Obsah (4)

§ 1§ 5§ 3§ 38

KOH TU MÄÄ RUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Tanel Saar, Tiina Pappel, Madis Ernits Määruse tegemise aeg ja koht 26.04.2018, Tartu Haldusasja number 3-17-579 Haldusasi Siiri Reiljani kaebus

) § 2 lg 2). Sellise menetlusega ei tõrjuta konkreetset vahetut ohtu isiku elule, tervisele, varale või keskkonnale, kuna olukorda ei esine. Tuleohutusnõuded on sätestatud selleks, et maandada abstraktset ohtu. Halduskohus märkis, et küsimus on selles, kas menetlusvälisel isikul on õigus nõuda Päästemetilt, et viimane sekkuks kolmanda isiku õigustesse. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et Päästeameti läbiviidav riiklik järelevalve menetlus ei ole loodud mitte üksnes seaduslikkuse ja sellest tulenevalt avaliku huvi tagamiseks, vaid ka 3 üksikisiku õiguslikult kaitstava huvi tagamiseks. See tähendab, et üksikisikul on õigus Päästeametilt nõuda, et viimane astuks samme tõrjumaks ohte üksikisiku õigushüvedele. Eeskätt hõlmab see õiguse pöörduda Päästeameti poole vastava nõudega, selle nõude menetlemist ning kaalutlusvigadeta otsustuse tegemist (vt nt haldusasjad nr 3-12-1697, 3-14-202, 3-14-51460). Päästeseaduse (PäästeS) § 2 lg-st 2 järeldub üheselt, et riiklik järelevalve menetlus, mille eesmärgiks on päästesündmusega kaasneva ohu tõrjumine, on loodud lisaks avaliku huvi kaitseks ka üksikisiku elu, tervise ja vara kaitseks. Seetõttu saab päästesündmuse korral isik nõuda Päästeameti sekkumist ja kaalutlusvigadeta otsustust. Eelduslikult on päästesündmuse ajal Päästeameti kaalutlusõigus viidud nullini, mis tähendab, et ta on reeglina kohustatud ka tegutsema. Tuleohutuse seaduse alusel läbiviidava riikliku järelevalve menetluse puhul on küsitav, kas seadusandja on tuleohutuse kontrollimise menetluse loonud lisaks avaliku huvi kaitseks ka üksikisiku huvi kaitseks. Tuleohutuse seadus võimaldab teha ka järeldust, et Päästeamet teostab tuleohutuse alast riiklikku järelevalvet, tehes pigem seaduslikkuse kontrolli avalikes huvides. Tuleohutuse seadus sätestab füüsiliste ja juriidiliste isikute ning riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste ja organite kohustused, õigused ja vastutuse tuleohutuse tagamisel ning riikliku järelevalve teostamise (

§ 1lg 1).

Tuleohutuse seadus sätestab nõuded isikutele, mida nad peavad järgima, ehitistele ja seadmetele, millele need peavad vastama, et tagatud oleks üldine tuleohutus avalike huvide, sh kõigi isikute kaitseks (vt

