KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 19. aprill 2018, Tartu (kirjalik menetlus) Väärteoasja number 4-18-1163 (2610,18,000337) Kohtukoosseis Maarika Kuusk Vaidlustatud ko

) § 69 lg 3 ja § 90 lg 1 p 1 ja 3 ning pani toime

§ 224lg 2 ja § 201 lg 2 pärased väärteod.

1. PPA saatis väärteotoimiku maakohtule, et viimane otsustaks J. Raudsepale aresti mõistmise ja sõiduki juhtimise õiguse ära võtmise.
2. Tartu Maakohtu
3. märtsi
4. a määrusega lõpetati väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 29 lg 1 p 4 alusel väärteomenetlus J. Raudsepa süüdistuses

§ 224

lg 2 järgi mootorsõiduki juhtimises lubatud alkoholi piirmäära ületades ja

§ 201

lg 2 järgi varem mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatuna mootorsõiduki juhtimisõiguseta juhtimises ning anti väärteoasja materjalid üle prokuratuurile kriminaalmenetluse alustamise otsustamiseks. Maakohus põhistas otsustust järgmiselt. 4. KarS § 3 lg 5

1 sätestab, et kui isik paneb toime teo, mis vastab väärteo- ja kuriteokoosseisule, karistatakse isikut üksnes kuriteo eest. VTMS § 29 lg 1 p 4 aga määrab, et kui teos on kuriteo tunnused, tuleb väärteomenetlus lõpetada. Kohtu hinnangul on alust avata, et J. Raudsepp on toime pannud kuriteo. 5. Kohus märkis, et võimaliku kuriteona tuleks kõigepealt kõne alla mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis KarS § 424 lg 1 mõttes. Nimelt ei eelda isiku karistamine selle sätte järgi tingimata seda, et juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem (

§ 69lg 2 p 1).

Tulenevalt

§ 69lg 2 p-st 2 võib Kar

S § 424 realiseerida ka juht, kelle ühes grammis veres on vähemalt 0,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,25 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem – seda aga vaid siis, kui väliselt on tajutavad tema tugevalt häiritud või muutunud kehalised või psüühilised funktsioonid ja reaktsioonid, mille tõttu ta ei ole ilmselgelt võimeline sõidukit liikluses nõutava kindlusega juhtima. Kohtuliku uurimise tulemusena jõudis kohus siiski veendumusele, et J. Raudsepp

§ 69

lg 2 p 2 eeldustele ei vastanud: ei tema sõiduki juhtimise viisis ega käitumises pärast juhtimise lõpetamist ei olnud viiteid, mille põhjal saaks öelda, et J. Raudsepp oli alkoholist tulenevalt juhtimisvõimetu.

1. Eelöeldu ei tähenda siiski, et J. Raudsepp kuritegu toime ei pannud. Nimelt on mootorsõiduki juhtimisõiguseta juhtimine väärtegu üksnes juhul, kui seda ei panda toime süstemaatiliselt. Teo süstemaatilise toimepanemise korral on aga tegemist kuriteoga KarS § 4231 mõttes.
2. J. Raudsepa karistusregistri väljavõttest ilmneb, et teda on enne käesoleva menetluse esemeks olevat tegu karistatud

§ 201järgi mootorsõiduki juhtimisõiguseta juhtimise eest kolm korda.

Niisiis on täidetud süstemaatilise juhtimise esimene eeldus: menetletav tegu on vähemalt kolmas juhtimisõiguseta juhtimine (Pikamäe – KarS. Kommentaar.

1. trükk, § 4231/3.4). Kohtu hinnangul on see ka KarS § 4231 rakendamise ainuke eeldus. Nõustuda ei saa politsei esindajaga – kes küll ütles, et politsei lähtub prokuratuurist saadud juhistest –, justkui eeldaks süstemaatilisest juhtimisest kõnelemine seda, et üksikuid juhtimisi ei eralda üksteisest enam kui aastane vahemik (niisugusel juhul langeks J. Raudsepa vastutus KarS § 4231 järgi tõepoolest ära, sest oma eelmised teod pani menetlusalune isik toime
2. juunil 2016,
3. juulil 2016 ja
4. augustil 2017 ehk teise ja kolmanda rikkumise vahele jääb üle aasta). Miks on ajavahemikuks just aasta, aga nt mitte 10 või 14 kuud, ei osanud politsei esindaja kohtus selgitada. Ratsionaalset selgitust sellele seisukohale ei suuda näha ka kohus. Kohtu hinnangul piisab süstemaatilisusest kõnelemiseks sellest, et isikul on vähemalt kaks kehtivat karistust juhtimisõiguseta juhtimise eest: nt väärteokaristus(ed)

§ 201järgi või kriminaalkaristus(ed) Kar

S § 4231 järgi.

