← Eesti

3-18-624/19

KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Tiina Pappel, Tanel Saar ja Einar Vene

  1. mai 2018, Tartu 3-18-624 Zinaida Jungholzi kaebus Riigimetsa Majandamise Keskuse kohustamiseks lõpetada Mustvee vallas Kõveriku külas Karude (16401:002:0411) ja Karumetsa (16402:002:0226) kinnisasjade enampakkumisega võõrandamine ja keelata tehingud nende kinnisasjadega Tartu Halduskohtu
  2. aprilli
  3. a ja
  4. aprilli
  5. a määrused Zinaida Jungholzi määruskaebused Kirjalik menetlus Määruskaebuste esitaja Zinaida Jungholz RESOLUTSIOON
  6. Jätta Zinaida Jungholzi määruskaebused rahuldamata ja Tartu Halduskohtu
  7. aprilli
  8. a ja
  9. aprilli
  10. a määrused muutmata.
  11. Jätta rahuldamata Zinaida Jungholzi taotlus määruskaebuste esitamisel Tartu Halduskohtu
  12. aprilli
  13. a määruse ja Tartu Halduskohtu
  14. aprilli määruse peale riigi õigusabi määramiseks. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib osas, mis puudutab Tartu Halduskohtu
  15. aprilli
  16. a määruse peale esitatud määruskaebuse rahuldamata jätmist ja määruskaebuste esitamiseks riigi õigusabi andmata jätmist (määruse resolutsiooni p 2) esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates otse Riigikohtule. Määruse peale ei saa esitada määruskaebust osas, mis puudutab Tartu Halduskohtu
  17. aprilli
  18. a määruse peale esitatud määruskaebuse rahuldamata jätmist. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  19. Zinaida Jungholz esitas Tartu Halduskohtule kaebuse Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) kohutamiseks lõpetada Mustvee vallas Kõveriku külas Karude (16401:002:0411) ja Karumetsa (16402:002:0226) kinnisasjade enampakkumisega võõrandamine ja keelata tehingud nende kinnisasjadega.
  20. Z. Jungholz esitas asjas ka riigi õigusabi ja esialgse õiguskaitse taotlused.
  21. Tartu Halduskohus jättis
  22. aprilli
  23. a määrusega Z. Jungholzi riigi õigusabi taotluse rahuldamata. Halduskohtu määruses märgiti, et Tartu Halduskohus andis
  24. aprilli
  25. a määrusega haldusasja nr 3-18-624 alluvuse järgi üle Tallinna Halduskohtule. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p 5 järgi ei anta riigi õigusabi, kui asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguste kaitseks ilmselt vähene. Halduskohus rõhutas
  26. aprilli
  27. a määruses, et üleandev kohus teeb üksnes kiireloomulised hädavajalikud menetlustoimingud (halduskohtumenetluse seadustik – HKMS § 10 lg 2 ls 2). Kaebuse lubatavust ja nõuetekohasust hindab asja lahendav alluvusjärgne kohus, mistõttu ei hinnanud Tartu Halduskohus kaebuse eduväljavaateid ega sellest lähtuvalt ka riigi õigusabi otstarbekust kaebuse lahendamisega seonduvalt. RÕS § 7 lg 1 p-st 1 tulenevalt ei anta riigi õigusabi ka siis, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Kuna halduskohtumenetluses kehtib uurimispõhimõte, peab asja lahendav kohus vajadusel kaebaja tähelepanu suunama kaebajat ka näiteks sellele, kui kaebuses on vaja kõrvaldada puudusi või esitada muid asjakohaseid taotlusi ja avaldusi. Kaebaja on oma õigusi kaitsnud ise ka haldusasjas nr 3-17-
  29. Tartu Halduskohus jättis
  30. aprilli
