← Eesti

1-16-7422/28

Obsah (5)§ 199§ 238§ 68§ 65§ 76

Kriminaalasi nr 1-16-7422 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 29. märts 2018. a, Jõgeva kohtumaja Kriminaalasja number 1-16-7422 Kohtukoosseis Kohtunik Raina Pärn Kohtuistung

§ 199

lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 9 kuud vangistust, mida

§ 238

lg 2 alusel vähendati 1/3 võrra.

§ 68

lg 1 alusel loeti eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka.

§ 65

lg 2 alusel suurendati Sergei Karpenkole mõistetud karistust Harju Maakohtu 28.03.

  1. a otsusega mõistetud ärakandmata karistuse võrra. Sergei Karpenkole mõisteti lõplikuks liitkaristuseks 2 aastat 4 kuud 16 päeva vangistust. Karistusaja alguseks loeti kohtuotsuse kuulutamise päev, s.o 09.09.
  2. a. Kinnipeetava karistusaeg algas 09.09.
  3. a ja lõpeb 09.01.
  4. a. Vangla ei toeta Sergei Karpenko vabastamist tingimisi ennetähtaegselt karistuse kandmisest. Prokurör on edastanud kohtule kirjaliku seisukoha Sergei Karpenko tingimisi ennetähtaegse vabastamise kohta. Prokurör ei toeta Sergei Karpenko tingimisi ennetähtaegset vabastamist karistuse kandmiselt. KOHTUS TUVASTATUD ASJAOLUD Süüdimõistetu Sergei Karpenko selgitas kohtus, et ta soovib karistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegselt vabaneda. Kaitsja taotles kohtult Sergei Karpenko tingimisi ennetähtaegset vabastamist karistuse kandmiselt. KOHTU SEISUKOHT
  5. Kohus, tutvunud kinnipeetava isikliku toimiku ja prokuröri seisukohaga ning kuulanud ära Sergei Karpenko ja tema kaitsja, leiab, et Sergei Karpenko tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt ei ole põhjendatud.
  6. Sergei Karpenko kannab käesoleval ajal liitkaristust tahtlike teise astme kuritegude toimepanemise eest.

§ 76

lg 1 p 2 kohaselt võib kohus teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Käesolevaks ajaks on Sergei Karpenko temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt poole, kuid mitte vähem kui 4 kuud. Seega esinevad formaalsed alused Sergei Karpenko tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. 2 3.

§ 76

lg 4 järgi arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. 3.1 Sergei Karpenkot on kriminaalkorras karistatud viiel korral (1 karistus kustunud). Varasemalt on Sergei Karpenkot karistatud peamiselt varavastaste kuritegude toimepanemise eest, aga ka avaliku korra vastase süüteo toimepanemise eest. Käesoleval ajal kannab Sergei Karpenko samuti karistust varavastaste süütegude, s.o varguste toimepanemise eest. Sergei Karpenko varasemast elukäigust nähtuvalt on Sergei Karpenkole mõistetud eriliigilisi karistusi - rahalist karistust, vangistust, mis on jäetud tingimuslikult täitmisele pööramata, aga ka reaalset vangistust (2 korda). Viimati anti Sergei Karpenkole võimalus kanda karistust vabaduses Harju Maakohtu 04.08.2015. a otsusega (kriminaalasi nr 1-15-5858), kuid vaatamata sellele ei teinud Sergei Karpenko oma käitumisest vajalikke järeldusi ega muutnud väljakujunenud tegutsemismustreid. Sergei Karpenko pani katseajal (katseaja algus 04.08.2015. a, uus kuritegu 30.09.2015. a) toime uued samalaadsed kuriteod, s.o vargused. Seega pani Sergei Karpenko uued kuriteod toime kõigest vähem kui 2 kuud pärast eelmist kohtuotsust. Veelgi enam, Sergei Karpenko jätkas varavastaste kuritegude toimepanemist ka ajal, kui talle oli Harju Maakohtu 28.03.2016. a otsusega (kriminaalasjas 1-16-882)

§ 199lg 2 p 9 alusel (mõistetud liitkaristus Harju Maakohtu 04.08.2015.

