Obsah (10)

§ 657§ 436§ 272§ 251§ 232§ 230§ 236§ 278§ 279§ 173

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Üllar Roostoja, Kersti Kerstna-Vaks, Kai Kullerkupp Otsuse tegemise aeg ja koht 16. aprill 2018. a, Tartu Tsiviilasja number 2

§ 657lg 1 p 3 alusel maakohtule uueks läbivaatamiseks.

Ringkonnakohus leiab, et asja ei ole asja arutatud ammendavalt ning täidetud ei ole

§-st 392 tulenevad eelmenetluse ülesanded. Ringkonnakohtu hinnangul võis see kaasa tuua ebaõige kohtulahendi tegemise. Kohtuotsus on ka olulisel määral põhjendamata (

§ 436lg 1).

4 7.

§ 436

lg 3 kohaselt võib kohus tugineda otsust tehes üksnes tõenditele, mida pooltel oli võimalik uurida, ja asjaoludele, mille kohta oli pooltel võimalik oma arvamust avaldada. Praegusel juhul rajas maakohus oma otsuse põhiosas hageja poolt 13.03.2017 esitatud menetlusdokumendi lisana esitatud kirjale (samuti dateeritud 13.03.2017, tl 70, tõlge tl 72), mille kohaselt Arkoma Management LTD direktor Leonid Petšatkin kinnitab, et Arkoma Management LTD poolt Leonid Hanini (Khanini) pangakontole 25.06.2012 tasutud 101 500 USD ja 27.09.2012 tasutud 241 629 USD tuleb lugeda füüsilise isiku Sibilev Ruslan poolt füüsilise isiku Hanin Leonid ees võlgnevuse tagastamiseks füüsiliste isikute vahel sõlmitud 06.11.

1. a laenulepingu nr 1/061111 täitmiseks. Maakohus ei edastanud hageja 13.03.2017 menetlusdokumenti ega selle lisasid kostjale ega teinud neid kostjale nähtavaks e-toimikus. Seega puudus kostjal maakohtu menetluses võimalus tõendit uurida ning selle kohta oma arvamust avaldada. Kostjal ei olnud võimalust esitada hageja tõendiga seoses omapoolseid taotlusi ega täiendavaid tõendeid. Sellises olukorras ei saa otsuse rajamist 13.03.2017 kirjale lugeda õiguspäraseks.
2. Ringkonnakohus peab vajalikuks selgitada, et Leonid Petšatkini 13.03.2017 kiri on käsitletav kohtumenetluses dokumentaalse tõendina, kuid selle usaldusväärsust ja tõendusjõudu tuleb täiendavalt kontrollida. Hageja esindaja kinnitas ringkonnakohtu istungil, et 13.03.2017 kiri on koostatud seoses käimasoleva kohtuvaidlusega, eesmärgiga esitada kiri kohtule. Kiri on dateeritud samal kuupäeval kui hageja selle koos kaaskirjaga ja oma täiendavate seisukohtadega kohtule esitas. Sellest lähtuvalt tuleks Leonid Petšatkini 13.03.2017 kirja käsitada menetlusosaliseks mitteoleva isiku kohtule adresseeritud kirjana. Riigikohus on oma otsuses nr 3-2-1-115-15 (p 18) korranud oma varasemat seisukohta, mille kohaselt menetlusosaliseks mitteoleva isiku kohtule adresseeritud kiri on käsitatav dokumentaalse tõendina

§ 272lg 2 mõttes.

Sealjuures ei ole tegemist siiski tunnistaja ütlusega

§ 251või § 253 mõttes.

Kiri on hinnatav koos muude tõenditega

§ 232lg-te 1 ja 2 alusel.

