Obsah (5)

§ 55§ 121§ 207§ 158§ 249

MÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Tiina Pappel, Madis Ernits, Maili Lokk Määruse tegemise aeg ja koht 25.04.2018, Tartu Haldusasja number 3-18-244 Haldusasi A.G. kaebus Viru Vangla 01.03

) § 158 lg 2 teise lause kohaselt hindab kohus haldusakti ja toimingu õiguspärasust haldusakti andmise või toimingu aja seisuga, siis ei anna Viru Vangla 01.03.

1. a käskkirja tühistamiseks alust asjaolu, et selle andmisel ei ole arvestatud hiljem esitatud arstitõendiga. Halduskohus leidis, et sisuliselt on kaebaja taotlenud 22.01.2018 esitatud vaides, millega ta nõudis 01.03.
2. a käskkirja kehtetuks tunnistamist, haldusmenetluse uuendamist. Viru Vangla tagastas kaebaja 22.01.
3. a vaide põhjendusel, et kaebaja on juba vaidlustanud 01.03.2017 antud tööle määramise käskkirja ning kaebajal ei ole õigust uuesti vaiet esitada ning vangla ei ole pädev uuesti vaiet lahendama. Halduskohus märkis, et vangla oleks pidanud 22.01.
4. a vaides esitatud taotlust 01.03.
5. a käskkirja kehtetuks tunnistamiseks käsitlema haldusmenetluse uuendamise taotlusena ning seetõttu on kaebaja 22.01.
6. a vaie tagastatud õigusvastaselt. Samas leidis halduskohus, et vaide tagastamise otsuse vaidlustamine halduskohtus ei aita kaasa kaebaja õiguste kaitsele. Kaebaja 2 saaks nõuda kohustamiskaebusega ettekirjutuse tegemist Viru Vanglale kaebaja 22.01.
7. a taotluse uueks lahendamiseks, kuid selleks oleks vaja kaebajal eelnevalt läbida kohustuslik kohtueelne menetlus, mida kaebaja ei ole teinud. Halduskohus ei pidanud otstarbekaks suunata kaebajat sellise nõude esitamisele, kuna nõudel puuduvad edulootused. Halduskohus lõpetas menetluse nõudes Viru Vangla 01.03.
8. a käskkirja nr 6-2/246-1 tühistamiseks, kuna kaebus on esitatud tähtaega ületades ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele. Kaebaja oleks pidanud tööle määramise käskkirja vaidlustama 30 päeva jooksul vaidemenetluse lõppemisest. Asjaolu, et tööle määramise käskkirja hakati täitmisele pöörama oluliselt hiljem, ei õigusta kaebuse hilinenult esitamist. Halduskohus leidis, et kuna menetlus kuulus 01.03.
9. a käskkirja tühistamise nõudes lõpetamisele, siis ei ole pooleliolevat vaide- ega kohtumenetlust ning esialgse õiguskaitse taotluse esitamise lubatavuse eeldused ei ole täidetud. Halduskohus tagastas

§ 55lg 2 alusel kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse.

Viru Vangla kodukorra lisa nr 1.8 p 3 tühistamise nõudes tagastas halduskohus kaebuse

§ 121

lg 1 p 4 alusel kohustusliku kohtueelse menetluse mittenõuetekohase läbimise tõttu, kuna vangla on tagastanud vaide õiguspäraselt. Halduskohus nõustus vaide tagastamise otsuses leituga, et kuna kaebaja paigutati esmakordselt V7 osakonnas kartserikaristust kandma 10.04.2017 ning kaebajal olid juba sellel ajal tervisehädad, siis pidi kaebaja vaidlustama seda kodukorra sätet 30 päeva jooksul pärast esmakordset mõju ilmumist. Kaebuse tuvastamisnõude osas hilisema hüvitamiskaebuse esitamise sooviga tagastas halduskohus

§ 121lg 2 p 1 ja § 45 lg 2 alusel kaebeõiguse puudumise tõttu.

Halduskohus märkis ka seda, et asjas esitatud materjalidest ei nähtu, et kaebaja oleks hüvitamisnõude osas läbinud kohustuslikku kohtueelset menetlust. Viru Vangla 18.12.