a otsusega) mõistetud karistuseks reaalne vangistus pikkusega 2 aastat 1 kuu 29 päeva, kuid Sergei Karpenko ei olnud veel karistuse kandmisele asunud. Seega nähtub Sergei Karpenko varasemast elukäigust, et Sergei Karpenko on korduvalt katseajal pannud toime uusi kuritegusid. Sergei Karpenko käitumises on välja kujunenud kuritegelikud käitumismustrid, mida ei ole suutnud muuta senised karistused. Seega puudub kohtu hinnangul alus arvata, et sellel korral on Sergei Karpenkole mõistetud ja reaalselt ärakantud karistus täitnud karistuseesmärke. Kohtu hinnangul on Sergei Karpenko puhul peamiseks uute kuritegude toimepanemise riskiks sõltuvus tugevatest narkootilistest ainetest (fentanüül). Sergei Karpenko on väljendanud soovi vabanemise korral narkootikume enam mitte tarvitada ja on väljendanud valmisolekut mitte enam suhelda endise tutvusringkonnaga. Sergei Karpenko on olnud vangistuses AN tugigrupi kooskäimiste üheks eestvedajaks. Kohus peab positiivseks, et Sergei Karpenko soovib narkosõltuvusest vabaneda ja käesolevalt osaleb aktiivselt rehabiliteerivates tegevustes. Sellele vaatamata leiab kohus, et muutused Sergei Karpenko arusaamises ja käitumises on olnud liialt lühiajalised, et olla veendunud nende püsivuses ka juhul, kui Sergei Karpenko vabaneb. Võttes arvesse, et Sergei Karpenko on olnud pikaajaline (tarvitab alates 16ndast eluaastast) narkootikumide tarvitaja, saab lõplik harjumusest loobumine olema Sergei Karpenko jaoks kahtlematult raske. Sergei Karpenko on ka varasemalt proovinud iseseisvalt narkootikumide tarvitamisest loobuda (läks Saaremaale isa juurde elama), kuid oma endisesse elukohta naastes hakkas uuesti suhtlema endise tutvusringkonnaga ja uuesti ka narkootikume tarvitama. Seega nõuab senise eluviisi muutmine Sergei Karpenkolt äärmiselt suurt motivatsiooni ja tahet. 3.2 Kohus leiab, et Sergei Karpenko käitumist karistuse kandmise ajal ei saa pidada positiivseks ja seda ennekõike kehtivate distsiplinaarkaristuste tõttu. Sergei Karpenkol on 3 kehtivat distsiplinaarkaristust. Sergei Karpenkole on ühe päeva (s.o 07.06.

  1. a) jooksul kahel korral määratud distsiplinaarkaristused seoses ülevisete sooritamisega. Lisaks on Sergei Karpenkole 08.08.
  2. a määratud distsiplinaarkaristus tööst keeldumise eest. Kinnipeetava iseloomustusest nähtuvalt on Sergei Karpenko käesoleva vangistuse jooksul osalenud tagasilanguse ennetamise tugigrupis ja läbinud sotsiaalprogrammi Jõud muutuda. Lisaks on Sergei Karpenko õppinud riigikeelt A1 tasemel, kuid kinnipeetav võeti motivatsiooni puudumise tõttu õppest maha. Sergei Karpenko on osalenud tööhõives. Sergei Karpenko keeldus ühel korral tööhõives osalemisest, kuid alates 02.10.
  3. a osaleb uuesti. 3 3.3 Vabanemise korral on Sergei Karpenkol kindel elukoht oma ema juures xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx maakond. Kohus peab positiivseks, et Sergei Karpenkol on vabanemise korral kindel elukoht ja lähedaste toetus. Sergei Karpenko ema on nõus poega vabanemise korral vajadusel mõnda aega materiaalselt toetama. Kohus peab ka oluliseks, et vabanemisjärgselt oleks Sergei Karpenkol tagatud ka majanduslik toimetulek, kuna Sergei Karpenko on kuritegusid toime pannud ka majandusliku kasu saamise eesmärgil. Tartu Vangla andmetel on Sergei Karpenkol rahalisi nõudeid ligikaudu 15 000 euro ulatuses. Sergei Karpenkol puudub vabanemise korral kindel töökoht.
  4. Kohus on seisukohal, et Sergei Karpenko tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt ei ole põhjendatud ning kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega. Kohus leiab, et Sergei Karpenko tingimisi ennetähtaegset vabastamist ei võimalda eelkõige tema varasem elukäik, kuriteo toimepanemise asjaolud, käitumine karistuse kandmise ajal, osaliselt vabanemisjärgsed elutingimused, aga ka Sergei Karpenko isik. Sergei Karpenkol tuleb jätkata karistuse kandmist. Kriminaalmenetluse kulud Sergei Karpenko tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamise otsustamise taotluse läbivaatamisel võttis kaitsjana kohtuistungist osa vandeadvokaat Matti Reinsalu Advokaadibüroost Matti Reinsalu. Kaitsja esitas kohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, milles taotles riigi õigusabi tasu ja kulude väljamaksmist kogusummas 88,08 eurot (koos käibemaksuga). Kohus lahendas kaitsja esitatud taotluse. Kohus leidis, et kaitsja taotlus on täielikult põhjendatud. Kohus kinnitas pealdisega taotlusel väljamaksmisele kuuluvaks summaks 88,08 eurot. Seega on käesolevas asjas menetluskuluks vastavalt KrMS § 175 lg 1 p-le 4 määratud kaitsjale makstud tasu 88,08 eurot, mis tuleb KrMS § 180 lg 1 alusel Sergei Karpenkolt välja mõista. /allkirjastatud digitaalselt/ Raina Pärn Kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.