Lisaks võib tõendi usaldusväärsus ja seega tõendusjõud olla madalam, kui tõendi esitaja ei paku kohtule ega vastaspoolele võimalust isikule tunnistajana küsimuste esitamiseks ja kirja koostamise asjaolude selgitamiseks (Riigikohtu

1. oktoobri
2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-74-11, p 26). Kohus ei saa rajada otsust poole seletusele, mis ei ole vande all antud (Riigikohtu
3. novembri
4. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-91-06, p 15).
5. Apellatsioonimenetluses esitas kostja kohtule Leonid Petšatkini 12.01.2018 notariaalselt kinnitatud avalduse (tl 109, tõlge tl 110), milles palutakse lugeda tema 13.03.2017 kohtule esitatud kiri kehtetuks seoses sellega, et hageja R. Sibilev olevat viinud Leonid Petšatkini eksitusse ning survestanud teda kirja koostama. 26.03.
6. a saabus ringkonnakohtule järjekordne kiri Leonid Petšatkinilt, kus ta teatab, et olles Leonid Khanini emotsionaalse surve all koostas ta 12.01.2018 Narva notari Sergei Nikolajevi juures valeavalduse. Leonid Petšatkin kinnitab, et teda ei petnud mitte Ruslan Sibilev, vaid hoopis Leonid Khanin viis teda eksitusse. Leonid Petšatkin palub lugeda õigeks tema eelnev, 13.03.2017 Narva kohtumajale esitatud avaldus. Seega on Leonid Petšatkin adresseerinud menetluse kestel kohtule kolm kirja, mis on üksteisega täielikult vastuolus. Ringkonnakohus on seisukohal, et dokumentaalsete tõenditena on Leonid Petšatkini avaldused seetõttu madala tõendusjõuga.
7. Käesoleva vaidluse lahendamisel on peamiseks küsimuseks ja tõendamist vajavaks asjaoluks see, kas Arkoma Management LTD poolt 25.06.2012 ja 27.09.2012 kostjale Leonid Khaninile tasutud maksed kokku summas 343 129 USD tehti hageja, s.o Ruslan Sibilevi kohustuse katteks 5 või äriühingu Arkoma Management LTD enda kohustuse katteks. Pooled ei vaidle, et nii Ruslan Sibilev kui Arkoma Management LTD on kumbki saanud kostjalt Leonid Khaninilt laenu 06.11.2011 laenulepinguga nr 1/061111, mõlemad lepingud on kohtule esitatud. Pooled avaldasid ringkonnakohtule, et asjaolu, millise kohustuse katteks tegi Arkoma Management LTD 25.06.2012 ja 27.09.2012 maksed, on võimalik välja selgitada üksnes Leonid Petšatkini ärakuulamise teel. Muid tõendeid selle kindlakstegemiseks ei ole poolte hinnangul võimalik esitada. Ringkonnakohtu istungil leidsid mõlemad pooled, et põhjendatud oleks Leonid Petšatkini tunnistajana ärakuulamine.
8. Ringkonnakohus määras oma 31.01.2018 määrusega kostja (apellandi) taotluse alusel kuulata ringkonnakohtu istungil tunnistajana üle Leonid Petšatkin. Tartu Ringkonnakohtu 27.03.2018 istungile tunnistaja ei ilmunud ega teavitanud kohut ilmumata jäämise põhjusest, vaatamata kohtukutse kättesaamisele. Ringkonnakohus on seisukohal, et arvestades menetlusökonoomia põhimõtet ja apellatsioonimenetluse olemust on põhjendatud saata käesolev tsiviilasi maakohtule uueks läbivaatamiseks, kuna ringkonnakohtul ei osutunud võimalikuks menetlusnormide olulisi rikkumisi kõrvaldada. Samuti võib asjas osutuda vajalikuks täiendavate tõendite kogumine. Maakohtul tuleb asja uuel läbivaatamisel arvestada eelmärgitut, sh kostja vastuväiteid Leonid Petšatkini 13.03.2017 kirja suhtes ning Riigikohtu praktikas väljendatud juhiseid, mille kohaselt tuleks kohtule adresseeritud kirjas asja lahendamise seisukohalt olulisi asjaolusid avaldanud isik kuulata menetluses üle tunnistajana vähemalt juhul, kui menetlusosaline on kirjas väljendatu kahtluse alla seadnud.
9. Ringkonnakohus peab vajalikuks rõhutada, et kuna praegusel juhul on hageja esitanud hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks (TMS § 221 lg 1), siis lasub hagejal tõendamiskoormis tõendamaks, et täitedokumendis (notariaalne leping nr 4303, tl 8 – 11) väljendatud kohustust ei ole enam olemas – s.o et see on rahuldatud. Kui hageja nimetatud asjaolu kohta tõendeid ei esita, jääb hagi rahuldamata. Kuna vaidlust ei ole selle üle, et hageja sai kostjalt 06.11.2011 laenulepingu nr 1/061111 alusel laenu 322 500 USD ning muid väiteid laenu tagasimaksmise kohta ei ole menetluses esitatud, tuleb hagejal

