) § 215 lg 2 p 1 järgi ning talle mõisteti karistuseks 2 kuud vangistust.
a otsusega mõistetud kandmata karistuse – 3 aasta 3 kuu ja 16 päevase vangistuse – võrra ning kandmisele kuuluvaks liitkaristuseks mõisteti seega 3 aastat 5 kuud ja 16 päeva vangistust. 8.03.2018 esitas Tartu Vangla Tartu Maakohtule materjalid kinnipeetava Aleksandr Tšernetski vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks. Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetava kohtlemistase hinnatud kõrgeks ja kinnipeetava ohutase kõrgohtlikuks avalikkusele (risk ühiskonnas). Lähtudes Aleksandr Tšernetski poolt toimepandud kuritegude koguarvust, nende iseloomust ja isiku eluolust on järgneva kahe aasta jooksul uue üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 59%. Vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 38% Ohustatud on ühiskond tervikuna. Oht seisneb vägivalla kasutamises, kuritahtlikus huligaansuses, millega võib tekitada raske tervisekahjustuse. Samuti narkootikumide ebaseaduslikus käitlemises ehk rahvatervise kahjustamises, mootorsõiduki juhtimises narko- ja alkoholijoobes ehk kaasliiklejate elu ja tervise ohtu seadmises. Ohu tõenäosus on kõige suurem, kui isik on alkoholijoobes või narkojoobes ja ei kontrolli oma mõttetegevust ja käitumist. Kui isik ei asu lahendama probleeme ühiskonnas aksepteeritud viisil ning majanduslik olukord on kehv ja jätkab lävimist kriminaalse taustaga isikutega. Lähtuvalt eeltoodust ja tuginedes korduvkuritegevuse retsidiivsusprotsendile ei toeta Tartu Vangla A. Tšernetski vabastamist tingimisi enne tähtaega allutamisega käitumiskontrollile. KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD Kinnipeetav avaldas, et soovib ennetähtaegset vabastamist. Käesolevalt vangistuses teist korda ja narkootikumide eest. Käitles ja tarvitas ise ka. Lõpetas vangistuses 9. klassi, ainult lõpueksamid on tegemata, läbis Eluviisitreeningu ja on nüüd avavanglas. Töötab metalliga, lõikab metalli ja töötab vabaduses. Töö meeldib väga. Suhted töökaaslastega on head. On aru saanud, et ei taha enam narkootikume, soovib töötada ja elada normaalset elu, pere luua ja vanemad on vanad. Narkootikumidest loobumiseks ei ole meditsiinilist abi saanud, programmi läbis, meditsiinilist abi ei olnud vaja. Peale tööd suitsetas kanepit, tegi ka amfetamiini, aga seda juba ammu ei tarvita. Narkomaanide tugigrupis ei osale, aga teab, kes nendega suhtlevad ja suhtleb inimestega, kes ei tarbi narkootikume. Garantiikirja töökoha kohta ei ole, aga rääkis vana tööandjaga, kes ütles, et on vaja kokku saada ja rääkida. Elama asuks ema ja vanaema juurde, suhted on head, ootavad teda koju. On ka õde, kes elab kaugel, kuid kellega ka suhtleb. Sõpru ei ole, suhtleb ainult vanematega, tahab elada uut elu. Vabaduses vahel tarvitas ka alkoholi, aga praegu ei kavatse midagi tarvitada. Uuesti libastumist loodab vältida sellega, et meeldib töötada ja usub, et saab hakkama, on paljust aru saanud ja vanus ka. Arvab, et saab hakkama, ei vaja sõltuvusravi vabaduses, tahab näidata, et suudab hakkama saada, kuid võibolla tuleb kasuks. Vanglas olles on üks kord distsiplinaarkorras karistatud. Sillamäel läbis 2013 või 2012 aastal narkootikumide võõrutusprogrammi. Lähikondsed on külastavad iga 2 kuu tagant ja nüüd käib ise kodus puhusel. On valmis kohtu poolt määratud programmis osalema või ravi läbima. Prokurör on edastanud kohtunikule lähtudes KrMS § 432 lg 33 oma seisukoha elektrooniliselt ning teatanud, et ta ei soovi võtta osa Aleksandr Tšernetski tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör Ene Uljanova, olles tutvunud Tartu Vangla materjalidega Aleksandr Tšernetski tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks, asub seisukohale, et süüdimõistetut ei peaks vabastatama vangistusest tingimisi ennetähtaegselt. Süüdimõistetu kannab teist reaalset vangistust. Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt on süüdimõistetu alates 22.12.2017.a paigutatud ümber Tartu Vangla avavanglasse. On positiivne, et süüdimõistetul on vabanemise korral kindel elukoht ja lähedaste toetus. Isik on vangistuses läbinud sotsiaalprogramme ja osaleb tööhõives. Negatiivne on süüdimõistetu isik ja kuriteo sooritamise asjaolud. Negatiivne on ka suhtumine alkoholi, sest isik ei ole motiveeritud alkoholi tarvitamisest loobuma. Vabaduse puudub isikul töökoht. Uue kuriteo on isik sooritanud katseajal. Arvestades kõiki eeltoodud asjaolusid kogumis, on prokurör arvamusel, et Aleksandr Tšernetski tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt ei ole põhjendatud ning kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega. Vaatamata sellele, et süüdimõistetu puhul esineb positiivseid asjaolusid, ei kaalu need üles tema suhtes esinevaid negatiivseid asjaolusid. Eeltoodule tuginedes nõustub prokurör Tartu Vangla seisukohaga ja ei toeta Aleksandr Tšernetski vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kaitsja leiab, et esinevad materiaalsed alused isiku vabastamiseks. Isik on aktiivselt osalenud ja läbinud kõik ITK raames määratud sotsiaalprogrammid. See tähendab, et vangistusasutus on hinnanud isiku käitumist positiivselt ja viimased 4 kuud isik käib tööl väljaspool vanglat ja toimetab ilma vahetu järelvalveta. Kaaludes isiku resotsialiseerumise võimalusi, on need väga head, tema lähikonda kuuluvad ema ja vanaema. Isik omab töökogemust eriala ja on pidanud läbirääkimisi endise tööandjaga. Seega on kaitse hinnangul tal võimalus teenida elatusvahendeid ja seetõttu vältida uute kuritegude toimepanemise riski. Samuti on isik valmis täitma kohtu poolt määratud psühhiaatrilist ravi või osalema sotsiaalprogrammides. KOHTU SEISUKOHT Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ja kaitsja, tutvunud prokuröri arvamusega ning Tartu Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Aleksandr Tšernetski vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole põhjendatud. Aleksandr Tšernetski kannab käesoleval ajal liitkaristust esimese ja teise astme kuritegude toimepanemise eest.
lg 2 p 2 kohaselt võib kohus esimese astme kuriteos süüdlase tingimisi katseajaga enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt 2/3 mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Kohtuistungi toimumise ajaks on Aleksandr Tšernetski temale mõistetud vangistusest ära kandnud pisut enam kui 2 aastat 8 kuud, so enam kui 2/3 ja see ületab 4 kuud. Seega on
§-s 76 nimetatud formaalsed alused kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks täidetud. Üksnes formaalsete aluste täidetus ei tingi inimese vanglast vabastamist, sest seaduses märgitud tähtaja saabumine ei anna süüdlasele subjektiivset õigust enne tähtaega vabaneda (RKKKm 31-1-59-14, p 8). Nimelt eeldab kinnipeetava vabastamine ka materiaalsete aluste täidetust:
lg 4 kohaselt arvestab kohus inimese katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kriminaalhooldusametniku arvamusest ning isiku kinnitusest selgub, et vabanemise korral on kinnipeetaval kavas elama asuda aadressil XXX, mis kuulub kinnipeetava vanaemale L. S. 23.01.2018.a kodukülastuse käigus hinnatud elukohta: tegemist 4-toalise kõigimugavustega korteriga, eluks vajalikud elamistingimused olemas. Korteris elavad igapäevaselt kinnipeetava ema I. T. ja vanaema L. S. , kes on andnud omapoolsed nõusolekud isiku sinna elama asumiseks. Seega on isikul olemas kindel elukoht, mis on kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise vältimatuks eelduseks. Tulenevalt vangistusseaduse (VangS) § 6 lg-st 1 on vangistuse eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Seega on vangistus oma sihi saavutanud ning põhjendatud on isiku ennetähtaegne vabastamine eeskätt siis, kui süüdlasest lähtuv retsidiivsusoht on väike. Viimati nimetatud seisukohta on kinnitanud ka Riigikohus
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.