Obsah (10)

§ 16§ 40§ 44§ 50§ 51§ 53§ 17§ 11§ 18§ 10

2-18-350 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Karin Sonntak Otsuse tegemise aeg 17. aprill 2018. a Tsiviilasja number 2-18-350 Tsiviilasi El

§ 16

lg 3 p 2 on saneerimisnõustajal kohustus analüüsida saneerimismenetluse vältel ettevõtja maksevõimet ning maksejõuetuse ilmnemisel teatada sellest kohe kohtule ja ettevõtjale. Käesoleval juhul on saneerimisnõustaja jätnud kohtu ja ettevõtjad võlgniku makseraskustest teavitamata. Seejuures on saneerimisnõustaja ise jätnud saneerimisnõustaja tasu arved võlgnikule esitamata põhjendusel, et advokaadibüroo ei peaks nendelt käibemaksu tasuma, kuna võlgnik arveid ei tasu, võimaldades saneerimismenetlusel jätkuda täiendavad 5 aastat ning arvutades endale kogu selle aja eest ebamõistlikult suurt saneerimisnõustaja tasu.

§ 40

lg 2 sätestab, et kohus lõpetab saneerimismenetluse, kui selgub, et ettevõtja on püsivalt maksejõuetu.

§ 44

lg 1 sätestab, et kui kohus lõpetab saneerimismenetluse ennetähtaegselt, langevad tagasiulatuvalt ära kõik saneerimismenetluse algatamise tagajärjed. Kõik võlgniku suhtes algatatud ja vahepeal peatunud menetlused jätkuvad, viivist saab võlausaldaja nõuda tagasiulatuvalt menetluse algusest peale. Saneerimisseaduse eelnõu (334 SE; Riigikogu XI koosseis) seletuskirja kohaselt on sellised tagajärjed valitud põhjusel, et saneerimismenetlus, mis ei ole eesmärgipäraselt (kava kinnitamisega) lõppenud, ei tohiks ettevõtjale kaasa tuua mingit kasu ega tekitada samal ajal kahju võlausaldajale. Vältida tuleks seda, et ettevõtja esitab menetluse algatamise avalduse n-ö igaks juhuks, sest menetlusega kaasneb võlausaldajate õiguste piiramine ja seda ei tohi teha üksnes ettevõtja uitmõtetele või lootustele tuginedes. Asjaolu, et 30.03.2012.a. arve nr 1231064 on esitatud tagasiulatuvalt aprill, mai ja juuni 2011.a. perioodi eest, annab põhjendatud aluse eeldada, et võlgniku makseraskused ilmnesid juba 2011.a. Saneerimiskava täitmise üle järelevalve teostamisel peab saneerimisnõustaja teatama ettevõtja maksejõuetusele viitavatest asjaoludest kohe ettevõtjale ja püsiva maksejõuetuse saabumisel ka võlausaldajale ning saneerimiskava kinnitanud kohtule (

§ 50lg 3).

Saneerimisseaduse eelnõu seletuskirja kohaselt soovitakse selle abinõuga vähendada võlausaldajate riski. Muidu võib juhtuda, et saneerimiskava täitmise käigus kulutatakse ära seegi vähene vara, mis ettevõtjal veel on, ja järgneva pankrotimenetluse käigus ei ole 5 võlausaldajatel lootustki nõude osaliseks rahuldamiseks. Viidatud oht ongi käesoleval juhul suure tõenäosusega realiseerunud.

§ 50

lg 1 p 4 sätestab, et kohus tühistab saneerimiskava saneerimisnõustaja avalduse alusel, kui ei maksta tasu järelevalve teostamise eest. Kuivõrd võlgnik on jätnud järelevalve teostamise eest tasu maksmata, oleks saneerimisnõustaja pidanud esitama kohtule saneerimiskava tühistamise avalduse, mida saneerimisnõustaja Risto Vahimets aga ei teinud.

