalendris kui hagi esitamise tähtpäev. Seega keeldus maakohus ebaõigesti hagi menetlusse võtmisest, sest hageja järgis kohtu määratud tähtaega, millest teda oli teavitatud. MENETLUSE EDASINE KÄIK
4. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis kostjale tähtaja sellele vastamiseks. Kostja vaidles määruskaebusele vastu. Pooled proovisid lahendada vaidlust kokkuleppel, mis aga ei õnnestunud. Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle
5. mai 2018 määrusega lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus on osaliselt põhjendatud. Vaidlustatud määrus tuleb tühistada ja saata asi hagi menetlusse võtmise otsustamiseks maakohtule.
7. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on maakohus hagejat eksitanud. Maakohtu
8. oktoobri 2017 määruse resolutsiooni järgi andis kohus hagejale 14päevase tähtaja hagiavalduse esitamiseks, aga kohtute infosüsteemi (KIS) sisestas kohtutöötaja 15päevase tähtaja. Seetõttu saatis AET hageja esindajale teavituse ja kuvas tähtaja kalendris ühe päeva võrra hiljem. See võiks anda alust tähtaja pikendamiseks või ennistamiseks, aga vastavat taotlust ei ole hageja esitanud.
9. Vaidlustatud määrus tuleb menetlusnormide olulise rikkumise tõttu tühistada siiski muul alusel. 8.1.

§ 436

lg 1 sätestab, et kohtuotsus peab olema seaduslik ja põhjendatud.

§ 463

lg 2 alusel kohaldatakse määrusele vastavalt otsuse kohta sätestatut, kui seadusest või määruse olemusest ei tulene teisiti.

§ 465

lg 2 p 8 näeb ette, et kirjalikus määruses, mille peale saab esitada määruskaebuse, märgitakse põhjendused, mille alusel kohus järeldusteni jõudis, samuti õigusaktid, millest kohus juhindus. Neile nõuete vaidlustatud määrus ei vasta. 8.

1. Maakohus heidab hagejale ette hagiavalduse esitamisega hilinemist ja seaduse nõuetele vastava avalduse puudumist. 8.
2. Samas pole maakohus tuvastanud kuupäeva, mille jooksul hiljemalt oleks hageja pidanud hagi esitama. Ilma tähtpäeva (tähtaja viimast päeva) tuvastamata ei saa hinnata, kas menetlustoiming on tehtud tähtaegselt. 8.
3. Samuti pole maakohus sisuliselt kontrollinud, mille poolest ei vasta maksekäsu kiirmenetluse avaldus seaduse nõuetele.

§ 487

lg 1 võimaldab kohustada avaldajat esitama oma nõude ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis ainult siis, kui maksekäsu kiirmenetluse avaldus ei vasta hagiavalduse nõuetele. Seega peab kohus nii tähtaja määramisel, aga ka

§ 487

lg 3 alusel hagi menetlusse võtmisest keeldumisel kontrollima, kas ja millises osas takistab maksekäsu kiirmenetluse avalduse puudus asja menetlemist. 8.5. Kuna maakohus pole menetlustoimingu tegemiseks ette nähtud tähtaja lõpu aega tuvastanud ega maksekäsu kiirmenetluse avalduse nõuetele vastavuse kontrolli teostanud, siis on vaidlustatud määrus olulises osas põhjendamata.

§ 463

lg 2 kaudu kohalduva

§ 659kaudu kohalduva § 658 lg 2 järgi kohustuslikud.

9.1. Kuna maksekäsu kiirmenetluse avalduse sisulistele puudustele viitamine tulnuks teha juba

§ 487

lg 1 alusel koostatud määruses, siis ei ole praegusel juhul piisav vaidlustatud määruse asemel uue lahendi tegemine, milles kõrvaldatakse eespool p-s 8 osundatud puudused. Nimelt ei oleks selline menetluse jätk kooskõlas

§ 2eesmärgiga lahendada asi mõistliku aja jooksul.

9.2. Hageja esitas hagi samal päeval vaidlustatud määruse tegemisega. Seetõttu ei ole menetluslikult otstarbekas enam teha uut määrust

§ 487lg 1 alusel.

Hagejale ei pea andma tähtaega menetlustoiminguks, mis on juba tehtud. 9.

1. Maakohtul tuleb järelikult sisuliselt kontrollida, kas
2. novembri 2017 hagiavaldus vastab seaduses sätestatud nõuetele, sh kas tasutud on piisav riigilõiv ning kas hagi ese ja alus on sõnastatud viisil, mis võimaldavad tsiviilasja lahendamist. Kui need ja teised seadusest tulenevad hagiavalduse menetlemist võimaldavad eeldused on täidetud, siis tuleb hagi menetlusse võtta.
3. Menetluskulude jaotus jääb

§ 173

lg 3 teise lause järgi maakohtu otsustada vastavalt asja sisulise lahendamise tulemusele. 11.

§ 696

lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud.

§ 372

lg 5 esimese lause kohaselt võib hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale hageja esitada määruskaebuse. Kuna ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse ja saadab asja menetlusse võtmise otsustamiseks tagasi maakohtule, siis ei saa käesoleva määruse peale kaevata. / allkirjastatud digitaalselt / Mati Maksing / allkirjastatud digitaalselt / Gaida Kivinurm / allkirjastatud digitaalselt / Ulvi Loonurm 3