,
lg 2 p 4 ja
lg 2 p-de 4, 8 järgi ja mõisteti
lg 1 alusel kuritegude kogumi eest liitkaristuseks 3 aastat ja 6 kuud vangistust.
lg 2 alusel suurendati seda karistust Vladimir Feodorovile Tartu Maakohtu 30.05.2011. a otsusega kriminaalasjas nr 1-11-4587 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 2 aasta 5 kuu ja 28 päeva pikkuse vangistuse võrra ning kohtuotsuste kogumis mõisteti temale liitkaristuseks 5 aastat 11 kuud ja 28 päeva vangistust.
lg 1 alusel arvati karistusaja hulka Vladimir Feodorovi poolt eelvangistuses viibitud aeg ning karistuse kandmise algust hakati lugema alates Vladimir Feodorovi kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o alates 10.01.2013. a. Kohtuotsus jõustus 28.06.2013. a.
§-st 5 tulenevalt koostati Tartu Maakohtu 03.02.
Määrusega moodustati uued liitkaristused järgnevalt: 1)
a otsusega kriminaalasjas nr 1-13-4761 Vladimir Feodorovile
ja § 200 lg 2 p-de 4, 8 järgi mõistetud üksikkaristustest raskemat ja mõisteti temale kuritegude kogumi eest liitkaristuseks 3 aastat ja 5 kuud vangistust.
lg 2 alusel suurendati seda karistust Vladimir Feodorovile Tartu Maakohtu 30.05.
Töötab jäätmekäitluses vanglas sees. On ka mingi programmi läbinud, kuid kasu sellest ei olnud. Seal räägitakse, et sul ei ole vaja seda teha, aga kui inimene ei taha, siis ei tee, kui tahab, siis ikka teeb. Tema ei viitsi rohkem istuda, piisab ja ei kavatse seadust rikkuda. Enne vangistust elas naisterahva juures Elvas, kuhu proovib seekord ka minna, aga ei tea kas lastakse sisse. Kui ei, läheb Linnavalitsusse nagu eelmine kord, kui sai ööbimise kämpingusse. Lähedasi ei ole. Üritab tuttavatega ära minna välismaale tööle, aga kui ei saa, siis läheb Elvas tööle. Alkoholi tarbimist kavatseb vähendada ühele korrale nädalas, muidu on vanglas tagasi. Vanglasse ei taha enam, see oli eksitus, et kukkus kinni. Alkoholi pärast oli kõik. Seda, et läheks ravile ja loobuks alkoholist kinnipeetav eesmärgiks seadnud ei ole. Leiab, et see ei ole programmi teha, inimene ise kas tahab või ei taha. Tema ei tahaks, ei viitsi rohkem istuda. Kehtivaid distsiplinaarkaristusi ei ole. On õppinud treialiks, natuke sellel erialal töötanud ka, kuid kisub ehitusele. Suhtlemise kohta kriminaalse taustaga inimetega selgitas kinnipeetav, et inimesele ei ole pea peale kirjutatud, et ta on kriminaal või alkohoolik, aga kriminaal leiaks talle kiiremini töö. Prokurör on edastanud kohtunikule lähtudes KrMS § 432 lg 33 oma seisukoha elektrooniliselt ning teatanud, et ta ei soovi võtta osa Vladimir Feodorovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör Ene Uljanova, olles tutvunud Tartu Vangla materjalidega Vladimir Feodorovi tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks, asus seisukohale, et süüdimõistetut ei peaks vabastama tingimisi ennetähtaegselt. Isik kannab neljandat reaalset vanglakaristust. Kuriteo toimepanemise ajendiks oli rahalise või majandusliku kasu saamine ning sõltuvusprobleemid. Süüdimõistetu puhul on positiivne asjaolu kehtivate distsiplinaarkaristuste puudumine. Negatiivne on süüdimõistetu isik ja kuriteo sooritamise asjaolud. Vangistuses viibitud aja jooksul on isik küll läbinud raskustega sotsiaalprogrammi Eluviisitreening, kuid kaks järgmist Agressiivsuse arendamise treeningut on isik ise katkestanud. Vabanemise korral puudub isikul vabaduses elu- ja töökoht ning toetavad lähedased. Arvestades kõiki eeltoodud asjaolusid kogumis, on prokurör arvamusel, et Vladimir Feodorovi tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt ei ole põhjendatud ning kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega. Vaatamata sellele, et süüdimõistetu puhul esineb positiivseid asjaolusid, ei kaalu need üles tema suhtes esinevaid negatiivseid asjaolusid. Eeltoodule tuginedes nõustub prokurör Tartu Vangla seisukohaga ja ei toeta Vladimir Feodorovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kaitsja leiab, et antud isiku puhul on põhjust kaaluda ennetähtaegset vabastamist. Tal ei ole kehtivaid distsiplinaarkaristusi ja on osalenud kõigis programmides ITK raames. Isikul küll puudub elukoht kuid seda temast mitte olenevatel põhjustel. Tütar võõrandas selle. Küll aga on isikul võimalus elama asuda varasema elukaaslase juurde või taotleda elukohta linnavalitsuselt. Seega elukoha puudumine ei ole takistuseks. Garanteeritud töökoht isikul puudub, aga isik on töötanud nii ehitusel kui puutööpingil. Samuti on tal võimalus saada tööle välismaal. Isik väidab, et ta teadlikult ei hakka suhtlema kriminaalkorras karistatud või sõltuvusprobleemidega isikutega. KOHTU PÕHJENDUSED Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ja kaitsja, tutvunud prokuröri arvamusega ning Tartu Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Vladimir Feodorovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole põhjendatud. Vladimir Feodorov kannab käesoleval ajal liitkaristust tahtlike esimese ja teise astme kuritegude toimepanemise eest.
