KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Mihkel Roos Kohtujurist Eliko Suurkuusk Määruse tegemise aeg ja koht 13.04.2018, Tallinn Tsiviilasja number 2-17-13535 Tsiviilasi Kohtutä

) § 1774 lg 2 p 3 alusel tuleb avaldus jätta rahuldamata. 7.

§ 1772

kohaselt, kui võlgnik ei ole lapse elatise sissenõudmiseks algatatud täitemenetluse ajal maksnud kolme kuu jooksul korrapäraselt elatist ja kohtutäituril ei ole õnnestunud seda sisse nõuda võlgniku vara arvelt, võib kohus sissenõudja nõusolekul ja kohtutäituri avalduse alusel, millele on eelnenud võlgniku hoiatamine, määrusega tähtajatult peatada järgmised õigused ja järgmiste lubade kehtivuse: 1) jahipidamisõigus; 2) mootorsõiduki juhtimisõigus; 3) relvaluba ja relvasoetamisluba; 4) väikelaeva ja jeti juhtimisõigus; 5) kalastuskaart; kui kohus peatab võlgniku õiguse või loa või mõlema kehtivuse, keelab ta ka vastava õiguse või loa või mõlema andmise sama kohtumäärusega; kohus võib korraga peatada mitu õigust ja luba ning keelata nende andmise; õiguse ja loa kehtivuse peatamisel ning nende andmise keelamisel võtab kohus arvesse § 1774 lõikes 2 sätestatut.

§ 1774

lg 2 kohaselt ei peata kohus võlgniku õigusi ega keela temale nende andmist, kui võlgnik on pärast kohtutäituri poolt avalduse esitamist: 1) asunud elatisnõuet täitma ning on tasunud vähemalt kahe kuu elatise; 2) sõlminud sissenõudjaga elatise tasumiseks maksegraafiku kokkuleppe ning on tasunud vähemalt ühe kuu elatise; 3) põhjendanud, et õiguste piiramine oleks tema suhtes ebaõiglane, eelkõige kui elatise tasumata jätmiseks esines mõjuv põhjus või kui õiguse peatamine või õiguse andmise keelamine takistaks oluliselt võlgniku ja tema ülalpeetavate toimetulekut. 2

§ 1772

lg 1 kohaldamise eelduseks on ajavahemiku, mille jooksul on elatis korrapäraselt maksmata, ja selle aja jooksul tekkinud võlgnevuse suuruse tuvastamine. Lõppastmes tuleb võlgnikul tõendada selle põhjuse olemasolu, mis peaks õiguse piiramise tema suhtes välistama. Tuleb kontrollida, kas olukorras, kus kogu võlgnikult sissnõutud raha oleks arvestatud lapse elatisnõude täitmiseks, oleksid võlgniku õiguste piiramise eeldused täidetud. Kui mitte, siis ei saa võlgnikule eespool nimetatud meedet kohaldada. Võlgniku õiguste piiramise meetme eesmärk ei ole võlgnikku karistada tehtu eest (elatise tasumata jätmine), vaid et nimetatud meede on pigem tõkend, mis peaks sundima võlgnikku igakuist elatist korrapäraselt tasuma või esitama mõjuva põhjuse, miks ta seda teha ei saa. Tuleb mh vastata küsimusele, kas võlgniku õiguste piiramine aitab väljamõistetud elatise maksmisele kaasa. Kohtud ei või võlgniku õigusi piirata üksnes põhjendusel, et võlgnikult on elatis välja mõistetud ja ta ei ole seda nõuetekohaselt tasunud. Võlgniku õiguste piiramist ei saa põhjendada ka sellega, et elatise võlgnevus on tekkinud pikema aja jooksul. Muu hulgas tuleb hinnata seda, kas meetmel, mille kohaldamist taotletakse, võib ka tegelikult olla mõju, mis innustaks võlgnikku lapse elatiskohustust täitma. 9. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 229 lg 2 kohaselt võib tõendiks olla tunnistaja ütlus, menetlusosalise vande all antud seletus, dokumentaalne tõend, asitõend, vaatlus ning eksperdiarvamus; hagita menetluses võib kohus lugeda asjaolude tõendamiseks piisavaks ka muu tõendusvahendi, muu hulgas menetlusosalise seletuse, mis ei ole antud vande all. 10. Xxxx on võlgnik täitemenetluses, mida kohtutäitur Mati Kadak on alustanud lapse elatise nõude sundtäitmiseks. Elatise võlgnevuse nõude suurus 30.09.2017 seisuga on 7892,11 eurot alates 28.09.2012. Antud juhul esinevad

§ 1772lõikes 1 nimetatud asjaolud.

1. Rahvastikuregistri andmete kohaselt on võlgnik oma ema Xxxx eestkostja. Perekonnaseaduse (PKS) § 206 kohaselt kaitseb eestkostja eestkostetava varalisi ja isiklikke õigusi ning huve; muu hulgas peab eestkostja hoolitsema selle eest, et eestkostetav saaks vajalikul määral ravi- ja sotsiaalteenuseid. PKS § 202 ja § 179 kohaselt on eestkostjal kohustus hoolitseda eestkostetava isiku ja vara eest oma ülesannete piirides, eestkostja peab vara valitsema hea eestkostja hoolsusega; eestkostja vastutab oma kohustuste süülise rikkumisega tekitatud kahju eest.
2. Arvestades, et teised menetlusosalised ei seadnud kahtluse alla võlgniku esile toodud asjaolude õigsust ja ka muud asjas kogutud andmed ei sea võlgniku esile toodud asjaolude usaldusväärsust kahtluse alla, loeb kohus TsMS § 229 lg 2 teise lause alusel võlgniku seletused tõendiks. Võlgniku seletustega, Xxxx kirjaga (tl 49) ja Xxxx esitatud arvetega (tl 50, 51) on tõendatud järgmised asjaolud. Võlgniku ema Xxxx on Xxxx haiglas ravil. Võlgnik on üks oma ema ülalpidajatest, teisteks ülalpidajaks on riik pensioni näol ja kohaliku omavalitsuse üksus. Võlgniku ema pension kulub haigla teenuste katmisele. Võlgnik maksab vastavalt oma võimalustele oma ema korteriga seotud kulusid. Kui võlgniku ema korteri eest ei makstaks midagi, siis müüdaks see tõenäoliselt enampakkumisel, mille kohta on saadetud hoiatus.
3. Eeltoodust tulenevalt esines elatise tasumata jätmiseks mõjuv põhjus. Arvestades ülal toodud asjaolusid, sissenõudja huvi elatise kohustuse täitmise vastu, võlgniku ema 3