Obsah (9)
§ 424§ 50§ 255§ 69§ 68§ 74§ 56§ 65§ 551-17-8914 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 22. detsember 2017.a Kuninga tn kohtumaja Kriminaalasja number 1-17-8914 (16267000995) Kohtukoosseis Kohtuni
§ 424
järgi üldmenetluse korras Süüdistatav Kaitsja RESOLUTSIOON VALERI ŠVETS Isikukood või sünniaeg: 37409084215 Karistatus: karistusregistri kohaselt 3 kehtivat kriminaalkaristust: - Pärnu Maakohtu 07.05.2014.a otsusega
§ 424
järgi 2a 11k ja 27p vangistust 3a katseajaga ühes
§ 50
lg 1 p 1 liitkaristusega mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 1a 2k; - Pärnu Maakohtu 11.03.2014. a otsusega
§ 255
lg 1, § 389¹ lg 1, alusel 3a vangistusega 3a katseajaga; - Pärnu Maakohtu 31.01.2012 otsusega
§ 424
järgi 1aastase vangistusega, mis
§ 69
lg 1 alusel asendati 716 t üldkasuliku tööga, tähtajaga 2a.,
§ 50lg 1 p 1 alusel võeti lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimisõigus 1 aastaks.
kehtivaid väärteokaristusi 3 vandeadvokaat Madis Mahlapuu Juhindudes KrMS § 315 lg 4 järgi kohus otsustas: 1
(11)1-17-8914 Süüdi tunnistada Valeri Švets
§ 424
järgi (alates 01.11.2017.a
§ 424
lg 2) ja mõista talle karistuseks 1 (üks) aasta vangistust.
§ 68
lg 1 alusel arvata Valeri Švets´il 18.10.2016 – 20.10.2016.a eelvangistuses viibitud aeg, s.o 3 päeva, karistusaja hulka ning lugeda temal veel kandmisele kuuluvaks karistuseks 11 (üksteist) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust.
§ 74
lg 5 ja § 65 lg 2 alusel suurendada karistust Pärnu Maakohtu 07.05.2014.a otsusega mõistetud kandmata karistuse, so 2 (kahe) aasta, 11 (üheteistkümne) kuu ja 27 (kahekümne seitsme) päeva vangistuse, võrra ning mõista liitkaristuseks 3 (kolm) aastat, 11 (üksteist) kuud ja 24 (kakskümmend neli) päeva vangistust. Karistuse kandmise aja algust arvata alates karistuse kandmisele asumisest. Süüdimõistetul ilmuda vanglasse kutse peale.
§ 50
lg 1 p 1 alusel kohaldada Valeri Švets´ile lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist 2 (kaheks) aastaks. Lisakaristuse kandmise aeg hakkab kulgema alates kohtuotsuse jõustumisest. Lisakaristus laieneb põhikaristuse kandmise kogu ajale ja lisaks otsusega määratud tähtajale. LS §-le 127 kohaselt on isik, kelle suhtes on jõustunud juhtimisõiguse äravõtmise otsus, kohustatud 5 (viie) tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile. Menetluskulud. Välja mõista Valeri Švets´ilt riigituludesse kriminaalmenetluse kuluna: KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 2 järgi sundraha 705 eurot; KrMS § 175 lg 1 p 2 alusel tunnistaja R. P´i kohtusse ilmumise kulu 67,41 eurot. Kokku on menetluskulude summaks 772,41 eurot. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti a/a nr: EE351010052031000004 SEB Pank AS-is või a/a nr: EE502200221014193355 Swedbank AS-is või a/a nr: EE401700017002872300 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaalis või a/a nr: EE873300333499990003 Danske Bank AS Eesti filiaalis, kohustuslik on märkida maksekorraldusele viitenumber 99917700083874. Selgituseks märkida: menetluskulud, isiku nimi, kriminaalasja number. Riigi kasuks välja mõistetud summad tasuda 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumise hetkest. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses täidetud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Kohtuotsuse jõustumisel saata kohtuotsuse ärakiri Maanteeametile teadmiseks. Edasikaebamise kord Apellatsioonõiguse kasutamise soovist teatada Pärnu Maakohtule kirjalikult 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. 2
(11)1-17-8914 Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS
- peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 15 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Pärnu Maakohtule. Tähtaegselt apellatsioonteate laekumise korral motiveeritud kohtuotsuse avaldamine: 12.01.2018.a Pärnu Kuninga tn kohtumaja kantselei kaudu. Asjaolud ja menetluse käik Valeri Švetsi süüdistatakse selles, et tema 18.10.
- a kella 18:35 juhtis Pärnumaal Audru vallas Lavassaare alevikus X tn 2 maja juures mootorsõidukit Audi A6 (registreerimismärk X), olles ise alkoholi tarvitamisest tingitud joobeseisundis. Tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolli kohaselt tuvastati Valeri Švetsil alkoholijoove lõpliku mõõtetulemusega 1,07 mg/l. Liiklusseaduse § 69 lg 1 kohaselt ei tohi juht olla joobeseisundis. Vastavalt sama paragrahvi lõikele 2 punktile 1 loetakse mootorsõidukijuht alkoholijoobes olevaks, kui juhi väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Seega Valeri Švets, mootorsõiduki juhtimisega joobeseisundis, pani toime
§ 424järgi kvalifitseeritava kuriteo.
Menetlusosaliste põhjendused maakohtus Valeri Švets end
§ 424alusel kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises süüdi ei tunnistanud.