1. a käskkirja nr 6-3/1244-1 ja 16.01.
2. a käskkirja nr 6-3/51-1 tühistamise nõuete osas võttis halduskohus kaebuse menetlusse. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
3. Kaebaja esitas 28.03.2018 Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse Tartu Halduskohtu 13.03.
4. a määruse resolutsiooni p-de 1, 2 ja 3 peale. Kaebaja on seisukohal, et Viru Vangla 01.03.
5. a käskkiri nr 6-2/246-1 on üldkorraldus ja seda saab vaidlustada 30 päeva jooksul mõju avaldumisest. Sellest tulenevalt on kaebaja seisukohal, et ta on vaidlustanud selle õigeaegselt. Kaebaja on seisukohal, et iga kord, kui arst tegi uue sissekande tema tervisekaardile, oleks tulnud arstitõend, mille alusel ta tööle määrati, üle vaadata ning seda muuta või põhjendada, miks sellega töövõime ei muutunud. Seega ei arvesta arstitõend kõiki asjaolusid ning on seetõttu tühine. Kaebaja väitel eeldavad kõik talle pandud tööülesanded kummardamist, painutamist ja sundasendeid. Neuroloogi otsuse kohaselt saab kaebaja teha osalise tööajaga kerget tööd, täpsustamata, mida ta sellega silmas peab. Vangla üldarsti otsus on varasem. Seega ei saanud üldarst neuroloogi otsusest juhinduda, nagu kohus leidis. Arvestatud ei ole ka nägemispuuet. Kaebaja on seisukohal, et tema esialgse õiguskaitse taotlus tuleks rahuldada, sest hilisemaid tagajärgi ei ole võimalik kõrvaldada. Kaebaja leiab, et ta on vaidlustanud ka vangla kodukorra lisa nr 1.8 p 3 õigeaegselt, sest tegemist on üldkorraldusega ning seda saab vaidlustada 30 päeva jooksul alates sellest, kui see mõju avaldab. Kaebaja on seisukohal, et 15 h ilma võimaluseta selga puhata ei ole õiguspärane. Kaebaja on seisukohal, et vangla ei ole suutnud tõendada, et olukord, kus isikul on voodivarustus kartserikaristuse ajal kambris, seaks ohtu vangla julgeoleku. Samuti ei ole vangla suutnud põhjendada, miks ei ole võimalik distsiplineerida kinnipeetavaid teisiti. Kaebaja on seisukohal, et tema tuvastamiskaebus on põhjendatud, sest see täidab ka preventiivset eesmärki. 3 RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6. Ringkonnakohus leiab, et halduskohus on õigesti lõpetanud menetluse Viru Vangla 01.03.
7. a käskkirja nr 6-2/246-1 tühistamise nõudes, õigesti jätnud esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata ning samuti õigesti tagastanud kaebuse Viru Vangla kodukorra lisa nr 1.8 p 3 tühistamise ning kaebajale tekitatud füüsiliste ja vaimsete kannatuste tuvastamise nõudes. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruse põhjendustega ning ei pea vajalikuks neid korrata (

§ 207lg 1 ja § 201 lg 4).

Ükski määruskaebuse väide ei anna alust vaidlustatud halduskohtu määruse tühistamiseks. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.

1. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse esitaja seisukohaga, et Viru Vangla 01.03.
2. a käskkirja puhul, millega kaebaja määrati majandustööle, on tegemist üldkorraldusega. HMS § 51 lg 2 kohaselt on üldkorraldus haldusakt, mis on suunatud üldiste tunnuste alusel kindlaksmääratud isikutele või asja avalik-õigusliku seisundi muutmisele. Viru Vangla 01.03.
3. a käskkiri on suunatud üksnes kaebajale, mitte üldiste tunnuste alusel kindlaksmääratud isikute ringile. Samuti on kaebaja Viru Vangla 01.03.
4. a käskkirja ka juba 21.03.2017 esitatud vaidega vaidlustanud, mistõttu pidi kaebaja olema kohe pärast käskkirja andmist aru saanud, et see mõjutab tema õigusi vahetult.
5. Samuti on alusetu kaebaja väide, et iga kord, kui tema tervisekaardile sissekanne tehti, oleks tulnud arstitõend, mille alusel ta tööle määrati, üle vaadata ning seda muuta või põhjendada, miks töövõime ei muutunud. HMS § 54 kohaselt on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. Seega hinnatakse haldusakti õiguspärasust haldusakti andmise aja seisuga (

§ 158lg 2).

Hilisemad muudatused haldusakti aluseks olnud asjaoludes võivad teatud juhtudel anda aluse haldusmenetluse uuendamiseks. HMS § 44 lg 1 p 1 kohaselt uuendab haldusorgan menetlusosalise taotlusel haldusmenetluse, kui taotluse esitaja õigusi kestvalt piirava haldusakti andmise aluseks olnud asjaolu või õigusnorm on ära langenud. HMS § 65 lg-s 3 on sätestatud, et kui langeb ära kestvalt õigusi piirava haldusakti andmise alus õiguslike või faktiliste asjaolude muutumise tõttu, tuleb haldusakt isiku taotlusel tunnistada kehtetuks asjaolude muutumisest alates. Halduskohus on õigesti leidnud, et Viru Vangla oleks pidanud kaebaja 22.01.

