Obsah (7)

§ 121§ 120§ 64§ 68§ 69§ 75§ 76

1 Kriminaalasi nr 1-17-5541 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 23. märts 2018, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-17-5541 Kohtunik Heli Väinaste Kohtuistungi sekretär E

§ 121lg 2 p 2,3 järgi ja talle mõisteti karistuseks 1 aasta ja 3 kuud vangistust.

Daniil Vitenzon tunnistati süüdi

§ 120lg 1 järgi ja talle mõisteti karistuseks 5 kuud vangistust.

Vastavalt

§ 64

lg 1, üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, mõisteti Daniil Vitenzonile liitkaristuseks 1 aasta 6 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvati kahtlustatavana kinnipidamine alates 03.04.2017 kuni 04.04.2017, s.o 2 päeva karistusaja hulka ning Daniil Vitenzonile mõisteti lõplikult ärakandmisele 1 aasta 5 kuud ja 28 päeva vangistust.

§ 69

lg 7, § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu Narva kohtumaja 06.05.2016 kohtuotsuse järgi ärakandmata karistuse võrra – 1 aasta 1 kuu 3 päeva vangistust (ehk 393 ÜKT tundi) – ning Daniil Vitenzonile mõisteti liitkaristuseks 2 aastat 7 kuud ja 1 päev vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 05.04.

1. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 4 korral ning tegemist on tema teise vanglakaristusega. Isikut on ühel korral karistatud joobes juhtimise eest, ülejäänud ning ka käesolev kuritegu on vägivaldsed. Kuritegude toimepanemise soodusteguriks on alkoholi liigtarbimine. Kuritegude dünaamika on jäänud samaks – vägivalla kasutamine ja mootorsõiduki juhtimine alkoholijoobes. Vangistuse jooksul on kinnipeetav läbinud sõltlastele suunatud sotsiaalprogrammi, sooritanud A1-taseme riigikeele eksami ning hetkel õpib A2-taseme riigikeele kursusel. Samuti on ta läbinud vestlused psühholoogiga teemal „Pere ja paarisuhte vägivalla vähendamine“. Kinnipeetavat ei ole distsiplinaarkorras karistatud. Käesolevaks ajaks on kinnipeetav talle mõistetud karistusest ära kandnud enam kui 11 kuud ning kanda jääb tal veel enam kui 1 aasta 7 kuud vangistust. Vabanemisel asub kinnipeetav elama elukaaslase juurde, kes on nõus elektroonilise valve paigaldamisega korterisse aadressil xxxx. Tegu on üürikorteriga, mille omanik on xxxx, temalt on ka nõusolek olemas. Samas elab ka elukaaslase xxxx poeg. Peale põhikooli läks kinnipeetav kutsekooli, mille jättis lõpetamata. Xxxx elades sai ta ehitaja väljaõppe. Enesetäiendamisse suhtub kinnipeetav positiivselt, kuid edasi õppima ei asunud. Viimati töötas isik ametlikult xxxx. Ta on töötanud ka xxxx, kuid on olnud ka töötuse perioode. Sissetulekuks oli ka elukaaslase töötasu. Kinnipeetava sissetulek oli kindel, kuid kulud ületasid tulusid seoses väljakujunenud