Obsah (10)

§ 436§ 230§ 459§ 445§ 442§ 53§ 50§ 122§ 163§ 164

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtunik Ann Meriluht Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Xxxxhagihind 16. aprillil 2018.a, Tallinn

) § 5 lg 1 järgi menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 436lg 2 järgi kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

4.

§ 230

lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kohus on pooltele nõuete ja vastuväidete tõendamise kohustust ja muuhulgas viidatud sätet selgitanud nii 15.01.2018.a kohtumääruses (t/l 118) kui ka 15.03.2018.a kohtuistungil (t/l 151-153).

1. Vaidlust ei ole pooltel selle üle, et kostjal on hagejate ülalpidamiskohustus (t/l 5-6) ning et hagejad elavad ema juures. Samuti ei ole vaidluse all asjaolu, et Harju Maakohtu 09.03.2006.a kohtuotsusega tsiviilasjas nr. 2-05-23002 on kostjat kohustatud tasuma Xxxxile hageja Xxxx ülalpidamiseks igakuine elatusraha 1 500 krooni alates 01.02.2005.a kuni tütre täisealiseks saamiseni 18.07.2021.a ja Xxxx ülalpidamiseks igakuine elatusraha 1 500 krooni alates 01.02.2005.a kuni poja täisealiseks saamiseni 18.07.2021.a (t/l 7-9).
2. Pooled on erimeelt selles, kas kostjal on kohustus tasuda hagejatele elatist miinimummääras. 2 7.

§ 459

lg 1 kohaselt pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada.

1. Hagejad on kohtule esitatud menetlusdokumentides märkinud, et hagejate vajadused on võrreldes 09.03.2006.a suurenenud eelkõige kulutuste suurenemisest huvitegevusele, eluasemele ja toidule (t/l 2).
2. Kohtuistungil avaldatu kohaselt on hageja Xxxx akrobaatika klubi igakuine makse 50 eurot. Hageja Xxxxtegeles ratsutamisega, kuid loobus sellest, kuivõrd see on kulukas. Korteri üürikulu on 320 eurot, millele lisanduvad kommunaalmaksed umbes 150 eurot ning söögile kulub 15-20 eurot nädalas. Hagejatel on tervisekindlustus, millele kulub 70 eurot kuus. Hagejatel on ka sidekulud, kokku 21 eurot kuus. Samuti on vaja hagejatele osta riideid ja jalanõusid (t/l 152 pöördel).
3. Sellest tulenevalt paluvad hagejad suurendada Harju Maakohtu 09.03.2006.a kohtuotsusega väljamõistetud elatise suurust miinimummäärani. Kuivõrd hagejad on esitanud nõude elatise saamiseks miinimummääras, ei pea hagejad enda vajadusi tõendama.
4. Riigikohus on 07.02.2018.a kohtuotsuses tsiviilasjas nr. 2-15-15909 punktis 12 märkinud, et kolleegium on varasemas praktikas leidnud, et lapse vajaduste rahuldamiseks kulub eelduslikult kahekordne miinimumelatis ning selles ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi kohtumenetluses tõendada (vt nt Riigikohtu
5. märtsi
6. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-174-16, p 13; vt ka
7. jaanuari
8. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13, p 15).
9. Perekonnaseaduse (PKS) § 97 p 1 järgi on alaealine laps õigustatud saama ülalpidamist. PKS § 99 lg 1 kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes ja lg 2 kohaselt arvestatakse ülalpidamise kindlaksmääramisel õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi.
10. PKS § 100 lg 2 kohaselt alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides.
11. Vaidlust ei ole poolte vahel selle üle, et kostja täidab eelpool viidatud kohtuotsust kohtutäituri vahendusel. Kostja on tasunud hagejatele 2018.a kokku elatist summas 543,27 eurot (t/l 146), mis on aga vähem kui Harju Maakohtu 09.03.2006.a kohtuotsusega tsiviilasjas nr. 2-05-23002 väljamõistetud elatis (t/l 7-9).
12. PKS § 102 lg 1 kohaselt vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. PKS § 102 lg 2 kohaselt vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt 3 vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.
13. Kostja on kohtule esitatud vastuses märkinud, et viimase igakuiseks sissetulekuks on töötasu brutosummas 500 eurot, millisest peetakse lisaks riiklikele maksudele kinni ka elatisraha ning ülejäänud summa makstakse kostjale tööandja poolt välja sularahas (t/l 145). Kostjal ei ole võimalik tasuda suuremat elatist kui varasemalt Harju Maakohtu kohtuotsusega väljamõistetu, kuivõrd kostja on elanud läbi autoavarii ja saanud peatrauma, mis piirab kostjal töö ja töökohtade valikut (t/l 44 pöördel).
14. Riigikohus on 09.06.2017.a kohtuotsuses kohtuasjas nr. 3-2-1-35-17 punktis 21.1 leidnud, et vanemate varalisi võimalusi hinnates tuleb tuvastada eelkõige vanemate sissetulek, millest vanemad saavad katta lapse ülalpidamiskulusid, ning sissetuleku ebapiisavuse korral arvestada ka vanema muud vara, mille arvel saab lapsele ülalpidamist anda. Seejuures tuleb vanemate varaline seisund tuvastada võimalikult täpselt (vt ka Riigikohtu
15. oktoobri
16. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12, p 16).
17. Samuti on Riigikohus eelpoolviidatud kohtulahendi punktis 28.2 leidnud, et mõjuvaks põhjuseks miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmiseks saab kolleegiumi arvates olla lisaks seaduses nimetatutele ka igasugune muu asjaolu, mida arvestatakse elatise suuruse määramisel, mh lapse miinimumist väiksemad vajadused (nt mastaabisäästu tõttu) või nende katmine muul viisil (nt vahetu ülalpidamisega lapsega suhtlemisel, kulude jooksva katmisega, lapsetoetusega), samuti vanema halb varaline seisund (vt otsuse p‑d 20-23). Seda juhul, kui asjaolu on piisavalt kaalukas, arvestades samal ajal lapse õigustatud huve.
18. Kuna kostja ei ole kohtule ise esitanud tõendeid oma varandusliku olukorra kohta, siis kooskõlas