1. a vaides esitatud taotlust Viru Vangla 01.03.
2. a käskkirja kehtetuks tunnistamiseks käsitlema haldusmenetluse uuendamise taotlusena. Samas nõustub ringkonnakohus halduskohtu seisukohaga, et käesoleval juhul ei ole otstarbekas suunata kaebajat kaebuse nõuet muutma, et esitada kohustamisnõue vanglale ettekirjutuse tegemiseks menetluse uuendamise taotluse läbivaatamiseks, sest ei nähtu, et kaebajal oleks kohustamisnõude osas läbitud kohustuslik kohtueelne menetlus.
3. Kuna halduskohus on õigesti lõpetanud menetluse Viru Vangla 01.03.
4. a käskkirja nr 6-2/246-1 tühistamise nõudes, siis on põhjendatud ka esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata jätmine.
5. Viru Vangla kodukorra lisa nr 1.8 p 3 tühistamise nõude tagastamisel

§ 121

lg 1 p 4 alusel on halduskohus õigesti leidnud, et kaebajal ei ole selle nõude osas kohustuslik kohtueelne menetlus korrakohaselt läbitud, sest vangla on tagastanud kaebaja vaide õiguspäraselt. Kaebaja nõude puhul tuvastada vangla tegevuse õigusvastasus osas, mis puudutab tema alusetult kartseris hoidmist ning kartserikaristuse ajal voodivarustuse äravõtmist päevaseks ajaks, on 4 halduskohus õigesti leidnud, et kaebajal puudub kaebeõigus tuvastamiskaebuse esitamiseks hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsuse osas. Samas on kaebaja kaebuses märkinud ka, et tal on preventiivne huvi. Määruskaebuse kohaselt on kaebaja seisukohal, et tema tuvastamiskaebus on preventiivse eesmärgi tõttu lubatav. Halduskohus ei ole preventiivsel eesmärgil esitatud tuvastamisnõude osas määruse põhjendustes seisukohta võtnud.

§-de 162, 165 ja § 203 lg 2 kohaselt peavad ka kohtumääruste puhul olema põhjendavas osas esitatud resolutsiooni kohta selged, ammendavad, vastuoludeta ja veenvad põhjendused, mille alusel oleks kohtu siseveendumuse kujunemine lahendi lugejale jälgitav (vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi 08.12.

1. a otsus asjas nr 3-3-1-55-16, p 13). Seega on halduskohtu määruse põhjendused selles osas puudulikud.
2. Riigikohtu praktika kohaselt võib tuvastamiskaebuse esitada ka preventiivse huvi tõttu (Riigikohtu halduskolleegiumi 25.10.
3. a määrus asjas nr 3-17-749 p 11 ja seal viidatud varasem praktika), et vältida haldusorgani jätkuvat või korduvat õigusvastast tegevust isiku suhtes. Kartserikaristuse kandmisega seotud tegevuste vaidlustamisel tuvastamisnõudega preventiivsel eesmärgil on Riigikohus leidnud, et kinnipeetaval on kartserisse paigutamist võimalik ise vältida uutest distsiplinaarsüütegudest hoidudes. Seetõttu ei ole ka preventiivne huvi piisav tuvastamiskaebuse esitamiseks (Riigikohtu halduskolleegiumi 09.02.
4. a määrus asjas nr 3-3-1-75-16, p 8.1). Kui vangla peaks kaebaja uuesti kartserisse paigutama ning kaebaja on jätkuvalt seisukohal, et tema kartserisse paigutamine või kartserikaristuse kandmise ajal voodivarustuse äravõtmine päevaseks ajaks, on õigusvastane, siis on kaebajal võimalik esitada vangla tegevuse peale vaie ning vajaduse korral saab kaebaja halduskohtule esitada ka esialgse õiguskaitse taotluse (

§ 249lg 2).

Sellest tulenevalt on kaebajal olemas tõhusamad vahendid oma õiguste kaitseks tulevikus sarnases olukorras ning see välistab tuvastamiskaebuse esitamise õiguse preventiivsel eesmärgil. Seega on halduskohus iseenesest õigesti tuvastamisnõude tagastanud, kuid ringkonnakohus täiendab halduskohtu määruse põhjendusi käesoleva määruse põhjendustega preventiivse huvi alusel esitatud tuvastamisnõude tagastamise osas.

1. Eeltoodust tulenevalt jääb määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 13.03.
2. a määruse resolutsiooni p-d 1-3 muutmata. Ringkonnakohus täiendab halduskohtu määruse põhjendusi preventiivse huvi alusel esitatud tuvastamisnõude tagastamise osas. /allkirjastatud digitaalselt/ 5