lg 2 p 2 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase tingimisi katseajaga enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt 2/3 mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Kohtuistungi toimumise ajaks on Vladimir Feodorov temale mõistetud vangistusest ära kandnud pisut üle 5 aasta ja 3 kuu. Seega on kinnipeetav ära kandnud enam kui 2/3 temale mõistetud karistusajast ja see ületab 4 kuud. Samuti on karistusest jäänud kanda rohkem kui kaks kuud, kuivõrd karistusaja planeeritud lõpp saabub 08.12.2018 (
Seega on
§-s 76 nimetatud formaalsed alused kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks täidetud. Üksnes formaalsete aluste täidetus ei tingi inimese vanglast vabastamist, sest seaduses märgitud tähtaja saabumine ei anna süüdlasele subjektiivset õigust enne tähtaega vabaneda (RKKKm 31-1-59-14, p 8). Nimelt eeldab kinnipeetava vabastamine ka materiaalsete aluste täidetust:
lg 4 kohaselt arvestab kohus inimese katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kriminaalhooldusametniku arvamusest ning isiku kinnitusest nähtub, et vabanemise korral kinnipeetaval kindel elukoht puudub. Süüdimõistetu ise selgitas, et enne vangistust elas naisterahva juures Elvas, üritab ka seekord minna, aga ei tea kas teda lastakse sisse. Kui ei lasta, läheb Linnavalitsusse nagu eelmine kord, kust anti samal päeval kämpingus ööbimiskoht. Kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtuvalt on Elva valla sotsiaaltöötaja selgitustest tulenevalt nii Elva linna kui ka valla enda piires keeruline pakkuda isikule elamispinda ning olukord vajaks pikemat menetlemist juhul kui kinnipeetav vabaneb ennetähtaegselt. Seega puudub isikul vabanemisel kindel elukoht. Kohus ei saa vabastada tingimisi enne tähtaega isikut, kellel puudub elukoht, kuna kuuest käitumiskontrolli nõudest neli on seotud just elukoha olemasoluga. Samuti on kohtu hinnangul Vladimir Feodorovi puhul täitmata ka teised olulised materiaalsed eeldused. Isikul puudub garanteeritud töökoht, mis toetaks kinnipeetava edukat seadusekuulekat toimetulekut. Samuti ei ole kinnipeetav tegelenud vangistuse jooksul sellega, et läbi programmide enda õiguskuulekust suurendada. Vangla iseloomustusest nähtuvalt on kinnipeetavale määratud kaks programmi, millest läbis isik vaid ühe: Eluviisitreeningu kohandatud kava alusel. Agressiivsuse asendamise treeningut on proovitaud alustada kahel korral, kuid tulemusteta. Ka istungil märkis süüdimõistetu, et läbitud programmist kasu ei olnud, programmid ei muuda midagi, inimese enda teha, kas tahab teha midagi või ei. Ka ei ole kohtu hinnangul piisavalt maandatud alkoholi tarbimisega kaasnev uute kuritegude toimepanemise risk, mille kohta märkis isik samuti, et alkoholist loobumine ei ole raviprogrammi teha, inimene kas tahab või ei taha. Tema eesmärgiks on tarbimise vähendamine ühele korrale nädalas. Sellistes tingimustes on äärmisel suur tõenäosus, et isik asub uuesti kuritegusid toime panema ega suudaks alluda ka elukohast sõltumatutele kriminaalhoolduse tingimustele. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et Vladimir Feodorov tuleb jätta temale Tartu Maakohtu 12.06.2013 otsusega nr 1-13-4761 määratud ning Tartu Maakohtu 03.02.2015 määrusega nr 113-4761 täpsustatud vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Menetluskulud Vladimir Feodorovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise taotluse läbivaatamisel võttis kaitsjana 25.04.2018.a kohtuistungist määratud korras osa vandeadvokaat Aare Kaldma. Kaitsja esitas 25.04.2018.a kohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, milles palus välja mõista riigi õigusabi tasu koos käibemaksuga summas 212,76 eurot. Kohus on leidnud, et esitatud taotlus on põhjendanud ja kinnitanud pealdisega taotlusele riigi õigusabi osutamise eest väljamaksmisele kuuluvaks summaks 212,76 eurot. Määratud kaitsjale makstud tasu on KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt menetluskulu. Vastavalt KrMS §-le 43 lg 2 p 1 määrab kaitsja Eesti Advokatuur kohtu taotlusel, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist. Vastavalt riigi õigusabi seaduse § 4 lg 3 p 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seega tuleb Vladimir Feodorovilt riigituludesse sisse nõuda kaitsetasu määratud korras osutatud õigusabi eest vastavalt kehtivatele määradele. KrMS § 423 ja § 417 lg 2 tulenevalt, kui süüdimõistetu ei ole välja mõistetud rahasummat täies ulatuses tasunud kohtuotsuse jõustumisest alates ühe kuu jooksul või määratud tähtpäevaks selleks ettenähtud kontole ning tasumise tähtaega ei ole käesolevas seadustikus sätestatud korras pikendatud ega ajatatud, saadetakse kohtuotsuse ärakiri kümne päeva jooksul selle saamisest arvates kohtutäiturile. /allkirjastatud digitaalselt/ Annemarie Gerassimov täitmiskohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.