Kaitsja toetab süüdistatava seisukohti. Kaitsja leiab, et antud asjas ei ole piisavalt tõendeid tema kaitsealuse V. Švetsi süü tõendamiseks. Isik end süüdi tunnistanud ei ole, ei ole seda kunagi teinud. Alates esimesest kontaktist politseitöötajatega 18.10.2016.a on ta keeldunud protokollidele alla kirjutamast, kuivõrd ta ei sõitnud alkoholijoobes. Kaitsja leiab, et selliste ebamääraste oletuslike tõendite pinnalt inimest süüdi mõista ei saa. Prokurör leiab, et süüdistatava süü on kuriteo puhul täies ulatuses tõendamist leidnud. Prokurör taotleb kohtult Valeri Švetsi süüditunnistamist
§ 424
(alates 01.11.2017.a
§ 424lg 2) järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest.
Maakohtu seisukoht Kohus, arvestades tõendite kogumist kujunenud siseveendumust, leiab, et Valeri Švetsi süüdistus
§ 424
(alates 01.11.2017.a
§ 424
lg 2) järgi on tõendamist leidnud.
§ 424
näeb ette vastutuse mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest joobeseisundis. Eelnevast johtuvalt tuleb
§ 424
inkrimineerimiseks esmajoones tuvastada süüdistatava poolt süüdistuses näidatud ajal ja kohas mootorsõiduki juhtimine ning seejärel süüdistataval joobe olemasolu. Tunnistaja R. P on andnud kohtuistungil ütlusi (tl 59-61), et tegi 18.10.2016 väljakutsekõne kella 17:37 paiku hädaabinumbrile. Tunnistaja maja ette sõitis sõiduauto Audi A6, sõidukist tuli valju muusikat ning tunnistaja arvates võis olla sõiduki juht joobes. Peale kõne sooritamist jälgis tunnistaja aadressil Karja 6, Lavasaares, sõidukit. Roolis oli süüdistatav Valeri Švets. Sõiduk sõitis tunnistaja maja trepikodade ees, aknad olid alla lastud ja autost kostis vali muusika. Süüdistatav sõitis oma maja ette tagasi, so aadressile X, Lavassaares ning sealt edasi oma tütre elukohaks oleva maja juurde, milline maja asub tunnistaja maja taga. Kui süüdistatav tuli tütre majast välja, nägi R. P, et süüdistatav istus rooli. Tunnistaja kinnitas lisaks, et Valeri Švets püüdis enne kohtuistungit teda mõjutada kohtus valeütlusi andma selles, et V. Švets ei sõitnud autoga. 3
(11)1-17-8914 Tunnistaja A. L ütluste (tl 55-57) kohaselt on ta politseiametnik. 18.10.2016 oli tunnistaja patrullis koos politseinik S.L. Juhtimiskeskuselt laekus väljakutse, et Audru vallas, Lavasaares sõidab ringi auto, mille juht on joobes. Sõideti Lavasaarde ning alguses ringi sõitvat autot ei nähtud. Oldi Raba tn nurgal, kui X 2 maja nurga tagant tuli välja tume auto. Auto numbritähed olid samad, mida väljakutses mainiti ning politseinikud otsustasid autot kontrollida. Politseiauto liikus kontrollitava autoni, milline jäi seisma. Autoni jõuti 5-7 sekundiga. Juhi kohalt tuli mees välja, samaaegselt väljusid autost ka tunnistaja A. L ja tema patrullipaariline. Kontrollitavast sõidukist väljus kokku 3 inimest, üks noorem, teine vanem ja juhi kohalt väljus üks inimene - süüdistatav. Kui A. L süüdistatava juurde läks ning ennast esitles, siis juht küsimise peale oma nime ei öelnud ega juhiluba ei andnud. Juht rääkis vene keeles. Silmanähtavalt olid sõidukijuhil joobeseisundi tunnused, tuikus natuke ja lõhnas alkoholi järele. Politseinike juurde tuli ka naine, kes ütles, et on V. Švetsi tütar ja et hoopis tema mees olevat sõitnud selle autoga. Politseinikud ei pidanud vajalikuks vastavat asjaolu kontrollida, sest nägid, milline isik sõiduki parkimise järgselt juhi kohalt väljus. Juhi kohalt väljunud mees ei olnud nõus ka indikaatorvahendisse puhuma (sama märge on nähtav indikaatorvahendi kasutamise protokollil, tl 32-34). Süüdistatav viidi tõendusliku alkomeetriga joobe tuvastamiseks politseiautoga Pärnusse. Autos ütles süüdistatav politseinikele ka oma nime – Švets. Kaitsja on kohtuistungil viidanud indikaatorvahendi kasutamise protokolli kellaajale, milleks on märgitud 07:
- Kohus usub, et tegemist on eksitusega kellaaja märkimises protokolli täitmisel ning et õige on, et protokoll koostati 19:
- Protokoll saadi koostada alles peale seda, kui süüdistatav oli öelnud politseiametnikele oma nime jm andmed, sest protokollis on kontrollimisele allutatud isikuna märgitud Valeri Švets. Tunnistaja S.L i selgituste põhjal (tl 57-59) oli ta 18.10.2016 õhtul patrullis koos A. Lga. Saadi väljakutse Lavassaarde. Kuna väljakutses kirjeldatud tunnusmärkidega autot asulas ei nähtud, otsustati jääda kohapeale. 