kulutamisharjumusega. TÄITIS’e andmetel on kinnipeetaval võlgasid 34 084,40 eurot. Välja on kuulutatud eraisiku pankrot. Vabanemisel on kinnipeetavale garanteeritud töö xxxx. Kinnipeetav on kasutanud vägivalda ema, vanaema, õe, endise ja praeguse elukaaslase suhtes. Hetkel on suhted kõigiga korras, suheldakse igapäevaselt telefonitsi ja käiakse kokkusaamistel. Pojaga, kes elab oma ema U V xxxx, suhe puudub. Kinnipeetav väidab, et suhtlusringkonnas ei ole kriminaalse taustaga inimesi ja mõjutatav ta ei ole. LS järjepidev rikkumine, alkoholi ja narkootikumide tarvitamine viitab riskeerivale ja hoolimatule elustiilile. Kuriteod on toime pandud alkoholijoobes. Alkoholi hakkas isik tarvitama 20-aastaselt. Kinnipeetav tunnistab, et kuritarvitab alkoholi. On olnud mitmepäevaseid joomisi ja siis ongi ta muutunud vägivaldseks. Kinnipeetav teadvustab, et alkohol osutub pidurdamatu käitumise käivitajaks. Katseajal rikkus isik kohustust mitte tarvitada alkoholi, mida ta ise ei tunnista. Kinnipeetavat on karistatud joobes juhtimise eest kriminaal- ja väärteokorras. Meditsiiniosakonna andmetel on isikul diagnoositud sõltuvus. Isik tahab alkoholist vabaneda, sest elukaaslane usub temasse. Kinnipeetav proovis fentanüüli esimest korda enne 2010.a, viimane tarvitamine oli veebruaris
2. Ta on suitsetanud kunagi ammu ka kanepit. Meditsiiniosakonna andmetel narkosõltuvust ei ole, isik on opiaatide kuritarvitaja. Kinnipeetav põeb kroonilist haigust, saab pidevalt ravi ja vajab ravi jätkamist vabanemisel. Isikule on määratud töövõimetus xxxx kuni 2019 sügiseni. Varasem käitumine ja kuritegude laad viitavad impulsiivsusele, oskamatusele või tahtmatusele lahendada probleeme 3 ning mõista teiste inimeste seisukohti. Isik vähendab oma osa sooritatud kuritegudes ja peab karistust liialt rangeks. Katseajal sooritas kinnipeetav uue kuriteo ja rikkus kontrollnõudeid. Kuritegelikke hoiakuid isik ei väljenda, kuid tahab leida õigustusi peaaegu kõikidele oma tegudele. Kui isik alkoholi tarvitamise kontrolli alla saab, siis ei ole ka kriminaalset käitumist tulevikus. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus kinnipeetava poolt järgmise 2 aasta jooksul on vangla hinnangul 58%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on 56%. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust ei toeta vangla Daniil Vitenzoni tingimisi enne tähtaega vabastamist elektroonilise valve alla. Juhul, kui kohus peab otstarbekaks Daniil Vitenzon tingimisi enne tähtaega vabastada, teeb vangla ettepaneku määrata katseaja ja käitumiskontrolli pikkuseks kandmata karistuse osa, s.o kuni 06.11.
3. Vangla teeb ettepaneku määrata Daniil Vitenzonile

