Obsah (8)

§ 96§ 97§ 100§ 101§ 108§ 82§ 84§ 70

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Kaie Almere Otsuse tegemise aeg ja koht 16. aprill 2018 Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-17-9810 Tsiviilasi Xxxxhagi Xxx

§ 96

alusel on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased.

§ 97

p 1 kohaselt ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps.

§ 100

lg 1 järgi ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis). Igakuine elatis lapsele ei tohi olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäärast (

§ 101lg 1), mis on 2017.

aastal 235 eurot ja 2018. aastal 250 eurot kuus.

§ 100

lg 2 järgi alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides

1. Kohtule esitatud sünni tõendiga on tõendamist leidnud, et Julia Normanil ja kostjal on ühine alaealine tütar Xxxx(hageja), sündinud 29.06.2008 (tl 7). Vaidlust ei ole selles, et kostja ei ela hagejaga koos. Riigikohus on märkinud, et vanem rikub ülalpidamiskohustust, kui ta ei maksa elatist või teeb seda regulaarselt või ebapiisavas suuruses (vt riigikohtu lahendid 3-2-1-57-04, p 9 ja 10; 3-2-1-108-07, p 11). Vanem on ülalpidamiskohustuse täitnud siis, kui ta on lapse ülalpidamiseks vajaliku raha maksnud teisele vanemale, kelle juures laps elab ja kes lapse eest hoolitseb (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-159-12, p 11). Kohtupraktika kohaselt saab elatishagi rahuldada üldjuhul üksnes ülalpidamiskohustuse rikkumise korral. Samas juhul, kui on alust eeldada, et võlgnik ei täida kohustust õigel ajal, võib esitada hagi ka tulevase nõude, sh pärast hagi esitamist sissenõutavaks muutuvate korduvate kohustuste täitmiseks. Aluse selliseks eelduseks annab esmajoones ülalpidamiskohustuse varasem rikkumine, aga ka (vt Riigikohtu otsus nr 3-2-1-33-11, p 18).
2. Seega tuleb elatise väljamõistmiseks tuvastada, kas kostja on hageja ülalpidamiskohustuse rikkunud. Kohtuliku arutamise käigus leidis tuvastamist, et kostja on alates 17.01.2017 kuni 31.12.2017 tasunud hagejale elatist miinimummääras (tl 34, 55-56). Perioodi- 01.01.2018 – 31.03.2018 tasus kostja hagejale igakuiselt elatist 235 eurot (tl 56). 15.03.2018 toimunud kohtuistungil selgitas kostja esindaja, et kostja tasus viimased kuud (jaanuar – märts 2018) 15 eurot vähem, kuna ta ei seostanud miinimumpalga muutmist elatise tõusuga, kuid edaspidi on ta valmis maksma 250 eurot. Kohtule 19.03.2018 esitatud maksekorraldusest nähtuvalt tasus kostja 15.03.2018 alates 2018 aasta algusest vähemtasutud elatise 45 eurot (tl 58). Eeltoodust tulenevalt on tõendamist leidnud, et kostja on täitnud seadusest tulenevat kohustust miinimumelatise tasumise osas. Seega ei ole kostja rikkunud hageja ülalpidamiskohustust ning igakuise elatise nõue rahuldamisele ei kuulu. Kohtul ei ole ka alust eeldada, et kostja ei täida kohustust õigel ajal ning sellest tulenevalt ei ole põhjendatud ka hagi rahuldamine tulevase nõude, sh pärast hagi esitamist sissenõutavaks muutuvate korduvate kohustuste täitmiseks.
3. Järgmisena analüüsib kohus tagasiulatuva võlgnevuse nõuet. Hageja palub kostjalt välja mõista tagasiulatuv elatis alates 26.06.2016 kuni 31.12.2016 summas 1 325,83 eurot.

§ 108

alusel võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Tagasiulatuva elatise väljamõistmisel

§ 108

lg 1 alusel tuleb lähtuda elatise väljamõistmise üldsätetest (vt Riigikohtu 26.06.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-78-13, p 13). 14. Vanemate ja laste vastastikused õigused ja kohustused tulenevad

§ 82

kohaselt laste põlvnemisest, mis on tõestatud seaduses sätestatud korras.

§ 84

lg 1 p 2 kohaselt lapse isa on mees, kes on lapse eostanud ning loetakse, et lapse on eostanud mees, kes on isaduse omaks võtnud. Seega tulenevad vanema ja lapse vastastikused 3 õigused ja kohustused mh lapse põlvnemisest isaduse omaksvõtuga. Riigikohus on selgitanud, et lapse isast põlvnemise tuvastamine on tagasiulatuv kuni lapse sünnini, nagu seda on ka isast põlvnemise vaidlustamise tõttu lapse sünniakti kande ebaõigeks tunnistamine (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-2-2-07, p 10). See ei tähenda aga seda, et vanemalt, kellest põlvnemine kohtus tuvastati, saab ülalpidamist nõuda tagasiulatuvalt alates lapse sünnist. Kui vanem ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus

§ 70

lg 1 järgi elatise üldjuhul välja alates elatisehagi esitamisest,

§ 70lg 2 järgi erandina ka aasta eest enne hagi esitamist.

Sellest tulenevalt ei saa vanemalt, kellest laps põlvneb, nõuda elatist tagasiulatuvalt alates lapse sünnist, kuid

§ 70

lg 1 järgi saab kohus esitatud elatise nõude rahuldada alates hagi esitamisest (vt Riigikohtu otsus nr 3-2-1-36-08, p 13). Rahvastikuregistri väljavõttest nähtuvalt tuvastati hageja põlvnemine kostjast kostja poolse isaduse omaksvõtuga ning isaduse omaksvõtu kanne tehti 09.01.2017 (tl 65). Seega tekkis hagejal õigus nõuda kostjalt elatist alates isaduse omaksvõtu kande tegemisest ning tagasiulatuv elatise nõue rahuldamisele ei kuulu. MENETLUSKULUD

1. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.
2. Kohus jättis hagiavalduse rahuldamata. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lg 4 kohaselt kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kohus leiab, et ei ole põhjendatud jätta menetluskulusid TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda. Kohus leiab, et käesoleval juhul tuleb menetluskulude jaotuse osas kohaldada TsMS § 162 lg-t
3. Kohtu hinnangul oleks poolte menetluskulude jätmine hageja kanda tema suhtes äärmiselt ebaõiglane olukorras, kus hagejal tuleb kasutada oma rahalisi vahendeid enda ülalpidamiseks, mitte menetluskulude eest tasumiseks. Elatise nõude puhul ei ole tegemist õiguslikult keerulise vaidlusega. Elatise nõude puhul asjaolude väljatoomiseks ei ole vajalik kvalifitseeritud õigusalane nõustamine Samuti on Riigikohus märkinud, et poolte poolt menetluses lepingulistele esindajatel kulutatud märkimisväärse summa oleks saanud kasutada oma laste ülalpidamiseks (vt Riigikohtu otsus nr 2-16-135, p 14). Seetõttu puudub vajadus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks.
4. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Kaie Almere kohtunik 4