§ 201

järgsete karistuste korral võib sellise tõlgenduse korral tõepoolest aastane periood oluliseks osutuda, seda aga politsei (prokuratuuri) arusaamast erineval viisil. Nimelt „päästaks“

§ 201

järgi rahatrahviga karistatud isiku kriminaalkaristusest mitte aasta möödumine eelmise teo toime panemisest, vaid aasta möödumine rahatrahvi tasumisest, kuivõrd vastavalt karistusregistri seaduse § 24 lg 1 p-le 1 kustutatakse aasta pärast trahvi tasumist andmed väärteo kohta karistusregistrist. Et süütegude vaheline ajavahemik on tähtsusetu, on leitud ka õiguskirjanduses: vt Pikamäe – KarS. Kommentaar.

1. trükk, § 4231/3.
3. Määruskaebuses taotleb J. Raudsepp tühistada Tartu Maakohtu
4. märtsi
5. a kohtumääruse ja jätkata väärteomenetlust. Kokkuvõtvalt leiab J. Raudsepp järgmist. 2 8.1 Kohtuväline menetleja on seisukohal, et tegu on väärteoga. Vastavalt sellele on läbi viidud ka kohtuväline menetlus ja koostatud protokoll. Menetlusalune isik ei ole varem sõidukit alkoholijoobes juhtinud, mistõttu käsitles kohtuväline menetleja tema tegu õigesti väärteona. Menetlusaluse isiku teos ei ole kuriteo tunnuseid. J. Raudsepp on oma tegu tunnistanud ja kahetsenud, tema tegevuses puudub retsidiivsus, mistõttu ei ole põhjendatud esimesel korral tema tegevuse käsitlemine kuriteona. Kohus on tuvastanud, et menetlusalune isik ei olnud juhtimisvõimetu ja seetõttu ei ole põhjendatud tema suhtes kriminaalmenetluse läbiviimine. 8.2 Menetlusalune isik on seisukohal, et ta ei ole juhtinud mootorsõidukit ilma juhtimisõiguseta süstemaatiliselt. J. Raudsepp tunnistab, et juhtis sõidukit juhtimisõiguseta ka
6. augustil 2017, ent tema tegevust ei saa käsitleda süstemaatilisena. Kohus on leidnud, et süstemaatilisuse hindamisel lähevad arvesse ka süüteod, mis on sooritatud varem kui 1 aasta jooksul. Kohtuväline menetleja seevastu leidis, et süstemaatilisus võetakse aluseks siis, kui eelnevad väärteod on sooritatud varem kui aasta jooksul. Ka kohus on möönnud, et sellisel juhul süstemaatilisus puudub, ent ometi on ta lõpetanud väärteomenetluse, kuna kohtuväline menetleja ei ole suutnud oma seisukohta põhjendada. See ei ole piisav alus ega põhjus menetlusaluse isiku suhtes kriminaalmenetluse algatamiseks.
7. Kohtuväline menetleja määruskaebusele seisukohti ei esitanud. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
8. Ringkonnakohus, tutvunud väärteoasja materjalide ning määruskaebuse väidetega, asub seisukohale, et Tartu Maakohtu
9. märtsi
10. a määrus väärteomenetluse lõpetamiseks J. Raudsepa süüdistuses

§ 224

lg 2 ja

§ 201

lg 2 järgi ning väärteoasja materjalide üleandmises prokuratuurile kriminaalmenetluse alustamise otsustamiseks, oli seaduslik. Seega puudub maakohtu määruse tühistamiseks edasikaebuses toodud motiividel alus. 11. Määruskaebuse esimene argumendiplokk on seotud väärteomenetluse lõpetamisega