§ 230

lg 3 ja lg 5 on kohus ise teinud järelpäringud avalikesse registritesse (t/l 164-166). Registriväljavõtetest nähtub, et kostjale registrisse kantavat vara ei kuulu.

1. Kostja tööandja 07.12.2016.a e- kirjast nähtub, et kostja töötab alates 01.04.2013.a Xxxx OÜ-s. Kuni 30.11.2016.a töötas kostja osalise tööajaga (1/2 koormusega), töötasu oli viimasel ajal ca. 228 eurot bruto. Alates 01.12.2016.a töötab kostja täistööajaga, töötasuga 500 eurot bruto (t/l 129). Seega nähtub eelnevast, et kostja on suuteline töötama täistööajaga ning kostja viited asjasolule, et viimase töövõime on vähenenud, ei ole käesoleval juhul asjakohased.
2. Kohtule on esitatud hagejate seadusliku esindaja Xxxxi poolt tõend selle kohta, et viimase sissetulekuks on olnud töötasu perioodil 2017.a jaanuar kuni 2018.a veebruar kokku summas 5 302,93 eurot, mis teeb ühe kuu sissetulekuks 441,91 eurot (5 302,93 : 12) (t/l 147). Lisaks saab hagejate seaduslik esindaja lastetoetust kokku summas 110 eurot (t/l 152) ning üüritoetust summas 100-150 eurot kuus (t/l 152 pöördel).
3. Riigikohus on 13.02.2018.a kohtuotsuses tsiviilasjas nr. 2-16-2343 punktis 13 leidnud, et eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel. Vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike (vt Riigikohtu
4. oktoobri
5. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12, p 15).
6. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et antud juhtumil ei ole kostja töövõimetu ning kostjal on võimalik soovi korral oma sissetulekuid suurendada. Asjaolu, et kostja sissetulek võiks olla suurem kui käesoleval hetkel olev 500 eurot, kinnitab ka see, et tööandaja jaoks on kostja väärtuslik töötaja, kuivõrd tööandja on võtnud endale kohustuse finantseerida käesolevas tsiviilasjas kostja õigusabikulusid. Juhul, kui tööandja jaoks on tegemist hinnatud töötajaga, siis tuleks kaaluda ka töötasu suuruse muutmist. 4
7. Samuti arvestab kohus sellega, et antud juhul ei ole kostja kohtule esitanud andmeid selle kohta, millised on viimase enda igakuised kulutused.
8. Eeltoodud asjaolud annavad kohtule aluse elatise suuruse muutmiseks. Kohus on seisukohal, et käesoleval ajal on hagejate vajadused suurenenud võrreldes Harju Maakohtu 09.03.2006.a tehtud lahendi tegemise ajaga arvestades laste vanust ning samuti on tõusnud üldised kulud eluasemele ja toidule.
9. Kohus arvestab kostjalt elatise väljamõistmisel asjaoluga, et hagejate seadusliku esindaja Xxxxi arveldusarvele laekub lastetoetus kokku summas 110 eurot.
10. Kohtule esitatu põhjal asub kohus seisukohale, et antud juhul kulub ühele lapsele minimaalselt 320 eurot kuus, milledest keskmiselt 150 eurot kuus kulub eluasemekuludeks (kohus on siinjuures mahaarvestanud 50 eurot isiku kohta üüritoetuse osa), kulud toidule 80 eurot kuus, kulud trennile ja hobidele 50 eurot kuus, sidekulud 10 eurot kuus, kulutused riietele/jalanõudele 20 eurot kuus ja muudeks kuludeks (hügieen, koolitarbed, vaba aeg, ravimid jms.) arvestab kohus 10 eurot kuus. Seega moodustab pärast peretoetuse 55 eurot mahaarvamist ühe vanema osa keskmiselt summas 132,50 eurot kuus ((320 – 55) : 2).
11. Kohus leiab, et antud juhul tuleb kostjalt hagejate kasuks välja mõista elatis alla elatise miinimummäära, kuivõrd kostja majanduslik olukord ei ole selline mis võimaldaks tal tasuda elatist seaduses sätestatud alammääras ennast raskesse majanduslikku olukorda panemata. Kohtu ette toodud asjaoludest nähtub, et kostja töötasust peetakse kohtutäituri poolt igakuiselt kinni varasema kohtulahendiga väljamõistetud elatis ning peale seda jääb kostjale kätte ligikaudu 250 eurot (t/l 145). Nimetatud summa arvelt elatise tasumise suurendamine PKS § 101 lg 1 sätestatud määrani aga ei ole võimalik.
12. Küll aga arvestab kohus antud juhtumil hagejate vanusega, millisega kaasnevad täiendavad väljaminekud ja need ei ole võrreldavad väikelaste kasvatamiseks kuluvate kuludega. Kohtu hinnangul on elatise suurendamine kooskõlas hagejate suurenenud vajadustega ja üleüldise elukalliduse tõusuga.
13. Kõige eelpooltoodu alusel asub kohus kokkuvõtlikult seisukohale, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt. Muuta tuleb Harju Maakohtu 09.03.2006.a kohtuotsusega tsiviilasjas nr. 2-05-23002 Xxxx’lt väljamõistetud elatise suurust selliselt, et Xxxx’lt kuulub väljamõistmisele Xxxxkasuks igakuine elatis summas 120 eurot alates 12.12.2016.a kuni Xxxxtäisealiseks saamiseni, s.o kuni 18.06.2021.a. Muuta tuleb Harju Maakohtu 09.03.2006.a kohtuotsusega tsiviilasjas nr. 2-05-23002 Xxxx’lt väljamõistetud elatise suurust selliselt, et Xxxx’lt kuulub väljamõistmisele Xxxxkasuks igakuine elatis summas 120 eurot alates 12.12.2016.a kuni Xxxxtäisealiseks saamiseni, s.o kuni 18.06.2021.a. 31.