  31. a määrusega Z. Jungholzi esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Kaebaja taotles esialgse õiguskaitse korras peatada ülal viidatud kinnistute suhtes avaliku enampakkumise läbiviimise RMK poolt. Halduskohus leidis, et jõustunud kohtuotsusega on haldusasjas nr 3-06-976 tuvastatud, et kaebajal ei ole enam Mustvee vallas Kõveriku külas Karude (16401:002:0411) ja Karumetsa (16402:002:0226) kinnisasjade ostueesõigusega maade erastamise õigust. Seega ei saa tal olla subjektiivset õigust nõuda mainitud kinnistute võõrandamist takistavate abinõude kohaldamist. Järelikult puudub tal ka vajadus esialgseks õiguskaitseks. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
  32. Z. Jungholz esitas määruskaebused, milles palub Tartu Halduskohtu
  33. aprilli
  34. a ja
  35. aprilli
  36. a määrused tühistada. Kaebaja on märkinud, et riigi õigusabi korras määratud advokaadiga soovib ta esitada konkreetse nõude koos tõenditega. Advokaat saaks taotleda kohalikult omavalitsuselt ja teistelt riigiasutustelt dokumente, mis ei ole kaebaja valduses. Sellest, et kaebaja on esitanud kaebuse haldusasjas nr 3-17-2468, ei saa järeldada, et kaebaja on võimeline oma õigusi ise kaitsma, kuna selles asjas on käimas menetlus Riigikohtus riigi õigusabi määramise üle. Määruskaebuses on kaebaja lisanud, et taotleb riigi õigusabi määramist ka mainitud Tartu Halduskohtu määruste vaidlustamiseks. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  37. Määruskaebuste rahuldamiseks ei ole alust.
  38. Halduskohus leidis õigesti, et isiku riigi õigusabi taotluse rahuldamine ei ole põhjendatud, kuna taotleja on ise võimeline oma õigusi kaitsma (RÕS § 7 lg 1 p 1). Halduskohtumenetluses kehtib uurimispõhimõte, mistõttu saab dokumendid, mis on asja lahendamiseks olulised, kuid mida kaebaja ei valda, välja nõuda ka halduskohus ise (HKMS §-d 58 ja 59). Seega ei ole kaebajal vaja asjas tõendite esitamiseks ilmtingimata riigi õigusabi korras määratud esindaja abi.
  39. Määruskaebuses on kaebaja viidanud sellele, et tema suutelisust esindada end asjas ise ei saa tuletada asjaolust, et ta on esitanud halduskohtule kaebuse, mida menetletakse haldusasjana nr 3-17-2468, kuna viidatud haldusasjas on kaebaja vaidlustanud riigi õigusabi määramata jätmise ning esitanud Riigikohtule määruskaebuse. Ringkonnakohus märgib, et tõepoolest on kaebaja 2 vaidlustanud ka tolles asjas vastava taotluse rahuldamata jätmise, kuid Riigikohus ei võtnud
  40. aprilli
  41. a määrusega kaebaja määruskaebust menetlusse.
  42. Ringkonnakohus on seisukohal, et ka esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmine on õiguspärane, kuna kaebajal puudub esialgse õiguskaitse vajadus. Ringkonnakohus ei hakka kordama siinkohal halduskohtu määruses esitatud põhjendusi. Seda enam, et kaebaja ei ole ringkonnakohtule esitatud määruskaebuses esitanud sisulisi vastuväiteid esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmisele.
  43. Määruskaebuses on kaebaja taotlenud ka Tartu Halduskohtu määruste vaidlustamiseks riigi õigusabi korras esindaja määramist. Kuna kaebaja on ringkonnakohtule esitanud arusaadavad määruskaebused vaidlustatud määrustele, on ringkonnakohus seisukohal, et riigi õigusabi taotlus määruskaebemenetluses riigi õigusabi määramiseks tuleb jätta rahuldamata RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel, kuna kaebaja on võimeline ise määruskaebemenetluses oma õigusi kaitsma.
  44. Tulenevalt eelnevalt esitatust jääb Z. Jungholzi määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu
  45. aprilli
  46. a ja
  47. aprilli
  48. a määrused muutmata. /allkirjastatud digitaalselt/ 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.