§-d 3 jj). Nende nõuete täitmise kontrollimisega tõrjub Päästeamet sisuliselt nn abstraktset ohtu. Selles õigussuhtes on kaks poolt, kelleks on tuleohtusunõudeid järgima kohustatud isik ning Päästeamet, kes kontrollib, kas kohustatud pool täidab seadusest tulenevat kohustust. Seadusandja ei ole selgesõnaliselt tuleohutuse seadusega loonud regulatsiooni, mis annaks ka menetlusvälisele isikule õiguse nõuda Päästeametilt nii tuleohutusalase riikliku järelevalve menetluse läbiviimist kui ka konkreetsete meetmete rakendamist kohustatud isiku suhtes (nn kolmikmõju). Asjaolust, et tuleohutuse seaduses sätestatud riiklik järelevalve toimub kaalutlusõiguse alusel, ei saa veel järeldada, et see menetlus olekski loodud ka konkreetse üksikisiku huvide kaitseks. Kas norm kaitseb lisaks avalikele huvidele ka üksikisiku huve, seda saab järeldada järelevalvet reguleerivast õigusnormist. Kui seadusandja eesmärgiks oleks olnud luua tuleohutuse alane riiklik järelevalve menetlus ka konkreetse üksikisiku huvide kaitseks, oleks ta tuleohutuse seaduses sätestanud sarnase õigusnormi kui PäästeS § 2 lg-s 2 sätestatud õigusnorm. Riikliku järelevalve menetluse ressurss on piiratud. Küsitav on, kas seadusandja tahteks oleks koormata Päästeametit menetlustega, kus nt kõigi kortermaja kõigile omanikele antakse õigus nõuda Päästeametilt kaalutlusvigadeta otsustust teise korteriomaniku kohta. Päästeameti seadusest tulenevate kohustuste täitmist kontrollitakse teiste meetmetega (nt haldusjärelevalve, õiguskantsleri algatatud menetlus, parlamentaarne kontroll siseministeeriumi tegevuse üle). Kuna korrakaitseseadus loob üksnes materiaalõigusliku aluse sekkumaks isikute õigustesse ning see ei reguleeri riikliku järelevalve menetlust, selle tõttu tulebki kohtutel iga riikliku järelevalve erivaldkonnas eraldi otsustada, kas seadusandja tahteks oli luua see menetlus lisaks avaliku huvi kaitseks ka üksikisiku subjektiivsete õigushüvede kaitseks. Halduskohtu hinnangul ei jääks nn puudutatud isiku huvid ega õigused kaitseta, kui tal puudub õigus nõuda Päästeametilt tuleohutuse alast riikliku järelevalve menetluses kaalutlusvigadeta otsustamist. Isikul on endiselt õigus pöörduda nt märgukirjaga Päästeameti poole, milles teavitatakse tuleohutusnõuete võimalikust rikkumisest. Selline teave võib osutuda ajendiks, et alustada riikliku järelevalve menetlust. Isikul on mh õigus kasutada eraõiguslikke õiguskaitsevahendeid, nt kahju tekitava tegevuse keelamine (võlaõigusseadus § 1055), kahjulike mõjude keelamist (asjaõigusseadus (AÕS) § 143), nõuda rajatise või seadeldise eemaldamist (AÕS § 144). Puudutatud isik saab nt vaidlustada ehitisele väljastatud kasutusluba, kui kasutusluba ei vasta seadusest tulenevatele tingimustele, mh tuleohutusnõuetele. Kohaliku omavalitsuse üksus võib 4 ehitusseadustikus sätestatud ehitus- või kasutusloa anda, kui Päästeamet on kooskõlastanud ehitusprojekti või kasutusloa andmise ehitise kohta, mille kohta on õigusaktiga kehtestatud tuleohutusnõuded (

