) § 416 lg 2). 2
Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline soovib taotleda menetlustoimingu tegemiseks riigi menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. Kohtuotsuse põhjendused Tulenevalt
lõigetest 1-3 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt hagile vastanud. Hageja nõusolekut tagaseljaotsuse tegemiseks eeldatakse, kui hageja ei ole kohtule teatanud, et ta ei soovi tagaseljaotsuse tegemist. Tagaseljaotsuse võib teha kohtuistungit pidamata. 3
väljaandes Ametlikud Teadaanded hagi menetlusse võtmise määruse resolutsiooni avaldamise teel. Teadaandes (tl.40) on teatavaks tehtud, et hagimaterjalid on võimalik kätte saada aadressilt Võru tn.12, Põlva, Võru kohtumaja kantseleist ning dokumendid on kättesaadavad ka avalikus e-toimikus. Vastavalt avaldatud teadaandele loetakse menetlusdokumendid S. L. avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Kohus oli määranud hagile vastamise tähtajaks 30 päeva arvates hagimaterjalide kättetoimetamisest. Kostja ei ole kohtu määratud tähtaja jooksul ega ka hiljem hagile vastanud.
Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele võlaõigusseaduse (VÕS) §de 76 lg 1, 100, 101 lg 1 p 1 ja 6, 113 lg 1, 396 lg 1 ja 164 lg 2 alusel.
alusel võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja on taotlenud viivise väljamõistmist lepingus kokku lepitud määras- 22 % aastas, s.o 0,06 % päevas tähtajaks tasumata summalt iga maksmisega viivitatud päeva eest ning arvestanud sissenõutavaks muutunud viiviseid kuni 20.08.2017 summas 377,33 eurot. Kohus on arvestanud välja viivise põhinõudelt –670 eurot alates hagi esitamisest kuni kohtuotsuse tegemiseni, summas 88 eurot. Seega tuleb kokku kostjalt hageja kasuks välja mõista 964,72 eurot (670 +294,72 +465,33). Menetluskulude jaotus 4
lõike 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Kuna kohus hagi rahuldab, tuleb menetluskulud
lg 1 alusel jätta kostja kanda.
lg 1 kohaselt määratakse kohtuotsuses kindlaks ka menetluskulude rahaline suurus. Vastavalt
lg 1 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud, osundatud paragrahvi 2. lõige sätestab, et kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuvälised kulud on
Hageja on esitanud kohtule menetluskulude nimekirja (tl 37), milles on taotlenud kostjalt menetluskuluna tasutud riigilõivu, summas 200 eurot (sealhulgas 45 eurot maksekäsu kiirmenetluses) ning esindajale õigusabi eest makstud tasu, summas 350 euro väljamõistmist. Riigilõivude tasumist on kontrollitud, tasutud riigilõivu suurus tuleneb riigilõivuseadusest.
§-de 176 lg 5 ja 174 lg 10 alusel on hageja kinnitanud, et hüvitamiseks esitatud kulud on seotud kohtumenetlusega ning ta ei ole käibemaksukohuslane ega saa seetõttu tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada.
lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus esindaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu tehinguga määratud esindaja. Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja kulu on olnud käesolevas menetluses põhjendatud ja vajalik. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskulude katteks välja mõista kokku 550 (200+350) eurot. Hageja on taotlenud hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt ka viivise tasumist
Osundatud sätte kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et 5
Kostjale ei ole õnnestunud menetlusdokumente kätte toimetada tema registrisse kantud aadressile ega muudele teadaolevatele aadressidele ning kohtule ei ole teada kostja viibimiskoht. Hagimaterjalid on kostjale kätte toimetatud avalikult väljaandes Ametlikud Teadaanded teate avaldamise teel. Seetõttu leiab kohus, et ka tagaseljaotsus tuleb S. L. kätte toimetada avalikult vastavalt
lg 3 ja 4 sätestatule.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.