§ 75lg 2 p 2,4,8,9 sätestatud kohustused.

Elektroonilise valve pikkuseks teeb vangla ettepaneku määrata 6 kuud. Kriminaalhooldusametnik oma arvamuses märgib, et kinnipeetava lähivõrgustikku kuuluvad xxxx elukaaslane J A, elukaaslase poeg D A, ema O S, isa J V ja vanaema V S. Õde P V elab xxxx. J A hinnangul on kõikide pereliikmete omavahelised suhted head ja toetavad, kinnipeetavaga suheldakse telefonitsi ja käiakse kokkusaamistel. Rahvastikuregistri andmetel on kinnipeetav abielus U V, kellega tal on laps D V (sünd. xxxx). Abikaasa ja laps elavad xxxx. Elukaaslase J A hinnangul on kinnipeetaval olnud probleeme alkoholi tarvitamisega, narkootikumide tarvitamist täheldatud ei ole. Kohtute infosüsteemi andmetel on kinnipeetavat kriminaalkorras karistatud mootorsõiduki joobes juhtimise eest, samuti kasutas Daniil Vitenzon vägivalda oma pereliikmete - endise elukaaslase, ema, õe ja vanaema - suhtes. Kinnipeetav on samuti ähvardanud ema ja õde tervisekahjustuse tekitamisega. Kinnipeetav on toime pannud kehalise väärkohtlemise (nuga kasutades) ka oma praeguse elukaaslase J A suhtes ning ähvardas J A tapmisega. Ennetähtaegse vabanemise korral elektroonilise valve alla soovib kinnipeetav elama asuda aadressile xxxx. Tegemist on kahetoalise mugavustega korteriga, milles on kõik eluks vajalik ning mille omanikuks on J A ema T A. Enne vangistust elas kinnipeetav samal aadressil. Hetkel elab antud korteris kinnipeetava elukaaslane ja elukaaslase xxxx poeg D A. Kuritegu oli toime pandud antud korteris. Kodukülastusel on välja selgitatud, et tingimused sobivad elektroonilise valve paigaldamiseks, uksed ja aknad on hästi lukustatavad, on olemas mobiillevi ning sobiv koht koduvalveseadme paigaldamiseks. J A on nõus elektroonilise valve rakendamisega kinnipeetava suhtes oma elukohas. Ta on allkirjastanud elektroonilise valve nõusoleku. Korteri omanik T A elab xxxx – tema on saatnud posti teel kinnituse, et on nõus sellega, et Daniil Vitenzoni suhtes kohaldatakse elektroonilist valvet tema korteris. Oma kirjaliku nõusoleku andis ka J A täisealine poeg D A. J A kinnitas, et on valmis toetama kinnipeetavat materiaalselt läbi toidu ja majutuse andmise. Taotluses on märgitud, et kinnipeetavale garanteeritakse töökoht xxxx. Äriregistri andmetel on ettevõte asutatud 2016. aastal xxxx. Seisuga 05.01.2018 on ettevõttel maksuvõlg 281,22 eurot. Ettevõtte juhatuse liige J A kinnitas telefonivestluses kriminaalhooldusametnikule, et kinnipeetav võetakse vabanemisel tööle xxxx ametikohale. Töökoht asub xxxx. Töötasuks pakutakse miinimumpalka. Daniil Vitenzon on olnud kolmel korral määratud kriminaalhooldusele. Ühel korral kulges katseaeg rahuldavalt. Teisel korral rikkus Daniil Vitenzon kohustust mitte tarvitada alkoholi ning pani katseajal toime uue kuriteo. Karistused liideti ja kinnipeetav määrati kolmandat korda kriminaalhoolduse alla, kohustades teda tegema üldkasuliku töö tunde. Ka siis rikkus kinnipeetav korduvalt talle määratud kohustusi: hoidis ÜKT tegemisest kõrvale, rikkus kohustust mitte tarvitada alkoholi, takistas kohustuse täitmise kontrollimist, mistõttu karistus pöörati täitmisele. Kriminaalhooldusametnik leiab, et elektroonilise valve kohaldamine ei täida eesmärki ennetada uusi kuritegusid. Kinnipeetav asub elama koos elukaaslasega, kelle suhtes pani toime kuritegusid. Elukaaslasega pidev koosviibimine ühes korteris suurendab vägivalla kasutamise riski elukaaslase suhtes ning elektroonilise valve kohustus seda riski ei vähenda. Juhul, kui kohus peab otstarbekaks Daniil Vitenzon tingimisi enne tähtaega vabastada, teeb 4 kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata katseaja ja käitumiskontrolli pikkuseks kandmata karistuse osa, s.o kuni 06.11.2019. Daniil Vitenzonile määrata

§ 75lg 2 p 2,4,8,9 sätestatud kohustused.