§ 5lg 1).

Kasutusloa vaidlustamise menetluse raames on võimalik anda hinnang mh ka selle kohta, kas Päästeamet on enda kooskõlastuse andnud kooskõlas kehtiva õigusega (s.o vastavalt seadusest tulenevatele tuleohutusnõuetele) või mitte. Määruskaebuse esitaja vaidlustas X väljastatud kasutusloa. Riigikohtu hinnangul vastas kasutusluba kehtivatele tuleohutusnõuetele (vt RKHKo 31.01.2017, 3-3-1-69-16, p-d 28 jj). Seega on määruskaebuse esitaja saanud kasutada enda õiguste kaitseks avalik-õiguslikku õiguskaitsevahendit. Seega võib eelnevast järeldada, et tuleohutuse alane riiklik järelevalve on loodud kaitsma eeskätt avalikku huvi (vt analoogselt Finantsinspektsiooni läbiviidava finantsjärelevalvega, RKHKm 29.03.2016, 3-3-1-39-15, p 15). Halduskohus märkis, et isegi kui tuleohutusalane riiklik järelevalve menetlus peaks olema loodud ka määruskaebuse esitaja huvide kaitseks, on ta riikliku järelevalve menetluse Päästeametilt saanud. Halduskohus kohustas Päästeametit otsustama riikliku järelevalve menetluse, mida Päästeamet ka tegi ning rakendas seejuures kohustatud isiku suhtes seadusest tulenevaid meetmeid (vt haldusasjad nr 3-12-1697, 3-14-202, 3-14-51460). Kaebuses märgitud asjaolud ei ole võrreldes varasema aja ja eelmise haldusasjaga nr 3-12-1697 muutunud. Määruskaebuse esitaja esitas Päästeametile samadel asjaoludel korduva kohustamisnõude, millele Päästeamet on vastanud. Määruskaebuse esitajal puudub subjektiivne õigus nõuda konkreetse meetme rakendamist kohustatud isiku suhtes (RKHKo 13.10.2010, 3-3-1-44-10, p 15). Halduskohus leidis, et Päästeamet ei ole määruskaebuse esitaja menetluslikke õigusi rikkunud. Määruskaebuse esitajal puudub õigus nõuda riikliku järelevalve menetluse algatamist ja konkreetsete meetmete rakendamist kolmanda isiku suhtes. Seejuures ei sätesta päästeseadus ega tuleohutuse seadus, millise aja jooksul on Päästeamet kohustatud otsustama riikliku järelevalve menetluse algatamise ja konkreetsete meetmete kohaldamise küsimusi, kui talle on esitatud teave võimaliku päästesündmuse või tuleohutusalase nõude rikkumise kohta. Riikliku järelevalve menetluse algatamise otsustab (sh aja) Päästeamet kaalutlusõiguse alusel, seejuures võtab ta arvesse seaduses sätestatud volituse piire, kaalutlusõiguse eesmärki, õiguse üldpõhimõtteid, olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve. Päästeamet on põhjendatult oodanud ära kohtuotsuse jõustumise haldusasjas nr 3-13-628, kuna selles asjas tuli võtta seisukoht küsimuses, kas X väljastatud kasutusluba vastab tuleohutusnõuetele või mitte. Määruskaebuse esitaja esitas kaebuse kasutusloa peale 14.08.2013 (haldusasi nr 3-13-628). Määruskaebuse esitaja esitas Päästeametile korduva avalduse 10.11.