10 minutilise ootamise järgselt hakkas X tn paistma auto, mis sõitis politseiauto suunas. Politseinikud alustasid samuti liikumist, millele järgnevalt keeras politseinikele lähenenud auto parkima. Politseinikud jõudsid seisma jäänud tumedat värvi auto taha numbriga X. Kui S.L i oli politseiauto ukse lahti teinud, avanes ka teise auto juhiuks. S. Laasi liikus seisma jäänud auto juhiukse juurde, millest väljus vene keelt kõnelev mees, kes väitis, et tema ei sõitnud autoga. Juhiistmelt väljunud mees oli V. Švets. Teisi autos olnud isikuid tunnistaja ei jälginud, sest tema tähelepanu oli suunatud roolist väljunud isikule, kuigi möönab, et sõidukis oli tõenäoliselt veel kaks isikut. Edasi saabus sündmuskohale rahvast juurde, sh naisterahvas, kes ütles, et on isiku, keda kahtlustatakse sõiduki juhtimises, tütar ning et tema isa auto roolis ei olnud. Tunnistaja Veronika Švets on süüdistatava abikaasa (ütlused tl 61-62). 18.10.2016.a õhtul läks tunnistaja sõnul süüdistatav poodi ning koju tagasi tulles ütles, et laenas autot ühele poisile või meesterahvale. Edasi söödi ja nauditi kodus veini, kuni aknast oli näha, et laenatud auto toodi tagasi. Valeri Švets ütles abikaasale, et läheb toob sõiduki võtmed ära. Mõne aja pärast nägi tunnistaja aknast, et abikaasa juures on politseinikud. Tunnistaja teada ei laenanud Valeri Švets autot tütre elukaaslasele M. L, vaid kellelegi teisele, so isikule, keda Valeri Švets enne oli näinud. Tunnistaja ei tea, kellele autot laenati. Selles asulas on nii, et üldiselt ikka laenatakse üksteisele autosid. Tunnistaja R. Š sõnul (tl 77-79) oli ta 18.10.2016 Lavassaares. Oma isa nägi tunnistaja sel päeval mitu korda, näiteks kui käis X tn ema juures. Politseinikke nägi tunnistaja poe juures. Täpsemalt nägi, et isa auto, tumeroheline Audi, pargiti oma maja ette, edasi andis üks noormees, kes oli autoga sõitnud, auto võtmed isale. Tunnistaja küsis oma isalt raha, mida Valeri Švets läks seejärel autost tunnistajale tooma ning andis seejärel 10 eurot talle. Isa ise autoga ei sõitnud. Noormeest, kes isale võtmed andis, tunnistaja ei tunne, esimest korda nägi Lavasaare alevis teda. Kui tunnistaja poest tuli, nägi ta politseid auto juures. Politseiga rääkis R. Švets nii palju, et küsis, kas on üldse seaduslik tema isalt alkomeetrisse puhumist nõuda. Tunnistaja ütluste usaldusvääruse kontrolliks on prokuröri taotlusel avatud ka tema kohtueelses menetluses antud ütlused, millised on enam sarnased 4
(11)1-17-8914 politseiametnike poolt antud ütlustega. Nimelt rääkis R. Švets kohtueelses menetluses, et tuli poest ja nägi, et isa istub autos juhi koha peal, autost tuli valju muusikat ning seejärel saabus politsei. Raha küsimisest süüdistatavalt tunnistaja kohtueelses menetluses ei rääkinud. Tunnistaja selgitab selliseid ütlusi asjaoluga, et oli vahetult peale sündmuse toimumist šokis. Tunnistaja S.P mäletab 18.10.2016 sündmust Lavassaares häguselt (ütlused tl 79-81). Tunnistaja istus poe juures ja jõi õlut. Kella 19 paiku õhtusel ajal sõitis Valeri Švetsi auto Audi A6 kaupluse juurde. Üks noormees tuli autost välja ja Valeri tuli trepikoja uksest välja ning noormees andis süüdistatavale võtmed. Tunnistaja noormeest ei tundnud, esimest korda nägi. Noormees läks kohe ära. Kui V. Švets võtmed sai, politseid ei olnud, alles peale seda sõitis politsei sinna. Valeri Švets autosse ei istunud vaid üksnes upitas autosse, et dokumente kätte saada. Sama päeva hommikul oli samad politseinikud S.P kinni pidanud auto roolist pohmelliga. Tunnistaja S.P usaldusväärsuse kontrolliks avatakse prokuröri taotlusel tema kohtueelses menetluses antud ütlused. Kohtueelses menetluses on tunnistaja öelnud, et kui S.P oma autoga sündmuskohale jõudis ja parkis X tn 2 maja ette, istus Valeri Švets oma autos ja kuulas valjusti muusikat. Seniks kui politsei kohale jõudis, oli Valeri Švets tänava peal, seal kus istus juba ka tunnistaja. Erinevust ütluste vahel tunnistaja ei põhjendanud. Süüdistatav Valeri Švets seletab, et oli 18.10.2016 kella 18-19 kandis kodus (ütlused tl 81-83), kus tegi väikese peo. 18-19 vahel liikus korterist alla poodi suitsu tooma, kui kohtas K , kellega oli tuttavaks saanud jaanipäeva paiku Lavasaares. Noormees ütles, et Jõõprest on vaja üks mees Lavasaarde tuua ning süüdistatav andiski talle oma sõiduki. On ennegi sõidukit kasutada andnud Lavasaares vähemalt kolmele inimesele. K tõi auto tagasi 19 paiku. Süüdistatav nägi, kui autot pargiti, läks alla, sai võtmed ning autoga sõitnud K läks minema. Süüdistatav läks auto juurde, vaatas kas dokumendid on alles ning võttis rahakoti. Edasi seisis süüdistatav auto juures kui nägi, kuidas aeglaselt läheneb politseiauto ning jäi temast 7 meetri kaugusel seisma. Välja tuli meespolitseinik ja hakkas küsimusi esitama, naispolitseinik välja ei tulnud. Politsei palus süüdistataval alkomeetrisse puhuda, mida viimane aga ei teinud. Puhus alles kainestusmajas. Politsei küsitles Lavasaares paljusid inimesi, aga keegi ei öelnud, et süüdistatav oleks autoga sõitnud purjus peaga. Samuti ei näe autoga liikumist sellest kohast, kus politsei seisis. 