Elektroonilise valve pikkuseks teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata 6 kuud. Daniil Vitenzon kinnitas kohtuistungil, et soovib vangistusest elektroonilise valve kohaldamisega tingimisi enne tähtaega vabaneda. Alkoholiga on tal olnud probleeme viimastel aastatel. Talle mõistetud karistused on kõik seotud alkoholi tarvitamisega. Tal pole kunagi olnud probleeme narkootikumidega. Ta ei ütle, et ta ei ole tarvitanud narkootikume. Ta on ise kõiges süüdi ja saanud selle eest karistuse, et on elukaaslase suhtes toime pannud kuriteo. Enne vanglasse sattumist ta ei teadvustanud endale sellise tegevuse tagajärgi. Vangis oldud aja jooksul on ta mõelnud läbi oma elukäigu ja suhtumise lähedastesse. Ta ei ole vanglas aega raisanud, lisaks sotsiaalprogrammidele on ta lugenud raamatuid, on saanud vanemaks, õppinud kontrollima oma emotsioone. Ta on aru saanud, et konflikti tekkides tuleb enne maha rahuneda ja alles siis teha otsus. Ta on kindlalt otsustanud rohkem mitte tarbida alkoholi. Ta on suhelnud tööandajaga, kes ootab teda tööle. Ta on perele tänulik toetuse eest. Eriti tänulik on ta elukaaslasele, kes armastab teda, ootab teda ja usub temasse. Ta väga armastab oma elukaaslast J. Tema jaoks saab vabaduses olema ainult töö, kodu ja pere ning ei mingit alkoholi. Tema koht on lähedaste juures. Suunamiskiri statsionaari on seotud käega, mille närvid on kahjustatud. Talle oli määratud operatsioon, aga operatsioonile teda ei viidud. Vanglas on keeruline saada meditsiinilist abi. Abiprokurör Ain Tali on edastanud kohtunikule oma seisukoha elektrooniliselt ning lähtudes KrMS § 432 lg 33 teatanud, et ei soovi võtta osa Daniil Vitenzoni tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokuratuur nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega ning ei toeta, nagu ka vangla, Daniil Vitenzoni ennetähtaegset vabastamist. Kaitsja leidis, et vaatamata sellele, et Viru Vangla ja prokuratuur ei toetanud süüdimõistetu Daniil Vitenzoni taotlust tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks, on igal kinnipeetaval õigus tingimisi enne tähtaega vabaneda ja harva ei ela kinnipeetav lootusega ennetähtaegselt vabaneda. Vaatamata sellele, et šansid taotluse rahuldamiseks on väiksed ja kahtluse all, loodab kinnipeetav sellele, et kohus kuulab teda, usaldab teda ning teeb õiglase lahendi, vabastades ta karistuse kandmisest ennetähtaegselt elektroonilise järelevalve kohaldamisega, kuna antud küsimus on

76 lg 1 alusel ainult kohtu pädevuses, mitte vangla ja prokuratuuri pädevuses.

76 lg 1 sätestab, et kuriteos süüdlase võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud: vähemalt ühe kolmandiku mõistetud karistusajast.

