Obsah (7)

§ 142§ 187§ 407§ 367§ 468§ 174§ 162

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Kohtunik Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasja hind Hagi ese Pooled ja nende esindajad Menetluse liik Tar

§ 142lg 2).

Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaja (

§ 187lg 6).

KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD, ESITATUD ÕIGUSLIKUD PÕHJENDUSED, TEHTUD JÄRELDUSED

1. Luminor Bank AS (end Nordea Bank AB Eesti filiaal) esitas Tartu Maakohtule hagi V. G. ja S. L. vastu võlgnevuse nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostjad 14.07.2008 laenulepingu nr
2. Laenulepingu alusel maksis hageja kostjatele välja laenu summas 47 934 eurot. Pooled sõlmisid 13.11.2013 laenulepingu nr 09220171460 muudatuse, mille alusel maksis hageja kostjatele välja laenu summas 1165,31 eurot. Laenulepingupunkti 6 ja notariaalselt sõlmitud tagatislepingu alusel seati hüpoteegid hageja kasuks laenulepingust tulenevate kohustuste tagamiseks korteriomandile xxxxxxx-xxxxxxxxxxxxxxxxxx ning kinnistule aadressil xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Laenuleping sundlõpetati võlgnevuse tõttu 11.02.
3. Tagatiste müügist saadud summad ei olnud piisavad, et katta kostjate võlgnevus hageja ees. Hageja nõue seisuga 01.09.2017 oli põhiosa võlg 26 138,90 EUR; intressi võlg 452,29 EUR; viivise võlg 6477,84 EUR. Hageja palus rahuldada hagiavaldus ja mõista solidaarselt V. G. , ik xxxxxxxxxxx, ja S. L. , ik xxxxxxxxxxx, 33 069,03 EUR ning põhinõude võlgnevuse summalt 26 138,90 EUR viiviseid 8% aastas kuni põhinõude täieliku tasumiseni. Tartu Maakohtu 13.02.2018 määrusega kinnitati kompromiss Luminor Bank AS ja S. L. vahel. Kompromissist tulenevalt täpsustas hageja oma nõuet ning palub kostjalt V. G. välja mõista 33 069,03 EUR, sh laenulepingu nr 09220171460 põhiosa võlg 26 138,90 EUR; intressi võlg 452,29 EUR; viivise võlg 6477,84 EUR; ning lisaks alates 02.09.2017 kuni nõude täieliku tasumiseni põhiosa nõudelt 26 138,90 EUR viivis 8% aastas.
4. Esialgsed hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale kätte toimetatud isiklikult 20.09.
5. Hagiavalduse täpsustus ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale kätte toimetatud isiklikult 21.02.2018 Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole 2 tähtaegselt kohtule vastanud. Hageja taotles hagiavalduses hagi rahuldamist tagaseljaotsusega, kui kostja ei vasta kohtu poolt määratud tähtajaks.

§ 407

lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. 3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 444 lõike 3 alusel märgib kohus käesolevas otsuses osaliselt põhjendava osa. Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg-le 1 tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 1 kohaselt, kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. Kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine (VÕS § 100). Tulenevalt VÕS § 101 lg 1 p 1, 6, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. VÕS § 101 lg 2 sätestab, et võlausaldaja võib kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Vastavalt VÕS § 113 lg-le 1 rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär, kui VÕS §-s 94, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. 4. Seega on hagi hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning hageja poolt esitatud faktilised väited tuleb lugeda kostja poolt omaksvõetuks. Neil asjaoludel kuulub hagi

§ 407

lg 1 kohaselt tagaseljaotsusega rahuldamisele ning kostjalt tuleb solidaarvõlgnikuna hageja kasuks välja mõista 33 069,03 eurot, millest põhiosa võlg 26 138,90 eurot; intressi võlg 452,29 eurot; viivise võlg 6477,84 eurot. Samuti tuleb hageja nõudel

§ 367

alusel kostjalt välja mõista alates 02.09.2017 tagastamata põhivõlgnevuselt viivis 8% aastas. Kohtupraktika kohaselt ei tohi viivisenõue kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega ületada põhinõude suurust.

§ 468

lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. MENETLUSKULUD 5. Menetluskulude jaotamisel juhindub kohus

§-dest 162 lg 1, § 173 lg 1, 4.

§ 174

lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Hageja on taotlenud menetluskuluna välja mõista kostjalt riigilõiv. Hageja on tasunud hagiavalduselt riigilõivu vastavalt hagihinnale 1000 eurot. Kompromissi kohaselt jäi riigilõivust 250 eurot S. L. kanda ning hageja taotles riigilõivu tagastamist summas 250 eurot. Seega jääb kostja V. G. kanda riigilõiv ülejäänud osas, so 500 eurot. Tulenevalt

§ 1623 lg-st 1 tuleb jätta menetluskulu summas 500 eurot kostja V.

G. kanda ja kostjalt hageja kasuks välja mõista. /allkirjastatud digitaalselt/ Roomet Sõnna Kohtunik 4