18.10.2017 hommikul kui politsei S.P juhitud auto kinni pidas, oli süüdistatav ka sõidukis. Süüdistatav hommikul oma autot ei saanud kasutada, sest kumm oli katki. Süüdistatava usaldusväärsuse kontrolliks avatakse prokuröri taotlusel tema kohtueelses menetluses antud ütlused, milles V. Švets märkis, et ootas maja ees koos naise ja tütrega, millal K toob auto tagasi. Samuti ütles tunnistaja kohtueelses menetluses, et K on tema tütre poiss-sõber. Süüdistatav kohtuistungil leiab, et tema ei ole selliseid asju öelnud. K kontaktandmeid süüdistataval ei ole, süüdistatav käib Lavassaares vähe ja on enamasti toas. Kohus leiab, et kohtuliku arutamise käigus on ilmnenud olulised vastuolud ühelt poolt tunnistajate A. L, S.L i ja R. Pi ütlustes ning teiselt poolt süüdistatava ja tunnistajate V. Š, R. Š ja S.P ütlustes. Politseiametnikest tunnistajate ütlusi koosmõjus hinnates saab järeldada, et politseinikud nägid sõiduauto Audi liikumist X 2 maja juurde ning auto parkimist. 5-10 sekundiga jõudis peatunud Audi juurde ka politseiauto (A. L hindab V. Švetsi autoni jõudmise ajaks 5-7 sekundit, tl 57; S.L i kuni 10 sekundit, tl 59). Politseinikud oma autost V. Švetsi liikuva ja seejärel peatunud audiga silmsidet ei kaotanud. Audi taha parkides väljus politseiautost koheselt S.L i ning liikus Audi juhiukse juurde, mille roolist omakorda väljus vene keelt kõnelev meesterahvas - Valeri Švets. Rääkima hakkas süüdistatavaga A. L, kes oskas ametnikest paremini vene keelt. Ükski teine isik enne Valeri Švetsi sõiduki juhi kohalt ei väljunud. Politseinike poolt viidatud süüdistatava autoni jõudmise ajavahemikud on väga väikesed. Teisipidi süüdistatava ja tunnistajate V. Š, R. Š ja S.P toodud versiooni põhjal pidanuks auto peatumise ja politseinike autoni jõudmise vahemiku jooksul Valeri Švetsi auto ümber jõudma juhtuda palju. 5
(11)1-17-8914 Täpsemalt sõiduki juhi kohalt väljus K Audi võtmed näpus ning andis võtmed süüdistatavale, kusjuures süüdistatav nägi K parkimist ülevalt oma korterist (süüdistatava ütlused tl 82) ning sealt väljuminegi pidi süüdistataval võtma teatud ajahulga. Edasi saabus süüdistatava juurde tema tütar, kes küsis raha, mida süüdistatav läks autost tooma, võttis autost 10 eurot ning andis tütrele (R. Švetsi ütlused tl 78). Tütar läks poodi politseid nägemata ning patrulli leidis eest alles poest väljununa. Kusjuures tütre poolt temalt raha küsimist süüdistatav ise kohtuistungil ei maini. Süüdistatav selgitab, et tutvus Kermoga, kellele ta autot laenas Lavassaares jaanipäeval ühises seltskonnas. 18.10.2016 oli K taas Lavassaares. Süüdistatav teda täpsemalt ei tea, sest viibib oma sõnul Lavassaares vähe ning on enamasti toas. Toodust võib järeldada, et süüdistatav siiski K Lavassaarega seotuks peab, pigem ei liigu asula vahel palju ringi süüdistatav. Samas ei ole Lavassaares elavad R.Š ja S.P isikut, kellele V. Švets olevat autot laenanud, Lavassaares kunagi näinud. Tundub ebausutav, et nimetatud kohalikud tunnistajad nägid K Lavassaares esimest korda ning ei ole teda seal ka enam hiljem näinud. Ehk teisisõnu ei ole usutav, et kaks korda, mil K Lavassaarde juhtus, puutus ta seal kokku üksnes Valeri Švetsiga, võites sealhulgas süüdistatava usalduse sellisel määral, et sai loa tema autotki kasutada, pärast auto kasutamist kadus aga (Lavassaarest) taas. Kui kohtualune otsustab end kaitsta aktiivselt, peab ta kas ise esitama tõendid oma väidete õigsuse kinnitamiseks või looma süüdistusfunktsiooni kandjale vähemalt reaalse võimaluse nende väidete kontrollimiseks. Kui end aktiivselt kaitsev kohtualune jätab esitamata oma väidete õigsust kinnitavad tõendid ega loo reaalset võimalust nende väidete kontrollimiseks, pole alust rääkida süüdistusversiooni suhtes tekkinud kahtlustest, mida tuleks tõlgendada kohtualuse kasuks (Riigikohtu lahendid nr 3-1-1-112-99 ja 3-1-1-40-06). Kohus usub, et kui isik nimega K oleks süüdistuses näidatud ajal tõe poolest Valeri Švetsi autoga sõitnud, oleks V. Švets tema kontaktid ka leidnud, olgu see kas või seltskonna kaudu, kellega jaanipäeval ühiselt koos oldi (V. Švetsi ütlused tl 81). Kui isik veedab jaanipäeva Lavassaares ning viibib seal ka muul ajal, transportides sinna lähedal asuvast Jõõprest inimesi, tuleb eeldada, et K on Lavassaares tuttavaid, kellel leidmine V. Švetsile enda süütuse tõestamise tarvis ei oleks tohtinud võimatu olla. Jaanipäeva Lavasaares veetmine ja isikute Lavassaarde transportimine näitab kohtu jaoks, et K pidanuks omama Lavassaarega piisaval määral sidemeid. Kohtu hinnangul on tegemist väljamõeldud isikuga. Politseinikust tunnistajad on kindlalt väitnud, et