1. Päästeamet teavitas määruskaebuse esitajat, et enne kasutusloa vaidluse lõppu ta otsust ei langeta 28.11.
2. Riigikohus tegi asjas nr 3-13-628 lahendi 31.01.
3. Päästeamet keeldus riikliku järelevalve menetluse algatamisest 10.02.
4. Praeguses asjas on määruskaebuse esitaja pöördumist menetletud ja määruskaebuse esitajat on Päästeameti otsustusest teavitatud. Seetõttu ei ole halduskohtu hinnangul Päästeamet määruskaebuse esitajale vastamisega õigusvastaselt viivitanud. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS
5. Määruskaebuse esitaja esitas Tartu Halduskohtu 27.06.
6. a määruse peale määruskaebuse, milles palub Tartu Halduskohtu 27.06.
7. a määruse tühistada. Määruskaebuse esitaja ei taotlenud formaalset-abstraktset „riiklikku järelevalvet“, vaid kehtivate tuleohutusnõuete mittetäitmisest kinnistul X asuvate hoonete põhjustatud tuleohu likvideerimist, mis ähvardab määruskaebuse esitaja vara ja elu. Määruskaebuse esitaja esitas 5 2016 nõude Päästeametile oma vara ja elu tuleohutuse tagamiseks hoopis teisel õiguslikul alusel võrreldes 2012 nõudega tuleohutuse riiklikuks järelevalveks. Määruskaebuse esitaja lasi aastal 2014 end eksitada Päästeameti poolt antud teadlikult valest õigusvastasest kooskõlastusest kinnistu X ja selle lähiümbruse detailplaneeringu tuleohutusosale, mis viitas EVS 812-7:2008 olematule (mitteeksisteerivale) punktile 12.2.
8. Päästeamet aga kooskõlastas määruskaebuse esitaja vara ja elu ähvardava tuleohu põlistamisele suunatud nn elamu ja nn kõrvalhoone-sauna kasutusload. Päästeseadus ja tuleohutuse seadus ei omista Päästeametile kaalutlusõigust kehtivate tuleohutusnõuete mitterakendamiseks, kui määruskaebuse esitaja vara ja elu on tuleohus. Päästeametil on õigus vabalt valida tuleohutusnõuete täitmise tagamiseks tõhusaim meede. Elamu kolmanda korruse ja nn kõrvalhoone-sauna esimese ja teise korruse XX poole jäävad aknad asuvad määruskaebuse esitaja garaaži 8 m laiuses tuleohutuskujas. Määruskaebuse esitajal on kehtivatest tuleohutusnõuetest tulenev õigus nõuda Päästeametilt kinnistul X asuvate hoonete kolmandate korruste likvideerimist. Kinnistu X nn elamu ja nn kõrvalhoonesaun kehtivatele tuleohutusnõuetele ei vasta. Määruskaebuse esitaja informeeris Päästeametit, et kinnistult X lähtuv tuleoht on
9. a ja
10. a oluliselt suurenenud seoses nn kõrvalhoonesauna akna eest tuletõkkekonstruktsiooni likvideerimisega ja kasutusloata tuleohutusnõuetele mittevastava nn vana elamu laienduse teise ja kolmanda korruse õigusvastase kasutuselevõtuga majutushoonena.
11. a järelevalve ei saanud hõlmata kolmanda isiku poolt majutushoonena kasutusele võetud ilma kasutusloata kehtivatele tuleohutusnõuetele mittevastavat nn vana elamu laiendust. Kehtivate tuleohutusnõue täitmise kohustus on suunatud nii avaliku huvi kui ka üksikisiku huvi kaitse tagamisele ja Päästeametil on ainupädevus tuleohutuse tagamisel. Asjakohatu, aga ka õiguslikult absurdne on kohtu püüd omistada seadusandjale tahe panna Päästeametile kohustus kaitsta ainult „avalikke huve“ ja jätta üksikisiku huvid tuleohutuse tagamisel tähelepanuta. Määruskaebuse esitaja subjektiivsete õiguste rikkumine muudab aga antud juhul kehtivate tuleohutusnõuete täitmise tagamise avalikuks huviks. Kehtivate tuleohutusnõuete mittetäitmine seab ohtu kinnistu X nn elamusse ja nn vana elamu laiendusse kui majutushoonetesse majutatavad kliendid. Päästeamet viivitas avaldusele vastamisega. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
12. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 27.06.
13. a määrus muutmata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruse põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4). Ükski määruskaebuses esitatud väide ei anna alust jõuda halduskohtust erinevale seisukohale.
14. Halduskohus tagastas määruskaebuse esitaja kaebuse, kuna kaebusega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki (HKMS § 121 lg 2 p 2 v.r.). Halduskohus leidis, et Päästeamet ei ole määruskaebuse esitaja menetluslikke õigusi rikkunud ning määruskaebuse esitajal puudub õigus nõuda riiklikku järelevalve algatamist ja konkreetsete meetmete rakendamist kolmanda isiku suhtes. Riikliku järelevalve menetluse algatamise ja aja otsustab Päästeamet kaalutlusõiguse alusel.
15. Ehitusseadustiku (EhS) § 2 lg 1 sätestab, et käesolevat seadustikku kohaldatakse ehitisele, selle kavandamisele ning ehitamisele, kasutamisele ja korrashoiule niivõrd, kuivõrd seda ei ole reguleeritud muu seadusega, ratifitseeritud rahvusvahelise lepinguga või Euroopa Liidu õigusaktiga. EhS § 130 lg 10 kohaselt teostab Päästeamet riiklikku järelevalvet ehitise tuleohutusnõuete täitmise üle. Ehitusseadustikust tuleneb küll, et Päästeamet teostab riiklikku 6 järelevalvet, aga jätab eriseaduste sisustada Päästeameti täpse pädevuse. PäästeS § 5 lg 1 p 3 sätestab, et Päästeameti ülesandeks on järelevalve tuleohutuse seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuete täitmise üle ning teistes seadustes tuleohutuse tagamiseks ettenähtud nõuete täitmise üle.

