alusel edaspidine viivis põhinõudelt (1687,80 eurolt) alates 10.04.2018 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhivõla 1687,80 euro tasumiseni, kuid mitte rohkem kui põhivõlgnevus.
Kostjal on õigus esitada 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättesaamisest või avaliku kättetoimetamise korral tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teadasaamisest
Kajale tuleb lisada kõik vajalikud dokumendid asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks (
ja
). Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot, mis tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr EE062200221059223099 AS-is Swedbank või nr EE513300333522160001 Danske Bank AS Eesti filiaalis, märkides selgitusse tsiviilasja numbri. Hageja nõuded 06.10.2017 esitas Marklai OÜ Viru Maakohtule hagi A K vastu võla nõudes. Hagiavalduse kohaselt Marklai OÜ ja A K vahel on sõlmitud müügileping. Lepingu kohaselt müüs hageja kostjale vannitoamööbli ning paigaldas selle kostja korterisse, asukohaga xxxx. Kostja pöördus hageja poole sooviga tellida vannitoamööbel. E-posti teel toimus tellimuse esitamine, saadu hinnapakkumise kinnitamine ning hageja poolt arve saatmine. Kostja on lugenud tööd vastuvõetuks pretensioone esitamata. 17.04.2017 esitas hageja kostjale arve summas 1687,80 eurot. Kostja pidi arve tasuma tähtpäevaks 18.04.
Kostjat on kohustatud hagile vastama 30 päeva jooksul alates teate avaldamisest ning hoiatatud
Kostja kirjalikku vastust hagiavaldusele ei esitanud. Kohus on teatanud, et teeb kohtulahendi teatavaks 09.04.2018. Kohtualluvus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 75 lg 1 kohaselt avalduse saanud kohus kontrollib, kas rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi võib avalduse esitada Eesti kohtule. Seejärel kontrollib kohus, kas asi allub kohtule, kuhu avaldus esitati. EÜ määruse 1215/2012 artikli 7 kohaselt võib isiku vastu, kelle alaline elukoht on liikmesriigis, esitada hagi teises liikmesriigis: 1)
) § 407 lg 1 kohaselt kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
lg 5 kohaselt hagile vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates. Seda tähtaega on järgitud. Kohus edastas kostjale kohtunõude hagiavaldusele kirjaliku vastuse esitamiseks 30 päeva jooksul alates Ametlikes Teadaannetes teate avaldamisele järgnevast päevast arvates.
lg 5 kohaselt loetakse dokument avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Teade avaldati 14.02.2018 ja loeti kättetoimetatuks 01.03.2018, seega tuli kostjal vastus esitada hiljemalt 02.04.2018.
lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse
Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, jääb hagi
Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 208 lg 1 kohaselt kohustub müüja asja müügilepinguga andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Hagiavalduse kohaselt müüs ja paigaldas hageja kostjale kuulunud korterisse vannitoamööbli, esitades selle kohta kostjale 17.04.2017 arve nr. 174/21. Kostja ei ole müüdud asja eest tasunud ja seega oma lepingulist kohustust hageja ees põhjendamatult nõuetekohaselt täitnud ega esitanud vastuväiteid hagile, mistõttu asub kohus seisukohale, et kostjal ei ole vaidlust hagi üle. Seega kuulub kostjalt väljamõistmisele põhivõlgnevus summas 1687,80 eurot. VÕS § 100 kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda rahalise kohustuse rikkumise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas.
kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja palub kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud seadusjärgne viivis põhinõudelt alates 18.04.2017 kuni 06.10.2017 kokku summas 63,63 eurot. Kohus on kontrollinud ja nõustub hageja viivise arvestusega (tlk 5). Tulenevalt
arvestab kohus sissenõutavaks muutunud seadusjärgse viivise kuni otsuse tegemiseni. Seadusjärgne viivis põhinõudelt perioodil 07.10.2017 kuni 09.04.2018 (k.a) 185 päeva eest moodustab 68,44 eurot (vt www.viivisekalkulaator.ee). Lähtudes eeltoodust kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele sissenõutavaks muutunud viivis 09.04.2018 seisuga kokku summas 132,07 eurot (63,63 eurot + 68,44 eurot). Hageja on taotlenud ka edasiulatuva viivise väljamõistmist kostjalt seadusjärgses määras kuni põhinõude 1687,80 euro tasumiseni, millise nõude kohus samuti rahuldab. Lähtudes kohtupraktikast ei tohi edaspidine viivisenõue koos sissenõutavaks muutunud viivisega ületada põhivõlgnevuse 1687,80 euro suurust. Kohus leiab, et hagi tuleb jätta osaliselt rahuldamata kahju hüvitamise nõudes summas 110 eurot. Hageja taotleb kahju hüvitamist summas 320 eurot, mis hagi kohaselt tekkis seoses kostja võla sissenõudmisega kohtuväliselt (kulu õigusabile). Hagiavalduses viidatud lisa 5 kohaselt, milleks on hageja esindaja poolt hagejale esitatud 08.08.2017 arve, aga nähtub, et hagejal tuli tasuda kohtuvälise võlamenetluse eest A K vastu 250 eurot, mitte 320 eurot. Kohus ei pea põhjendatuks lisada esitatud summale käibemaksu, kuivõrd hageja on käibemaksukohustuslane ja saab tasutud käibemaksu riigilt tagasi. Lähtudes eeltoodust ja hageja põhjendustest mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja kahju summas 250 eurot.
lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulud
lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.
lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Hageja on esitanud kostja vastu rahaliselt kindlaksmääratud nõudeid kokku summas 2111,43 eurot. Kohus jätab otsusega rahuldamata hageja nõude summas 110 eurot ehk ligikaudu 5 % ulatuses. Arvestades rahuldamata jätmise osakaalu marginaalsust, ei tingi see obligatoorselt selle arvestamist menetluskulude jaotuse määramisel, mistõttu peab kohus põhjendatuks jätta hageja menetluskulud täielikult kostja kanda. Hageja palub hagis kostjalt välja mõista menetluskuludena riigilõivu 275 eurot ja on märkinud hagiavalduse punktis 3.9, et annab ülevaate menetluskuludest kohtu nõudmisel. Kohus on tähtaja menetluskulude nimekirja esitamiseks andnud 20.12.2017 hagi menetlusse võtmise määruse punktis 4. Hageja lepinguline esindaja on määruse kätte saanud 20.12.2017. Hageja ei ole kohtu nõuet täitnud ega selgitanud menetluskulude nimekirja mitteesitamise põhjuseid. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et käesolevas asjas ei ole põhjendatud hagejale täiendava tähtaja andmine menetluskulude nimekirja esitamiseks ning seetõttu määrab kohus tulenevalt
lg-st 1 menetluskulude rahalise suuruse kindlaks, võttes aluseks tsiviilasja materjalid. Kohus on seisukohal, et hagi hinnalt tasumisele kuuluv riigilõiv (2246,45 eurolt kuulub tasumisele riigilõiv summas 250 eurot) tuleb hagejale kostja poolt hüvitada kui vältimatu ja vajalik kulutus nõude esitamisel. Hageja on tasunud nõudelt riigilõivu 275 eurot, s.o. 25 eurot rohkem kui seaduses ettenähtud. Enammakstud riigilõivu tagastamiseks tuleb hagejal esitada kohtule nõuetekohane avaldus (
). Kostjalt ei ole põhjendatud välja mõista rohkem kui hagihinna järgi tuli tasuda, ehk 250 eurot. Kostja ei ole kohtule vastanud ning muid menetlustoiminguid teinud, mistõttu võib eeldada, et kostjal menetluskulud puuduvad.
lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist. Kohus rahuldab hageja taotluse.
lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) Marika Leimann Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.