nägid Valeri Švetsi autot liikumises ning alles pärast seda, kui politseiauto V. Švetsi autole lähenema hakkas, pargiti V. Švetsi auto ära. Politseinikud nägid auto liikumist ja parkimist ning liikusid oma autoga kogu selle tegevuse jooksul V. Švetsi autole lähemale, hoides V. Švetsi autol silma peal. Esimene ja ka ainus inimene, kes peale auto seisma jäämist juhi kohalt väljus, oli V. Švets. Küll ei olnud V. Švets autos üksi (A. L ütlused tl 57). V. Švets ei ole poole sõnanagi menetluses selgitanud, kes nimetatud isikud olid, kes temaga koos sõidukis viibisid. Kohtu hinnangul on ebausutav, et tegemist oleks võinud olla näiteks tundmatu K sõpradega, kes ise juba auto võtmed üle andis V. Švetsile ja märkamatult ära läks, kuid oma sõbrad, kellel ta näiteks Jõõpres järel käis, V. Švetsi autosse unustas. Järeldada saab, et V. Švets sõitis sõidukiga enne selle parkimist ise koos oma tuttavatega ning kuulas sõidukist valju muusikat nagu on häirekeskusele tehtud kõnes kirjeldanud V. Švetsi tegevust 18.10.2017 ka tunnistaja R. P. Samuti on eeluurimisel antud ning kohtuistungil avatud ütlustes valju muusika kuulamist V. Švetsi poolt oma autos kirjeldanud ka R. Š ning S.P. Ei ole võimalik, et nimetatud tunnistajad oleksid vastava asjaolu toimumise 18.10.2016 õhtusse välja mõelnud. Küll annab see kokkulangevus kaalu juurde aga politseiametnikust tunnistaja S.L i ja R. Pi ütlustele, sest nemadki on maininud V. Švetsi autost sõitmise ajal ning peatumisel kostnud valju muusikat (S.L i ütlused muusika kohta tl 58, R. Pi ütlused tl 60). 6
(11)1-17-8914 Kõiki eeltoodud tõendeid kogumis hinnates leiab kohus, et süüdistatava ja tunnistajate V. Š, R. Š ja S.P kohtuistungil antud ütlused ei ole usaldusväärsed, need ei riimu ei ajalises pildis ega ka muul moel kuidagipidi politseiametnike ning R. Popovi poolt kohtulikul arutamisel avaldatuga. Vastavad ütlused tuleb tõendikogumist välja jätta. Kohus usub, et politseinikust tunnistajate ütlused on tõesed ning et nad tõe poolest nägid Audi A6 numbrimärgiga X liikumist ning peatumist süüdistuses toodud ajal, samuti seda, et juhi kohalt väljus peatumise järgselt Valeri Švets. Kuna politseinikud liikusid samuti liikunud Audile vastu, ei ole alust ka väita, et politseinikud ei saanud oma seismise kohalt näha Audi liikumist ja parkimist. R. Š ja S.P ütlused, samuti süüdistatava enda ütlused ei haaku eeluurimisel avaldatuga. R. Š ja S.P ütluste kõrvutamisel samade isikute varasemalt antud ütlustega on võimalik panna kokku mitu erinevat versiooni toimunust, millistest kohtuistungil räägitu on kindlasti kõige enam süüdistatavat õigustav. Valeri Švets on eeluurimisel andnud ütlusi, et andis autot kasutamiseks oma tütre poiss-sõbrale ning kohtus, et tuttavale, kelle isikut ei ole võimalik kindlaks teha (tl 82-83). R. Š on eeluurimisel andnud ütlusi, et Valeri Švets istus maja ette pargitud autos juhi koha peal ning autost tuli valju muusikat, kohtuistungil aga, et isa käis autost vaid temale 10 eurot raha toomas (tl 78). S.P on eeluurimisel andnud ütlusi, et Valeri Švets istus maja ette pargitud autos juhi koha peal ning autost tuli valju muusikat, kohtuistungil aga, et V. Švets käis autos dokumente kontrollimas, ega istunud selle tarbeks isegi mitte sõidukisse sisse (tl 79-80). Tõendeid, et politseiametnikest tunnistajad või R. P oleks oma ütlusi menetluse kõigus muutnud, toimikus ei ole. Tuvastamist on aga leidnud, et tunnistajad R. Š ja S.P on oma ütluste sisu muutnud, samuti on seda teinud süüdistatav Valeri Švets. Selgitusi, et asjaolude ebaõige mäletamine ning väidetavalt tegelikult aset leidnud sündmuste käigu meenumine kohtus oli tingitud eeluurimisel survestamisest (S.P selgitused tl 80) või šokiseisundist (R. Š ütlused tl 79), ei pea kohus usutavaks. Vajadusel oli eeluurimisel toimingute juurde kaasatud tõlk. Survestamist või politseinike poolt Valeri Švetsi süüdi lavastamise soovi ei tõenda ka kaitsja poolt esitatud kirjalikud tõendid (tl 6770). Tunnistajatena kohtuistungil üle kuulatud politseiametnikud on kinnitanud, et ei tunne Valeri Švetsi ega ole temaga enne 18.10.2016 sündmust kokku puutunud (ütlused tl 56 ja 58). Rebecca Švetsi šokiseisundit ühegi arstliku dokumendiga kinnitatud ei ole. Seega on tunnistajate poolt räägitu vaid paljasõnaline väheveenev jutt, millele kohtuotsust rajada ei saa. V.Š ütlused tuleb tõendikogumist välja jätta, sest neid saab kõrvutada küll R. Š ja S.P ning süüdistatava versiooniga, kuid konkreetne kohtuistungil kõlanud versioon (et sõidukiga sõitis tundmatu Kermo) ei ole aga samane tunnistajate endagi poolt algupäraselt räägituga, mistõttu on ka V.