§-st 1 tuleneb, et tuleohutuse seadus sätestab füüsiliste ja juriidiliste isikute ning riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste ja organite kohustused, õigused ja vastutuse tuleohutuse tagamisel ning riikliku järelevalve teostamisel.

§ 3

lg 1 p 1 sätestab, et isik on kohustatud järgima tuleohutusnõudeid.

§ 38

lg 1 p 1 sätestab, et

ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuete täitmise üle teostab riikliku järelevalvet Päästeamet – kogu riigi territooriumil.

§ 38

lg 2 sätestab, et Päästeamet teostab riiklikku järelevalvet

§ 38

lg 1 punktides 3–6 nimetatud ja muudes seadustes või nende alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud tuleohutusnõuete täitmise üle ainult edasilükkamatutel juhtudel. Käesolevas asjas määruskaebuse esitaja poolt kirjeldatud asjaolude puhul ei ole tegemist

§ 38lg 1 p-des 3–6 nimetatuga.

Tuleohutusnõuetega seonduvat järelevalvemenetluse alustamise täpsemat korda tuleohutuse seaduses ega päästeseaduses ei sätestata. Seega tuleb Päästeametil otsustada järelevalvemenetluse algatamine üldise kaalutlusõiguse alusel.

1. Riigikohtu halduskolleegium on asunud seisukohale, et isikul puudub subjektiivne õigus nõuda järelevalvemenetluse algatamist või konkreetse meetme rakendamist kolmanda isiku suhtes, kui pädevus- ja volitusnorm näevad järelevalveorganile ette kaalutlusõiguse nii järelevalvemenetluse algatamiseks kui ka järelevalvemeetme rakendamiseks. Puudutatud isik (isik, kelle õigusi võib kolmanda isiku õigusvastane tegevus rikkuda) võib aga nõuda, et järelevalveorgan otsustaks järelevalvemenetluse algatamise või järelevalvemeetme rakendamise küsimuse kaalutlusvigadeta, kui järelevalvet sätestav õigusnorm kaitseb ka tema õigushüve (vt RKHKo 13.10.2010, 3-3-1-44-10, p 15; RKHKm 23.10.2013, 3-3-1-29-12, p 17). Ehitusseadustiku eelnõu (555 SE) seletuskirjas on riikliku järelevalve teostamisest räägitud kui järelkontrollist. Ehitusseadustiku eelnõu seletuskirjas on märgitud, et riikliku järelevalve läbiviimise käigus tegeletakse eelkõige avalikule korrale tekkida võiva või tekkinud ohuga. KorS § 5 lõigete 1 ja 2 kohaselt on oht olukord, kus ilmnenud asjaoludele antava objektiivse hinnangu põhjal võib pidada piisavalt tõenäoliseks, et lähitulevikus leiab aset korrarikkumine. Korrarikkumine on avaliku korra kaitsealas oleva õigusnormi või isiku subjektiivse õiguse rikkumine või õigushüve kahjustamine. Seega on ehitusõiguse kontekstis tegu korrarikkumisega, kui rikutakse EhS-st tulenevaid nõudeid või eiratakse EhS-s sätestatud keelde. Järelevalve vastavate nõuete või keeldude üle jaguneb erinevate haldusorganite vahel vastavalt nende pädevusele. Näiteks on ainult kohalikul omavalitsusel võimalik öelda, kas ehitis vastab detailplaneeringus ette nähtud hoonestusalale või ette antud korruste arvule vms tingimustele. Samas on ainult Päästeametil pädevus öelda, kas hoone vastab tuleohutust puudutavatele nõuetele.1
2. Määruskaebuse esitaja palus Päästeametile esitatud taotluses tuleohutuse riikliku järelevalvega kehtivatele kinnistul X asuva kolme ehitise – nn kõrvalhoone-sauna, nn elamu ja nn vana elamu laienduse – kasutamise tõkestamist kuni nende ehitiste tuleohutusnõuetega vastavusse viimiseni, sh eelkõige neid ehitisi määruskaebuse esitaja hoonetest eraldava EI-60 tasemel tulekahju korral püsti jääva tulemüüri püstitamiseni ja tuleohutusnõudeid rikkuvate kolmandate korruste likvideerimiseni. Kaebuses halduskohtule palus määruskaebuse esitaja, et kohus kohustaks Päästeametit tõkestama X nn kõrvalhoone-sauna, nn elamu, ja nn vana elamu laienduse kasutamise kuni nende hoonete vastavusse viimiseni kehtivate tuleohutusnõuetega, st neid hooneid määruskaebuse esitaja hoonest eraldava kehtivates tuleohutusnõuetes sätestatud 1 http://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/9e8a422c-beb8-476c-897c-f9b761fb9b92/Ehitusseadustik. 7 EI-60 tasemel tulemüüri rajamiseni. Ringkonnakohus selgitab, et Päästeamet otsustab järelevalvemenetluse alustamise kaalutlusõiguse alusel ning määruskaebuse esitaja ei saa nõuda, et haldusorgan teeks X kinnistu omanikule konkreetse määruskaebuse esitaja poolt soovitud sisuga ettekirjutuse. Kohus ei saa ise asuda Päästeameti asemel kaalutlusõigust teostama ja seega ei saa kohustada Päästeametit järelevalvemenetlust alustama või konkreetse sisuga ettekirjutust tegema.
3. Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida, et Päästeamet on 10.02.
4. a riikliku järelevalvemenetluse mittealustamise otsuses nr 2-8/2568-1 selgitanud, et määruskaebuse esitaja nõudes ei olnud ühtki asjaolu, mis kätkeks endas sellist ohtu, mis võiks kaasa tuua ulatuslike tagajärgedega päästesündmuse ja vajaks kiiret ja viivitamatut sekkumist. Päästeamet viitas ka 28.11.
5. a vastusele nr 1.2-4/22405-2, milles selgitas, et X kinnistul on juba läbi viidud järelevalvemenetlus. Päästeamet jäi 28.11.
6. a kirjas esitatud seisukohtade juurde ning lähtus Riigikohtu 31.01.
7. a lahendis asjas 3-3-1-69-16 antud selgitustest ja suunistest ning leidis, et alust järelevalvemenetluse algatamiseks ei ole, kuna tuleohutus on tagatud, Päästeametil puudub õiguslik alus tulemüüri nõude esitamiseks, hoone korruselisus ei riku määruskaebuse esitaja õigusi ega tuleohutusnõudeid ja Päästeametil puudub alus esitada nõue kolmandate korruste likvideerimiseks.
8. Käesoleval juhul on Päästeamet X kinnistu suhtes eelnevalt järelevalvemenetluse läbi viinud ning teinud X kinnistu omanikule 07.04.2014 ettekirjutuse tuleohutusnõuete rikkumise kõrvaldamiseks. Elamu osas on ringkonnakohus 28.03.
9. a otsuses nr 3-15-67 leidnud, et elamule kasutusloa andmisega ei ole riivatud määruskaebuse esitaja õigusi sedavõrd intensiivselt, et oleks põhjendatud kasutusloa tühistamine ning seega ei ole alust teha ettekirjutust elamu kasutamise tõkestamiseks või ehituslike kõrvalekallete likvideerimise tagamiseks. Kõrvalhoone-sauna osas aga selgitas Riigikohus 31.01.
10. a otsuses nr 3-3-1-69-16, et kui ehitus- ja kasutusloa väljastamisel on eksitud tuleohutusnõuete vastu, ohustab see kaebaja turvalisust ja vara. Riigikohus jõudis asjas järelduseni, et kõrvalhoonesauna kasutusloale ei saa tuleohutuse seisukohast midagi ette heita ning tuleohutusnõuded seoses korruselisusega, kõrgusega, korruste kogupinnaga on vaidlusaluse hoone puhul täidetud. Riigikohus ei nõustunud määruskaebuse esitaja väitega, et määruskaebuse esitaja hoonete ja kõrvalhoone-sauna vahele oleks pidanud kolmas isik ehitama tulemüüri.
11. Määruskaebuse esitaja on läbivalt ka viidanud asjaolule, et elamuid ei kasutata kasutuseesmärgist lähtuvalt. Ringkonnakohus selgitab, et kohaliku omavalitsuse üksusel on EhS § 130 lg 2 p 5 alusel kohustus teostada riiklikku järelevalvet selle üle, et ehitist kasutatakse selle kasutusotstarbest lähtuvalt nõuetele vastavalt.
12. Määruskaebuse esitaja väidab, et oht on kasvanud seetõttu, et naaberkinnistu omanik on võtnud kasutusloata kasutusele tuleohutusnõuetele mittevastava nn vana elamu laienduse teise ja kolmanda korruse 14-kohalise majutushoonena. Tartu Ringkonnakohus on 26.10.
13. a määruses asjas nr 3-16-865 määruskaebuse esitajale selgitanud, et vaidlust ei ole selle üle, et nn vanal elamul on kasutusluba. Ringkonnakohus pidas vajalikuks märkida, et EhS § 130 lg 2 sätestab kohaliku omavalitsuse üksuse riikliku järelevalve teostamiseks täitmisele kuuluvad ülesanded, s.h ehitise kasutusteatise või kasutusloa olemasolu ja sellele kantud andmete tegelikkusele vastavuse kontrollimise (p 4); ehitise kasutamise otstarbest tulenevalt selle korrashoiu ja kasutamise nõuetele vastavuse kontrollimise (p 5). Ringkonnakohus nõustub juba asjas 3-16-865 esitatud seisukohaga, et EhS § 130 lg-st 2 tulenevalt võib määruskaebuse esitaja teha kohalikule omavalitsusele ettepaneku järelevalvemenetluse algatamiseks, kuid sellisel 8 juhul puudub tal õigus nõuda konkreetsete ettekirjutuste (hoone sihtotstarbeliseks kasutamiseks ja kasutusloata hoone kasutamise keelamiseks) tegemist kolmandale isikule.
14. Eeltoodut arvestades jätab ringkonnakohus määruskaebuse esitaja määruskaebuse rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 27.06.
15. a määruse muutmata. /allkirjastatud digitaalselt/ 9