76 lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kuriteo raskus ja oht avalikkusele ei saa olla aluseks vabastamisest keeldumisele. Neid on juba arvestatud minimaalse karistuse kandmise tähtaja määramisel ja süüdimõistetule karistuse määramisel. Seetõttu praegu tuleb vaadata mitte sättele, mille alusel inimene oli mõistetud süüdi, vaid inimesele endale. Põhjuste hulgas, mille alusel Viru Vangla ei toetanud taotlust enne tähtaega vabastamiseks oli see, et vangla administratsiooni arvamuse kohaselt on kinnipeetav kõrgohtlik. Viru Vangla poolt kohtule esitatud dokumentidest tuleneb, et vanglas koostati kinnipeetavale individuaalne täitmiskava, millega kooskõlas Daniil Vitenzon peaks osalema riigikeele kursustel ning läbima talle määratud sotsiaalprogrammi. Kohtule esitatud dokumentidest nähtub, et Daniil Vitenzon hakkas vangistuse jooksul edukalt täitma talle määratud individuaalset täitmiskava: ta osales eesti keele kursustel ning pärast seda suurepäraselt sooritas taseme eksami, samuti on ta läbinud ka 5 sotsiaalprogrammi. Vanglas kinnipidamise aja jooksul teda distsiplinaarkorras karistatud ei ole. Kinnipidamise ajal Daniil Vitenzon mõistis, mis on vabaduse hind. Kinnipeetav mõistab hukka oma käitumist, näitab soovi muuta oma elu ning olla õiguskuulekas kodanik. Kinnipeetav mõtles karistuse kandmise ajal hästi läbi küsimused, millega ta hakkab tegelema vabanemisel, kus elama ning kuidas elama edasi. Kohtule on esitatud garantiikiri Daniil Vitenzoni tööle võtmiseks xxxx ametikohale juhul, kui ta vabastatakse ennetähtaegselt, seega küsimus töötamisega on lahendatud. Kinnipeetav omab püsivat elukohta. Daniil Vitenzon ei ole üksik. Vabaduses ootab teda tema armastatud naine, elukaaslane J A, kes on käesolevas asjas kannatanu. Naine hoiab temaga kogu kinnipidamise aja jooksul suhteid, käib pikaajalistel kokkusaamistel ning ootab teda koju oma elukohta. Kannatanu oli ka see, kes sõlmis lepingu kaitsjaga ning kes tasub sundraha, mis kohtuotsusega kaasnes. Ta andis ka nõusoleku elektroonilise järelevalve seadme paigaldamiseks oma korterisse. Kõik need asjaolud annavad tunnistust sellest, et kannatanu, kinnipeetava elukaaslane on leppinud Daniil Vitenzoniga, on andestanud talle ja usub temasse. Ta väga muretseb kinnipeetava tervisliku seisundi pärast ning on valmis teda igakülgselt toetama. Ennetähtaegse vabanemise korral on kinnipeetav valmis täitma kontrollnõudeid ning kohtu poolt määratud kohustusi. Ennetähtaegne vabastamine annab isikule võimaluse reaalselt muuta oma elu. Daniil Vitenzon on noor mees. Ta tegi palju vigu ning vastutas nende eest vabadusega. Ta tegi sellest vastavad järeldused. Ta saab hästi aru, et tema olukorda raskendab see, et ta pani katseajal toime analoogsed kuriteod. Ta on oma süüd täies mahus tunnistanud, puhtsüdamlikult kahetsenud ning rääkinud kuriteo toimepanemise asjaoludest. Kaitsja leiab, et seda peaks arvestama kergendava asjaoluna. Viimati mõisteti isik süüdi

§ 121lg 2 p 2 ja p 3 alusel kannatanule füüsilise valu tekitamise eest.

Kuriteo korduvus ei saa olla aluseks vabastamisest keeldumisele. Kuriteo korduvust on juba arvestatud Viru Maakohtu poolt 17.07.2017 karistuse määramisel. Viru Vangla esitas kohtule iseloomustuse, millest nähtub, kus uue kuriteo toimepanemise riskid puuduvad ja kus need on. Kaitsja ei peatu neil konkreetselt, vaid ütleb ainult, et inspektori järeldused põhinevad ainult tõenäosuse teoorial ning kontaktisiku subjektiivsel järeldusel. Prokurör piirdus ainult ühe lausega, mille kohaselt ta nõustub vangla seisukohaga. Kaitsja palub usaldada kinnipeetavat ning arvestades Daniil Vitenzoni vanust, vabastada ta tingimisi enne tähtaega ning sellega kinkida talle vabadus, pannes talle sealjuures kontrollnõuded ning kohustused. Kaitsja on arvamusel, et süüdimõistetu Daniil Vitenzon ei vaja oma käitumise parandamiseks kohtu poolt määratud karistuse kandmist täies ulatuses. Eeltoodu alusel, palub kaitsja rahuldada Daniil Vitenzoni taotlus tingimisi enne tähtaega vabanemiseks elektroonilise järelevalve kohaldamisega ning talle kontrollnõuete ja kohustuste määramisega.

§ 76

lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ja tema kaitsja, tutvunud prokuröri arvamusega ning Viru Vangla ja kaitsja poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Daniil Vitenzon ei kuulu elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Karistusregistrist nähtuvalt on isikut kriminaalkorras karistatud 4 korral, vanglas kannab ta karistust teist korda. Korduv kriminaalkorras karistatus viitab sellele, et isik ei ole varasematest karistustest vajalikke järeldusi teinud ega oma käitumist õiguskuulekuse suunas korrigeerinud, vaid on jätkanud uute kuritegude toimepanemist. Viimased kolm karistust on isikule mõistetud

§ 121alusel, s.o kehalise väärkohtlemise eest.