Šv ütlused 18.10.2016 toimunud auto laenamise kohta ebausaldusväärsed. Tunnistajad ja süüdistatav on ütlusi muutes ise tinginud olukorra, kus ütlused tuleb hinnata ebausaldusväärseteks tõenditeks, mistõttu on tegemist valeütlustega. Valeri Švetsi eesmärk tema poolt toimepandu maha salgamise osas on selge. Süüdistatav on kohtuistungil selgitatu põhjal teadlik, et temale eelmise kohtuotsusega määratud katseaeg lõppes märtsikuus 2017 (tl 81), kaitseversioon on tingitud katseajal toimepandud kuriteo eest mõistetava karmima karistuse hirmus. Samal põhjusel on valeütluseid andnud ka V. Švetsi perekond – abikaasa ja tütar. Mõistetav on pereliikmete soov säästa oma lähedast, kuid sellest hoolimata ei tohi pereliikmed anda kriminaalmenetluses valeütlusi. Süüdistatava tuttav S.P , kes 18.10.2016 hommikul samuti politseile sõiduki joobes juhtimisega vahele jäi (tunnistaja ütlused tl 79, kus isik ise tunnistab, et tal oli pohmell), võis valeütluste andmises näha võimalikku kättemaksu politsei tegevusele tema suhtes. Politseiametnikest tunnistajad on kohtuistungil seevastu andnud sündmuse kohta täpseid ja usutavaid ütlusi, mis on kokkulangevad ning neis ei ole mingit alust kahelda. Sõiduki juht Valeri Švets, kes sündmuse koha peal alkomeetrisse joobe tuvastamiseks puhumisest keeldus, võeti kaasa jaoskonda. Vormistati sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus (tl 38). Politseiametnikud on toonud välja ka konkreetsed väljendid, mida näiteks süüdistatava tütar R.Š kohapeal rääkis, märkides, et 7
(11)1-17-8914 roolis oli hoopis tema poiss-sõber, samuti on osanud näidata ja kirjeldada oma asukohta ja liikumist ning Valeri Švetsi poolt juhitud auto liikumist sündmuse käigus, aga ka seda, et sõiduki peatumise hetkel kostis masinast valju muusikat, milline asjaolu langeb kokku R. Pi poolt avaldatuga, et süüdistatav sõitis autoga 18.10.2016 õhtul valju muusika saatel. Kohus ei ole tuvastanud kahtlusi, mida saaks hinnata kõrvaldamata kahtlusena, mida tuleks tõlgendada süüdistatava kasuks, kuna mitte igasugune süüdistusversiooni kummutada püüdev kaitseversioon ei saa evida sellise kahtluse kvaliteeti, mis võiks olla hõlmatud in dubio pro reo põhimõttest, sest süüdistatava kasuks tuleb tõlgendada vaid selline kõrvaldamata kahtlus süüdistusversiooni paikapidavuses, mis on konkreetseid asjaolusid arvestades eluliselt usutav (Riigikohtu otsus 3-1-1-38-11). Kohtu hinnangul on eeltooduga tõendamist leidnud, et sõiduk, mille juhikohal Valeri Švets istus, oli enne parkimist liikumises, s.t sõitis ja mootorsõidukit juhtis parkimise järgselt juhi koha pealt väljunud Valeri Švets. Tuginedes Riigikohtu otsusele nr 3-1-1-91-16 p 9 jääb põhjendamatuks kaitsja väide, et politseiametnikust tunnistaja A. L ütlustele ei oleks kohtud tohtinud KrMS § 66 lg 2 järgi tugineda, sest A. L koostas tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolli ja osales seeläbi kriminaalmenetluse käigus menetlustoimingus. KrMS § 66 lg 2 kohaselt ei või kriminaalasjas osaleda tunnistajana teiste seas uurimisasutuse ametnik, kelle menetluses on kriminaalasi. Kriminaalasja menetlevaks ametnikuks saab olla uurimisasutuse ametnik, kes teeb kriminaalmenetluse läbiviimiseks kriminaalmenetluse seadustiku alusel uurimis- või muid menetlustoiminguid. Sellest tulenevalt ei saa menetleja rolli omistada uurimisasutuse ametnikule, kes ei ole kriminaalmenetluses menetlustoiminguid teinud. Joobeseisundi tuvastamine ei ole käsitatav uurimisasutuse poolt kriminaalmenetluse seadustiku alusel tehtava menetlustoiminguna, vaid riikliku järelevalve käigus tehtava järelevalvetoiminguna, mille alused on sätestatud korrakaitseseaduse §-s
- Seega ei ole eksitud A. L ütlustega arvestamisel. Tõendite, s.o tunnistajate (A. L ütlused tl 56) ja süüdistatava enda ütluste, samuti 18.10.2016 koostatud indikaatorvahendi kasutamise protokolli põhjal, mille kohaselt süüdistatav keeldus indikaatorvahendisse puhumast (tl 33-34), viidi V. Švets väliste alkoholitunnuste põhjal kontrolli Pärnu politseijaoskonda (tunnuseid on kirjeldanud A. L oma ütlustes tl 56). Tõendusliku alkomeetri kasutamise protokollist (tl 36-37) nähtub, et Valeri Švetsi seisundi kindlakstegemiseks on 18.10.2016 ajavahemikul kella 19.16 kuni kella 19.19 kasutatud tõenduslikku alkomeetrit Lion Intoxilyzer 8000 nr 80-005401, milline oli taadeldud vastavalt taatlustunnistusele nr TTRC-16-