§ 51

lg 2 sätestab, et saneerimiskava tühistamisel langevad saneerimismenetluse algatamise tagajärjed ära tagasiulatuvalt. Võlausaldajal, kelle nõue saneerimiskavaga ümber kujundati, taastub nõudeõigus ettevõtja vastu esialgses suuruses. Seejuures tuleb arvestada, mida võlausaldaja saneerimiskava täitmise käigus on juba saanud. Saneerimisseaduse eelnõu seletuskirja kohaselt on § 50 lõike 2 eesmärk kontrolli teostamisega distsiplineerida ettevõtjat ja sundida teda püsivalt analüüsima oma majandusseisundit ja tulevikuväljavaateid. Pidev majandusanalüüs võimaldab õigel ajal märgata lähenevaid majandusraskusi ning rakendada vajalikke meetmeid, näiteks esitada pankrotiavalduse. Kokkuvõtteks on nii paremini kaitstud võlausaldajate huvid ja tagatud kavas seatud eesmärkide saavutamine. Käesoleval juhul lõppes saneerimismenetlus saneerimiskava täitmise tähtaja möödumise tõttu ning seega saab võlausaldaja saneerimiskavaga ümberkujundatud nõude maksma panna ainult saneerimiskavas kokkulepitud, kuid saneerimiskava kohaselt täitmata ulatuses (

§ 53lg 2), s.o 10 % väiksemas ulatuses.

Saneerimisnõustaja eelkirjeldatud tegevus/tegevusetus on endaga kaasa toonud kahju tekkimise võlausaldajatele.

§ 17näeb ette saneerimisnõustaja vastutuse.

Täiendavalt peab Kostja vajalikuks märkida, et Hageja, kes on käesoleva hagiavalduse esitanud AS Kodu Grupp (pankrotis) võlausaldajana, on samaaegselt pankrotivõlgniku AS Kodu Grupp (pankrotis) esindajaks tsiviilasjas 2-17-4041, s.o Peep Tammemäe avaldus AS Kodu Grupp pankroti väljakuulutamiseks. Pankrotimenetluses nii võlgniku kui ka võlausaldaja samaaegne esindamine on äärmiselt tavatu ning võib kahjustada teiste võlausaldajate huve. Kohtu põhjendused

1. Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on jõudnud järeldusele, et hagiavaldus kuulub osaliselt rahuldamisele.
2. Kohus on tuvastanud, et 15.08.
3. a kuulutas Harju Maakohus tsiviilasjas 2-17-4041 välja AS Kodu Grupp (pankrotis) pankroti ja nimetas pankrotihalduriks Maire Armi. Hageja esitas
4. oktoobril
5. a haldurile nõudeavalduse võlgniku vastu suunatud rahalise nõude summas 207 063,17 euro tunnustamiseks (tl 6). Nõudeavalduse kohaselt osutas hageja võlgnikule õigusteenust, mille eest on tasumata 910,17 eurot. Lisaks omandas hageja nõude Advokaadibüroolt TGS OÜ ning nõue tuleneb asjaolust, et vandeadvokaat Risto Vahimets osutas AS-le Kodu Grupp (pankrotis) teenust, sh on AS Kodu Grupp (pankrotis) jätnud maksmata saneerimisnõustaja tasu summas 206 153 eurot (tl 6-17).
6. 7.12.
7. a nõuete kaitsmise koosolekul jäi hageja nõue summas 206 972,15 eurot tunnustamata, kuna sellele vaidles vastu AS Xxxx(tl 52). PankrS § 106 lg 1 kohaselt kui nõuete kaitsmise koosolekul nõuet, selle rahuldamisjärku või nõuet tagavat pandiõigust ei tunnustatud, otsustab nõude või pandiõiguse tunnustamise võlausaldaja hagi alusel kohus.
8. Hagiavalduse kohaselt on hageja nõude aluseks asjaolu, et hageja osutas võlgnikule õigusteenust, mille eest on tasumata 910,17 eurot. Vandeadvokaat Risto Vahimets osutas AS-le Kodu Grupp (pankrotis) teenust, sh on AS Kodu Grupp (pankrotis) jätnud maksmata saneerimisnõustaja tasu summas 206 153 eurot (tl 6). Oma nõude tõendamiseks on hageja esitanud 6 11.05.
9. a nõude loovutamise lepingu ärakirja ning perioodil 04.12.
10. a kuni 4.11.
11. a ja 30.03.2012 kuni 21.12.
12. a väljastatud arved, AS Kodu Grupp saneerimiskava (tl 8-11, 12, 1646).
13. Kostja vastuväite kohaselt on hageja nõue põhjendamatu, 04.12.
14. a kuni 4.11.
15. a väljastatud arvetest tulenev nõue on ka aegunud (tl 98, 99). Kohus aegumise vastuväitega ei nõustu. 15.07.2010.a. määrusega algatas Harju Maakohus AS Kodu Grupp saneerimismenetluse ja määras AS Kodu Grupp saneerimisnõustajaks vandeadvokaat Risto Vahimetsa. 10.01.
16. a määrusega kinnitas Harju Maakohus AS Kodu Grupp saneerimiskava.