§ 445

lg 1 esimese lause kohaselt võib kohus otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga. PKS § 100 lg 4 kohaselt makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette. 32. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et kostjal tuleb kohtuotsusega väljamõistetud elatis tasuda ette iga kuu eest hagejate seadusliku esindaja Xxxx’i arvelduskontole nr. XXXXXXXXXXXXXXXX. 33.

§ 442

lg 5 kohaselt otsuse resolutsiooniga lahendab kohus selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused, samuti rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimused. Resolutsioon peab olema selgelt arusaadav ja täidetav ka muu otsuse tekstita. Hagejad esitasid kohtule 20.03.2018.a taotluse 15.03.2018.a toimunud kohtuistungi protokolli parandamiseks (t/l 156-157). Kostja palub jätta hagejate taotluse 5 protokolli parandamiseks rahuldamata (t/l 159-160). 34. Vastavalt

§ 53

lg 2 esimesele lausele on menetlusosalisel õigus tutvuda protokolliga ja esitada taotlus protokolli parandamiseks kolme tööpäeva jooksul, alates protokolli allkirjastamisest. Kohus, tutvunud esitatud taotluse ja tsiviilasja materjalidega leiab, et taotlus tuleb jätta rahuldamata.

§ 50on sätestatud protokolli kohustuslik sisu.

Vastavalt

§ 50

lg 1 peab protokoll kajastama menetlustoimingu olulist käiku ja muud asja lahendamise või võimaliku edasikaebamise seisukohalt olulist. Sama paragrahvi lõige 1 p 8 kohaselt peab protokollis olema kirjas menetlusosaliste nõuete ja vastuväidete põhisisu ulatuses, milles see ei ole kajastatud kohtule esitatud kirjalikes dokumentides.

1. Hagejad taotlevad protokolli parandamist. Kohus leiab, et antud juhul ei ole tegemist asja lahendamise või võimaliku edasikaebamise seisukohalt olulise protokolli muudatusega. Põhisisu osas on hagejate seadusliku esindaja seisukohad protokollis piisavalt kajastatud. Protokoll ei ole kohtuistungi stenogramm ja seega puudub vajadus protokolli parandamiseks. Taotlus protokolli parandamiseks jääb asja materjalide juurde.
2. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine 37.

§ 442lg 2 p 51 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind.

Tulenevalt

§ 122

lg 1 ja § 129 lg 2 on Xxxx tsiviilasja hinnaks 1 072,19 eurot ja Xxxx tsiviilasja hinnaks 1 072,19 eurot. Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine 38. Kooskõlas

§ 163

lg 1 võib kohus jätta menetluskulud hagi osalise rahuldamise korral poolte endi kanda.

§ 164

lg 1 järgi kannab hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. 39. Arvestades asjaoluga, et tegemist on hagilise perekonnaasjaga s.o. elatisehagiga ning hagi osalise rahuldamisega, on kohtu arvates põhjendatud jätta menetluskulud menetlusosaliste enda kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Ann Meriluht Kohtunik 6