§ 224

lg 2 järgi (s.o süüdistus mootorsõiduki juhtimises lubatud alkoholimäära ületades). Kaebaja märgib, et kuna kohtuväline menetleja leiab, et tegu oli väärteoga, siis seda see ka oli. Teiseks leiab J. Raudsepp, et kuna ta ei ole eelnevalt mootorsõidukit alkoholijoobes juhtinud, siis puuduvad tema teos kuriteo tunnused. Ta on oma tegu tunnistanud ja avaldanud siirast kahetsust. Kohtukolleegium märgib, et see, kas isik on eelnevalt mootorsõidukit alkoholijoobes juhtinud, oma süüd tunnistanud ja kahetsenud või kas tema tegevus on retsidiivset laadi, ei oma tähtsust teole õigusliku hinnangu andmisel käesoleva vaidluse konteksti arvestades. Praegusel juhul on küsimus selles, kas tegu (mootorsõiduki juhtimine lubatud alkoholipiirmäära ületades) on kvalifitseeritav kuriteo või väärteona. Maakohus on õigesti osutanud, et isiku karistamine kriminaalkorras ei eelda tingimata seda, et tema ühes grammis veres on vähemalt 1,50 mg alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 mg ühe liitri kohta või rohkem. KarS § 424 võib realiseerida ka juht, kelle ühes grammis veres on vähemalt 0,50 mg alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,25 mg ühe liitri kohta või rohkem. Seda aga üksnes juhul, kui väliselt on tajutavad tema tugevalt häiritud või muutunud kehalised või psüühilised reaktsioonid, mille tõttu ta ei ole ilmselgelt võimeline sõidukit liikluses nõutava kindlusega juhtima. Ringkonnakohus leiab, et kui kohtul tekib asjaolude pinnalt kahtlus, et isiku teos võivad olla kuriteotunnused, siis on põhjendatud väärteomenetlus lõpetada ning anda väärteoasja materjalid üle prokuratuurile kriminaalmenetluse alustamise otsustamiseks ja seda sõltumata asjaolust, millise õigusliku hinnangu on teole andnud kohtuväline menetleja. Antud asjas on kohus kohtuliku uurimise tulemina sedastanud, et J. Raudsepa sõiduki juhtimise viisis ega käitumises pärast juhtimise lõpetamist ei olnud viiteid, mille põhjal saaks öelda, et ta oli alkoholist tulenevalt juhtimisvõimetu. See tähendab, et kohus ei tuvastanud J. Raudsepa teos kuriteo tunnuseid KarS § 424 lg 1 mõttes. 3 12. Määruskaebuse teises argumendiplokis leitakse, et J. Raudsepa teos ei ilmne süstemaatilisuse tunnuseid, mistõttu on tegu väärteoga. Esmalt väärib väljatoomist maakohtu määruse viimane lõik, et J. Raudsepa teo kvalifitseerimine KarS § 4231 järgi on üksnes tõenäoline, mistõttu tuleb selle hüpoteesi paikapidavust kontrollida. Küll aga ei saa nõustuda kaebajaga, et kohus on saatnud materjalid prokuratuurile vaid põhjusel, et kohtuväline menetleja ei suutnud oma seisukohta, miks tegu ei ole süstemaatilise juhtimisõigusega, motiveerida. Maakohus tuvastas, et J. Raudseppa on karistusregistri väljavõtte kohaselt enne käesoleva menetluse esemeks olevat tegu karistatud

§ 201järgi mootorsõiduki juhtimise eest kolm korda (22.

juunil 2016,

1. juulil 2016 ja
2. augustil 2017). Maakohtu määrusest nähtuvad selged põhjendused koos viidetega õiguskirjandusele, miks kohus leidis, et tegu võib olla mootorsõiduki juhtimisõiguseta juhtimisega süstemaatiliselt. Vastavat argumentatsiooni määruskaebus ei kummuta. Lisaks väärib märkimist, et süstemaatilisuse hindamisel on ka kassatsioonikohtu praktikat arvestades (vt nt RKKKo 3-1-1-75-15, p 7) leitud, et KarS § 4231 sisalduvale koosseisutunnusele süstemaatilisus laieneb mutatis mutandis süstemaatilise varguse kohta öeldu. Kohtupraktikas (vt nt RKKKm 3-1-1-87-08, p 10 ja RKKKm 3-1-1-66-13, p 6.3) on süstemaatilise varguse sisustamisel leitud, et süütegude vaheline ajavahemik iseenesest ei ole süstemaatilisuse moodustamiseks oluline.
3. Süstemaatilisuse näol on tegemist erilise isikutunnusega KarS § 24 lg 1 tähenduses, mis KarS § 4231 koosseisu kontekstis kirjeldab toimepanija isikuomadusi, milleks on liiklusseadusega kehtestatud regulatsiooni sarnane ja pidev eiramine. Seega eeldab mootorsõiduki süstemaatiline juhtimisõiguseta juhtimine, et isik on enam kui korduvalt, s.o vähemalt kolmel korral juhtinud sõidukit juhtimisõiguseta. Seejuures ei ole oluline, kas varasemad teod moodustasid väärteo

§ 201tähenduses või vastasid Kar

S §-s 4231 sätestatud kuriteokoosseisule, nagu ka see, kas isik on varasemate juhtimisõiguseta juhtimiste eest süüdi tunnistatud (õiguslik retsidiiv) või tuvastatakse need ühes menetluses (faktiline retsidiiv) (RKKKo 3-1-1-75-15). Seda, kas J. Raudsepa teos on tuvastatav süstemaatilisus, tuleb seega välja selgitada edasisel uurimisel. 14. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes VTMS § 147 lg 1 p-st 1, §-st 194 ja § 196 lg-st 2 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ja J. Raudsepa määruskaebuse rahuldamata. /allkiri/ Maarika Kuusk Tartu Ringkonnakohtu kohtunik 4