§ 11

lg 1 p 1 p 2 kohaselt on saneerimismenetluse algatamise tagajärjeks täitemenetluse peatamine ning viivise arvestamise peatumine ettevõtja vastu suunatud nõudelt. Võlausaldaja nõuet aktsepteeriti saneerimismenetluses. Hageja ei vaidlusta, et saneerimismenetluses esitatud nõudest summas 910,17 eurot, tuleb pankrotimenetluses maha arvestada 10%, kuivõrd saneerimiskava kohaselt vähendati saneerimisele esitatud nõudeid 10% (tl 4). AS Kodu Grupp saneerimismenetlus lõppes saneerimiskava täitmise tähtaja möödumisega 10.01.2017. a (tl 49).

§ 53

lg 2 kohaselt võlausaldaja saab saneerimiskavaga ümberkujundatud nõude pärast saneerimiskava täitmise tähtaja möödumist maksma panna ainult saneerimiskavas kokkulepitud, kuid saneerimiskava kohaselt täitmata ulatuses. Eeltoodust tulenevalt kuulub kohtu hinnangul hageja nõue summas 819,15 eurot AS Kodu Grupp (pankrotis) pankrotimenetluses tunnustamisele.

1. Kohus nõustub kostjatega (tl 71) selles, et Risto Vahimetsa saneerimisnõustaja tasunõue summas 206 153 eurot ei kuulu AS Kodu Grupp (pankrotis) pankrotimenetluses tunnustamisele, kuivõrd 10.01.2012.a. kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-10-15325 ei ole kindlaks määratud saneerimisnõustaja tasu ega saneerimiskava täitmise üle järelevalve teostamise eest makstava tasu suurust, samuti ei ole kohus saneerimisnõustaja vabastamisel 10.02.
2. a otsustanud saneerimisnõustaja tasu suurust. 9.

§ 18

lg 2 kohaselt on saneerimisnõustajal õigus saada oma kohustuste täitmiseks tehtud vajalike ja põhjendatud kulutuste eest hüvitist ja tasu oma ülesannete täitmise eest saneerimisnõustaja vabastamisel või saneerimiskava kinnitamisel.

§ 18

lg 3 kohaselt otsustab saneerimisnõustaja tasu ja kulutuste hüvitise suuruse kohus saneerimisnõustaja vabastamisel või saneerimiskava kinnitamisel saneerimisnõustaja tegevuse ja kulutuste aruande alusel, mis on esitatud

§ 10

lg 2 p 3 nimetatud tähtaja jooksul.

§ 50

lg 6 kohaselt järelevalve teostamise eest saneerimisnõustajale makstava tasu suuruse määrab kohus kindlaks saneerimiskava kinnitamisel. Hagiavalduse kohaselt oli saneerimisnõustaja tasu võlgnikuga kokku lepitud ja välja toodud saneerimiskava lisas 9 eraldi real (tl 4). Kohus on saneerimiskava kinnitanud, saneerimisnõustaja tasukokkulepe ja tasu suurus pole hageja hinnangul kunagi kahtluse all olnud (tl 78-79). 10. Kohtu hinnangul ei ole hageja seisukoht kooskõlas

§ 18sätestatuga.

Käesoleva juhul ei ole saneerimisnõustaja kohtule

§ 18lg 3 sätestatud aruannet tähtaegselt esitanud.

Puudub ka kohtulahend, mis oleks

§ 18

lg 5 tähenduses täitedokument ettevõtja suhtes.

§ 18

lg 6 kohaselt saab saneerimisnõustaja tasu ja kulutuste suuruse kohta tehtud kohtumääruse peale esitada määruskaebuse. Käesoleval juhul oli saneerimisnõustajal võimalik vaidlustada saneerimisnõustaja tasu ning järelevalve teostamise eest kohtu poolt määramata jätmist. Käesolevas menetluses puuduvad tõendid selle kohta, et saneerimisnõustaja oleks kaebeõigust kasutanud. 11. Saneerimisnõustaja tasu ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise korra ning tasu piirmäärad protsentides on kehtestatud Justiitsministri 09.01.2009 määrusega „Saneerimisnõustaja ja eksperdi tasude ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise kord ja tasude piirmäärad“. Eeltoodud määruse § 2 kohaselt lähtub kohus saneerimisnõustaja tasu määramisel 7 saneerimisnõustaja ja ettevõtja vahelisest kokkuleppest saneerimisnõustaja tasu kohta. Kui ettevõtja ja saneerimisnõustaja vahel selline kokkulepe puudub või kokkuleppes ettenähtud tasu suurus kahjustab kohtu hinnangul ilmselgelt võlausaldajate huve, määrab kohus saneerimisnõustaja tasu suuruse käesoleva määruse § 4 ja 5 või 6 alusel. Saneerimisnõustaja tasu määramisel (