- Tõendusliku alkomeetri näidud olid 1,17 mg ja 1,21 mg alkoholi väljahingatava õhu ühe liitri kohta ning laiendmääramatust (vastavalt mõõtetulemuse interpreteerimise tabelile) arvestades oli lõplikuks tulemiks 1,07 mg alkoholi liitri kohta. Taolistest andmetest saab tulla järeldusele, et mõõtetulemus on mõõteseaduse § 5 lg 1 mõttes jälgitav, kuivõrd mõõtmist on teostanud taadeldud mõõtevahendit kasutades, järgides seejuures mõõtemetoodikat. LS § 69 lg 3 sätestab, et mootorsõidukijuhi väljahingatavas õhus ei tohi olla alkoholi 0,10 milligrammi või rohkem. Antud juhul oli süüdistatava väljahingatavas õhus alkoholisisaldus mitte vähem kui 1,07 milligrammi, seega rikkus ta LS § 69 lg 3 sätestatud keeldu. Sellise käitumisega rikkus süüdistatav liiklusseaduse § 69 lg-t 1, mille kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis ning korrakaitseseaduse § 36 lg-t 1, mis sätestab, et joobeseisund on alkoholi, narkootilise, psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 sätestab, et alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, kui juhi väljahingatavas 8
(11)1-17-8914 õhus on vähemalt 0,75 milligrammi alkoholi. Antud juhul oli Valeri Švetsi väljahingatavas õhus alkoholisisaldus mitte vähem kui 1,07 milligrammi. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et kohtuliku arutamise käigus kohtule esitatud ja kohtulikul uurimisel vahetult uuritud tõenditega on tõendamist leidnud nii Valeri Švetsi poolt mootorsõiduki juhtimine süüdistuses näidatud ajal ja kohas, kui ka see, et Valeri Švets juhtis sõidukit alkoholijoobes. Selline tegevus on aga vaadeldav
§ 424järgi kvalifitseeritava süüteo objektiivse koosseisu realiseerimisena.
18.10.2016 kell 19:16 paiku tuvastati süüdistatava poolt väljahingatavas õhus alkoholisisaldus 1,07 mg alkoholi liitri kohta. Kohus leiab, et sellises seisundis sõiduki juhtima asumine on toime pandud teadlikult ja tahtlikult. Tegemist ei ole alkoholi tarvitamise jääknähtudega, kus isik ei pruugi koheselt oma seisundist aru saada. Arvestades tuvastatud alkoholisisalduse määra 1,07 mg alkoholi liitri kohta, siis pidi süüdistatav kohtu arvates täiesti kindlalt teadma oma juhile keelatud seisundit nii eelneva alkoholi tarvitamisest teadmise, enesetunde kui ka varasema elukogemuse pinnalt, kuid sellegipoolest asus ta mootorsõidukit juhtima. Ka kuriteo muudest tehioludest, et süüdistatav tegi Lavasaares sõitu koos tuttavatega ning valju muusika saatel, saab järeldada üksnes teadlikku joobes olekus nö lõbusõidu tegemist Valeri Švetsi poolt. Seega on süütegu toime pandud kavatsetult. Süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Seega on kohtuliku uurimisega tõendamist leidnud, et Valeri Švets pani toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.o
§ 424järgi kvalifitseeritava kuriteo.
Otsuse tegemise ajal kehtivas karistusseadustiku regulatsioonis vastab Valeri Švetsi tegevus
§ 424
lg 2 tunnustele.
§ 424
lg 2 järgi on karistatavaks teoks mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimine joobeseisundis – kui see on toime pandud korduvalt. Pärnu Maakohtu 07.05.2014.a otsusega on süüdistatav süüdi tunnistatud
§ 424järgi.
Korduvus on vastutust raskendav eriline isikutunnus. Varasem kuritegu ei ole karistusregistrist kustunud. Karistus Karistuse mõistmisel
§ 56
lg 1 alusel arvestab kohus kohtualuse süüd, tema isikut ning karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma kuritegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Süüdistatavale inkrimineeritud s.o
§ 424
järgi kvalifitseeritud kuriteo s.o mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise toimepanemise eest nägi seadusandja teo toimepanemise ajal karistusena ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse. Vastavalt toimepandule tuleb süüdistatavat karistada. Kohtuliku uurimisega ei ole tuvastatud süüdistatava karistust raskendavaid ega ka kergendavaid asjaolusid. Valeri Švetsi näol on tegemist liikluses ohtliku isikuga, kes ei ole eelnevatest karistustest teinud enda jaoks järeldusi. Kohus märgib, et mootorsõiduki juhtimine joobes, on üks raskemaid liiklusalaseid süütegusid ning tegemist on enamohtliku kuriteoga – selles seisundis seab juht reaalsesse ohtu nii enda kui ka teiste kaasliiklejate elu ja tervise. Mõistetud karistused ei ole ilmselgelt omanud kasvatavat mõju positiivse eripreventsiooni tähenduses. Valeri Švetsi on varasemalt korduvalt karistatud samalaadsete tegude eest. Pärnu Maakohtu 31.01.2012 otsusega mõisteti Valeri Švetsile
§ 424
järgi karistuseks 1 aastane vangistus, mis
§ 69
lg 1 alusel asendati 716 tunni üldkasuliku tööga.
§ 50lg 1 p 1 alusel võeti lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimisõigus 1 aastaks.
Pärnu Maakohtu 07.05.2014.a otsusega
§ 424
järgi mõisteti Valeri Švetsile karistuseks 1 aasta ja 6 kuud vangistust, millist karistust lühimenetluse sätete kohaselt vähendati 1/3 võrra. Otsusega mõisteti liitkaristus, milline jäeti
§ 74
alusel täitmisele pööramata, allutades süüdlase kriminaalhooldusele.
§ 50
lg 1 p 1 järgi kohaldati lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist 1 aastaks ja 2 kuuks. Süüdistatavat iseloomustavad andmed ning süütegude toimepanemise järjepidevus viitavad sellele, 9
(11)1-17-8914 et süüdistatav ei ole õiguskuulekas ning võib jätkata kuritegude toimepanemist. Kriminaalasja raames arutatud süütegu oli toime pandud kavatsetult. Selline süüdistatava järjekindlus kuritegude toimepanemisel näitab, et süüdistataval puudub soov elada õiguskuulekalt. Seega mõistetavaks karistuseks saab olla üksnes reaalne vangistus. Varasema otsusega mõistetud vabadusekaotuse alternatiivina üldkasulik töö ja tingimuslik karistus ei ole oma eesmärki täitnud. Prokurör palub süüdistuskõnes lähtuda karistuse mõistmisel sanktsiooni keskmisest määrast. Kohus leiab, et Valeri Švetsi suhtes on võimalik saavutada karistuse eesmärk mõistes talle 1 aasta pikkuse reaalse vangistuse. Katseajal uue kuriteo toimepanemise korral muutub varasema kohtuotsusega mõistetud karistus hilisema kohtuotsusega
§ 65lg 2 alusel mõistetava liitkaristuse osaks.
Mõistetav liitkaristus – peaaegu neli aastat vangistust – on piisavalt pikk karistusmäär mõjutamaks positiivselt (so edaspidiste süütegude toimepanemisest hoiduma) isikut, kes varasemalt ei ole reaalse vangistusena karistusi kandnud. Tunnistades Valeri Švetsi
§ 424
järgi (alates 01.11.2017.a
§ 424
lg 2 järgi) süüdi, peab kohus vajalikuks kohaldada Valeri Švetsi suhtes lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist.
§ 50
lg 1 kohaselt võib kohus mootor-, õhu- või veesõiduki, samuti trammi või raudteeveeremi ohutu liiklemise või käituseeskirjade rikkumisega seotud süüteo eest lisakaristusena kohaldada sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist kuriteo korral kuni kolmeks aastaks. Viimasel ajal väljakujunenud liiklussituatsioon, kus liikluses hukkunute arv on endiselt murettekitavalt suur, sunnib liikluskorda rikkuvate liiklejate tegevust oluliselt tõkestama ja seda eesmärki teenib ka
§-s 50 lg 1 alusel määratav lisakaristus mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmise näol. Riigikohus on oma lahendis nr 3-1-1-86-09 leidnud, et karistusseadustiku üldosas sätestatud lisakaristused põhinevad küll süülisel teol, kuid täidavad samas ka isiku õiguspärasele käitumisele suunamise ja ühiskonna turvalisuse tagamise ülesannet, mistõttu on nende kohaldamisel oluline tähendus preventiivsetel kaalutlustel. Süütegude ärahoidmise eesmärgi saavutamiseks on lisakaristusega võimalik teatud ajavahemikuks piirata isiku õigusi, muu hulgas välistades tegutsemise valdkonnas, millega oli toimepandud tegu seotud. Kriminaalasja materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis viitaks süüdistatava liikumispuudele, mis
§ 50lg 2 kohaselt välistaksid lisakaristuse kohaldamist.
Mootorsõiduki juhtimise õiguse puudumine koondab süüdistatava tähelepanu toimepandud kuriteo tähendusele ja mõjule, samuti tema edasisele elukorraldusele. Valeri Švets oli enne kõnealust sündmust toime pannud samalaadseid rikkumisi. Samuti on varasemalt Valeri Švetsile kohaldatud lisakaristust ning mootorsõiduki juhtimise õigus ära võetud viimati 1 aastaks ja 2 kuuks. Taolisest lisakaristuse pikkusest ei ole Valeri Švets pidanud midagi, vaid jätkas samalaadsete tegude toimepanemist. Antud teo pani Valeri Švets toime katseajal, asudes uuesti mootorsõiduki rooli olles alkoholijoobes. Kohus leiab, et süüdistatav peab ise oma elu korraldama viisil, mis ei tingi tema suhtes piirangute kehtestamist ja hoolitsema, et tema enda käitumise tõttu ei halveneks ei tema enda ega tema lähedaste heaolu või senini väljakujunenud elulaad. Süüdistatav viis end teadlikult ja tahtlikult seisundisse, millises on sõiduki juhtimine keelatud ning sellega otsustas ta ise juba selle üle, mis sellega kaasneb, kuivõrd juhtimisõiguse saanud isikuna on süüdistatav teadlik liiklusseaduse nõuetest ja seaduses sätestatud sanktsioonidest. Seega pidi süüdistatav vähemalt möönma seda, et pärast inkrimineeritava teo toimepanemist võidakse võtta temalt ära sõiduki juhtimisõigus. Sellele vaatamata ei jätnud ta inkrimineeritud tegu toime panemata. Arvestades eelnevat peab kohus võimalikuks kohaldada Valeri Švetsile mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist kaheks aastaks. Täiendavalt peab kohus vajalikuks selgitada, et LS § 127 kohaselt on isik, kelle suhtes on jõustunud mootorsõiduki juhtimisõiguse peatamise, äravõtmise või kehtetuks tunnistamise otsus, kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile. Vastavalt
§ 55lg 1 laieneb lisakaristus põhikaristuse kandmise kogu ajale ja lisaks kohtuotsusega määratud tähtajale. 10
(11)1-17-8914 Menetluskulud Kriminaalmenetluse seadustiku § 173 lg 2 sätestab, et menetluskulud hüvitab kohustatud isik menetleja määratud ulatuses. Seega tuleb riigituludesse välja mõista Valeri Švetsilt: KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 2 järgi sundraha 705 eurot; KrMS § 175 lg 1 p 2 alusel tunnistaja R. P kohtusse ilmumise kulu 67,41 eurot. Kokku on menetluskulude summaks 772,41 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Rubo Kikerpill kohtunik 11
(11)