§ 230

lg 1 järgi seega ka tõendada, et Arkoma Management LTD poolt 25.06.2012 ja 27.09.2012 kostjale Leonid Khaninile tasutud maksed kogusummas 343 129 USD tehti just nimelt hageja ja mitte äriühingu enda samasisulise kohustuse täitmise eesmärgil sama võlausaldaja, s.o kostja, ees. Selle väite tõendamisel võib tähtsust omada ka see, kas Arkoma Management LTD on käesolevaks ajaks täitnud ka omaenda kohustuse laenuandja ehk kostja ees. Seejuures on hagejal võimalik taotleda

§ 236

lg 2 alusel kohtu kaasabi tõendite kogumisel, kui hagejal endal ei ole Arkoma Management LTD ja kostja vaheliste võlasuhete kohta võimalik tõendeid esitada.

§ 278

võimaldab menetlusosalisel taotleda kohtult, et kohus nõuaks teiselt isikult välja teatava dokumendi, mille ta arvab olevat selle isiku käes.

§ 279

lg 2 sätestab, et kui isiku valduses on asja lahendamiseks tähtsaid andmeid, peab ta kohtu nõudel koostama nende andmete alusel dokumendi ja esitama selle kohtule. Seega on põhimõtteliselt võimalik kohustada käesolevas asjas Arkoma Management LTD-d esitama või koostama kohtule dokumendi, millest nähtuks tema võlasuhete seis kostja L. Khanini ees.

1. Ringkonnakohus märgib, et hageja ei ole selgitanud, millist tähendust peaks asjas omistama asjaolule, et hageja R. Sibilev oli väidetavalt Arkoma Management LTD kasusaaja. Mõiste „tegelik kasusaaja“ on kasutusel Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduses (RahaPTS). Nimetatud seaduse § 9 lg 1 kohaselt on tegelik kasusaaja on füüsiline isik, kes teeb 6 oma mõju ära kasutades tehingu või toimingu või omab muul viisil kontrolli tehingu, toimingu või teise isiku üle ja kelle huvides, kasuks või arvel tehing või toiming tehakse. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt on äriühingu puhul tegelik kasusaaja füüsiline isik, kes lõplikult omab või kontrollib juriidilist isikut piisava arvu aktsiate, osade, hääleõiguste või omandiõiguse otsese või kaudse omamise kaudu, sealhulgas osalus esitajaaktsiate või -osade kujul, või muul viisil. Nimetatud seisund ei tähenda siiski, et äriühingul oleks kohustus või põhjendus täita oma nn tegeliku kasusaaja võlakohustusi. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu seisukohaga, et kuna hageja oli tegelikuks kasusaajaks, siis on loogiline, et äriühing täitis esmalt hagejal lasuva kohustuse.
2. Menetluskulude jaotuse otsustab maakohus vastavalt asja uue läbivaatamise tulemusele (

§ 173lg 3 teine lause).

Üllar Roostoja Kersti Kerstna-Vaks Kai Kullerkupp /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ 7