§ 18

lg-d 2 ja 3), tuleb arvestada mitte ainult seda, kas saneerimisnõustaja vastava hulga tööd tegi aga ka seda, kas see töö oli vajalik ja põhjendatud.

§ 50

lg 6 sätestab, et järelevalve teostamise eest saneerimisnõustajale makstava tasu suuruse määrab kohus kindlaks saneerimiskava kinnitamisel. Justiitsministri 09.01.2009 määruse § 9 sätestab, et saneerimiskava täitmise üle järelevalvet teostavale saneerimisnõustajale tasu määramisel lähtub kohus käesoleva määruse §dest 2, 3 ja 4 (lg 1) ning saneerimiskava täitmise üle järelevalve teostamise eest saneerimisnõustajale määratava tasu alam- ja ülemmäär aasta kohta on üks viiendik käesoleva määruse § 5 lõikes 2 sätestatud tasu alam- ja ülemmäärast (lg 2). Kohtu hinnangul leiab hageja ekslikult, et saneerimisnõustaja ja ettevõtja vahelise kokkuleppe olemasolul (tl 83-84), pole vajadust hakata tasu eraldi määrama (tl 78-79). Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-25-11 asunud seisukohale, et kuigi kohus lähtub Justiitsministri 09.01.2009 määruse § 2 esimese lause järgi saneerimisnõustaja tasu määramisel saneerimisnõustaja ja ettevõtja vahelisest kokkuleppest tasu kohta, ei ole kohus selle kokkuleppega seotud, kui kokkuleppes ettenähtud tasu suurus kahjustab ilmselgelt võlausaldajate huve. Ettevõtja ja saneerimisnõustaja kokkuleppesse tasu suuruse kohta tuleb kohtul suhtuda kriitiliselt, seda eelkõige põhjusel, et makseraskustes ettevõtja kulutab põhiliselt seda raha, mille võiks kulutada võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Kohus peab esmajoones hindama, kas saneerimisnõustaja tasuga ei kahjustata ebamõistlikult ettevõtja võlausaldajate huve. Riigikohtu lahendist nähtub kohtu hinnangul üheselt, et saneerimisnõustaja tasu suuruse otsustab kohus kohtumäärusega ning üksnes ettevõtja ja saneerimisnõustaja vaheline kokkulepe ei ole nõudeõiguse tekkimise aluseks.

1. Kohtu hinnangul on iseenesest õige ka kostja viide selle kohta, et saneerimisnõustaja Risto Vahimetsa poolt saneerimiskava täitmise üle järelevalve teostamise eest juba saadud tasu summas 14 671 eurot, tuleb kehtivas kohtupraktikas pidada piisavaks kogu saneerimismenetluse eest, arvestades asjaoluga, et saneerimiskava jäi täitmata. Riigikohus on lahendis 3-2-1-25-11 leidnud, et edutu saneerimismenetluse eest makstav tasu ei pea olema võrreldav eduka saneerimiskava kinnitamise korral makstava tasu ja hüvitatavate kulutustega. Eeltoodust tulenevalt on hageja nõude summas 206 153 eurot tunnustamine AS Kodu Grupp (pankrotis) pankrotimenetluses õiguslikult põhjendamatu ning hagiavaldus tuleb selles osas jätta rahuldamata. Menetluskulud
2. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kohus jätab menetluskulud 99,6 % ulatuses hageja kanda ja 0,4% ulatuses kostja kanda.
3. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud ja ta menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda üksnes selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud piirmäärast. Kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus ka 8 lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
4. Kostja menetluskulude nimekirja (tl 90 pöördel) järgi moodustavad menetluskulud 2 040 eurot. Hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu ei vaidle. Hageja maakohtule menetluskulude nimekirja ei esitanud. Kohtu hinnangul vastab kostja esindaja tasutaotlus käesoleva asja keerukusele, kantud kulud on põhjendatud ja vajalikud arvestades lepingulise esindaja töömahtu. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik 9