Vangla materjalidest nähtub, et isik on kasutanud vägivalda oma ema, vanaema, õe, endise ja praeguse elukaaslase suhtes. Järjepidevalt samaliigiliste kuritegude toimepanemine kinnipeetava poolt oma naispereliikmete suhtes näitab kohtu hinnangul seda, et isik ei ole mõistnud oma tegude tõsidust ning seab kahtluse alla tema motivatsiooni muutuda. Kuritegude toimepanemise soodusteguriks on alkoholi kuritarvitamine. 6 Meditsiiniosakonna andmetel on kinnipeetaval diagnoositud alkoholisõltuvus, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise peamiseks riskifaktoriks. Kuna isik on varasemalt käitumiskontrolli ajal rikkunud talle määratud kohustust mitte tarvitada alkoholi, leiab kohus, et isikule tingimisi ennetähtaegse vabastamise korral kohustuse mitte tarvitada alkoholi määramine ei pruugi ka sel korral olla piisavalt mõjus vahend, et ära hoida alkoholi tarvitamist ning sellest tingituna uute kuritegude toimepanemist tema poolt. Kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtub, et isik on olnud kriminaalhooldusele allutatud 3 korral, kuid vaid ühel korral kulges katseaeg edukalt. Teistel kordadel rikkus isik kohustust mitte tarvitada alkoholi, hoidis kõrvale üldkasuliku töö sooritamisest ja pani toime uued kuriteod. Eeltoodust tulenevalt puudub kohtul kindlus, et isik tingimisi enne tähtaega vabanemise korral suudab järgida kõiki kontrollnõudeid ja täita talle määratavaid kohustusi ning katseaja edukalt läbida. Lisaks märgib kohus, et elukaaslase J A igakülgne toetus oli kinnipeetaval olemas ka enne käesolevat vangistust, kuid

§ 120

lg 1, § 121 lg 2 p 2,3 järgi kvalifitseeritud kuriteod on sooritatud nimetatud elukaaslase suhtes. Viru Vangla ja prokuratuur ei toeta kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Arvestades kõike eeltoodut, leiab kohus, et Daniil Vitenzoni vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine elektroonilise valve kohaldamisega ei ole käesoleval ajal põhjendatud. Positiivsena võib kinnipeetava puhul välja tuua selle, et vangistuses on ta läbinud sõltlastele suunatud sotsiaalprogrammi, sooritanud A1-taseme riigikeele eksami ning hetkel õpib A2taseme riigikeele kursustel. Samuti selle, et ta on osalenud vestlustes teemal „Pere ja paarisuhte vägivalla vähendamine“ ning et tal puuduvad distsiplinaarkaristused. Vabanemisel on isikul olemas elukoht, mis sobib elektroonilise valve kohaldamiseks ja garanteeritud töökoht xxxx. Kohtu hinnangul ei kaalu kinnipeetavat positiivselt iseloomustavad asjaolud üles negatiivseid, millel kohus eelnevalt peatus ning milliseid peab kohus kaalukamateks

§ 76lg-s 4 sätestatud asjaolude kogumis.

Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus

§ 76; Kr

MS § 426, 432, 384,

1. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik Tartu Ringkonnakohtu 27.04.2018 kohtumääruse RESOLUTSIOON:
2. Jätta Viru Maakohtu
3. märtsi 2018 määrus muutmata.
4. Jätta süüdimõistetu Daniil Vitenzoni kaitsja Silvi Erro määruskaebus rahuldamata.
5. Jätta kannatanu J A määruskaebus ning määruskaebuse lisana esitatud taotlus läbi vaatamata ja tagastada esitajale. 23.03.2018 kohtumäärus 1-17-5541 jõustus
6. mail
7. a Tartu Ringkonnakohtu kohtumäärusega. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik