Obsah (5)

§ 184§ 65§ 68§ 832§ 83

1-18-3826 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 08.mail 2018 Tallinnas, Liivalaia kohtumajas Kriminaalasja number 1-18-3826 (18230100435) Kohtunik Liina Poh

§ 184

lg 1 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Arika Almann Süüdistatav Kaitsja Margus Piirits – isikukood 38303040245, elukoht xxxx, Eesti Vabariigi kodakondsus, põhiharidus, emakeel eesti keel, OÜ xxxx, tõkendina kohaldatud vahistamine, varem kriminaal- ja väärteokorras karistatud Indrek Repnau (kokkuleppel) RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada Margus Piirits

§ 184

lg 1 järgi ja mõista karistuseks vangistus 2 aastat 5 kuud ja 10 päeva.

§ 65

lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust 20.03.2018.a Harju Maakohtu kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 6 kuu ja 20 päeva võrra ning lõplikuks karistuseks mõista 3 aastat vangistust.

§ 68

lg 1 alusel lugeda karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg alates 22.03.2018.a. Karistusaja alguseks lugeda 22.03.2018. Tõkend vahistamine tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Välja mõista Margus Piiritsalt KrMS § 179 lg 1 p 1 kohaselt sundraha esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral 2,5 palga alammäära s.o 1250 eurot ja KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 3, 4 alusel kaitsjatasu osutatud õigusabi eest 120 eurot ja ekspertiisikulu 450 eurot riigituludesse. Kohustada Margus Piiritsat tasuma väljamõistetud sundraha, kaitsjatasu ja ekspertiisikulu 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt 151.67 eurot. Sundraha, kaitsjatasu ja ekspertiisikulu tasuda igakuiste maksetena 12 kuu jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, EE502200221014193355 Swedbank AS-is, EE873300333499990003 Danske Bank AS-is või EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is. Makseinfo viitenumber edastatakse kinnipidamisasutusse. Maksekorraldusel märkida selgitusena „Margus Piirits, kriminaalasi 1-18-3826, menetluskulud, sundraha ja ekspertiisikulu.“ Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta ekspertiisikulu summas 342 eurot riigi kanda.

§ 832

lg 1 alusel konfiskeerida riigi tuludesse Margus Piiritsalt sularaha summas 820 eurot (kantud Rahandusministeeriumi tagatiskontole). Asitõendid: - narkootilised ained (EKEI keemiaosakonnas) konfiskeerida ja hävitada; - kilekott, vaakumkile pakend, minigrip kilekott, valget värvi pabernutsakas, plastikpudelid ja digitaalkaal (PPA Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas) konfiskeerida ja hävitada. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 ja lg 4 alusel kohtumenetluse pool esitada 15 päeva jooksul apellatsiooni järgmistel juhtudel: kui on tegemist KrMS

1. peatüki
2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega või kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Esitatud süüdistus Margus Piiritsat süüdistatakse selles, et ta käitles ebaseaduslikult suures koguses, s.o vähemalt 10-le inimesele narkootilise joobe tekitamiseks mõeldud koguses, narkootilisi ja psühhotroopseid aineid. Nimelt omandas Margus Piirits kohtueelse menetluse käigus täpselt tuvastamata ajal, kohas ja isikult suures koguses narkootilisi aineid kokaiini ja gammahüdroksüvõihapet (edaspidi GHB). Eelnevalt ebaseaduslikult omandatud narkootilisi aineid hoidis Margus Piirits enda kasutuses olevas mootorsõidukis Škoda Octavia reg-märgiga xxxx, kuni 22.03.2018 kella 15.10-ni, mil ta nimetatud sõidukist Tallinnas Pärnu maantee ja Reketi tee ristmiku lähedal kahtlustatavana kinni peeti. Sõiduki läbivaatuse ja läbiotsimise käigus leiti sõidukis olnud mustast seljakotist kilepakend, milles oli pulbriline aine kogumassiga 39,03 grammi, mis sisaldas 31,4 grammi puhast kokaiini ning plastikpudel, milles oli vedelik kogumassiga 99,02 grammi, mis sisaldas 43,3 grammi puhast GHB-d, sõiduki keskkonsoolist plastikpudel, milles oli vedelik kogumassiga 83,61 grammi, mis sisaldas 35,9 grammi puhast GHB-d ja sõiduki päikesesirmi vahelt minigrip kilekott, milles oli pulbriline aine kogumassiga 0,92 grammi, mis sisaldas 0,39 grammi puhast kokaiini. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Sama seaduse § 31 lg 3 loetakse narkootilise aine suureks koguseks aine kogus, millest piisab joobe tekitamiseks kümnele inimesele. Kokaiin ja GHB kuuluvad narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ja ainerühmade nimekirja. Kokaiini puhul piisab kümnele inimesele narkojoobe tekitamiseks 0,65 grammist ja GHB puhul 16 grammist ainest puhtal kujul. Seega pani Margus Piirits toime narkootilise või psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise, s.o

§ 184lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Menetluskäik ja kohtuotsuse põhjendused Süüdistatav Margus Piiritsa, süüdistatava kaitsja ja prokuröri vahel 04.05.2018.a sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör Margus Piiritsa süüdi tunnistamist ja karistamist

§ 184

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest vangistusega 2 aastat 5 kuud ja 10 päeva.

§ 65

lg 2 alusel suurendada Margus Piiritsale mõistetavat karistust Harju Maakohtu 20.03.2018 kohtuotsusega nr 1-18-1060 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 6 kuu ja 20 päeva võrra ning liitkaristuseks mõista 3 aastat vangistust.

§ 68

alusel arvestatakse karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg ning karistusaja algust loetakse alates isiku kinnipidamisest, s.o 22.03.2018. Asitõendid

§ 83lg 4 alusel konfiskeeritakse aine (s.h narkootiline aine), vahend või ese, kui selle omamiseks vajalik luba puudub. Kr

MS § 126 lg 3 p 4 sätestab, et väärtusetu asi, piraatkaup ja võltsitud kaup hävitatakse või seaduses sätestatud juhul töötatakse ümber. Juhindudes KrMS § 126 lg 3 p 4 otsustab kohus kriminaalasjas olevad asitõendid: - narkootilised ained (EKEI keemiaosakonnas) - konfiskeerida ja hävitada; - kilekott; vaakumkile pakend, minigrip kilekott, valget värvi pabernutsakas, plastikpudelid ja digitaalkaal (PPA Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas) - konfiskeerida ja hävitada. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus mõistab menetluskulud süüdistatavalt välja järgmiselt: KrMS § 179 lg 1 p 1 kohaselt sundraha 1250 eurot, KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 3, 4 alusel kaitsjatasu 120 eurot ja ekspertiisikulu summas 450 riigituludesse. Ekspertiisikulu on KrMS § 175 lg 1 p 3 järgi vaieldamatult üks menetluskulu liik, mis tuleb süüdimõistetul üldjuhul hüvitada. Samas tuleb silmas pidada, et KrMS § 105 lg 1 kohaselt korraldatakse ekspertiis menetleja määruse alusel vaid siis, kui seda tingib tõendamisvajadus. See tähendab, et ekspertiis määratakse üksnes juhul, kui konkreetse isiku süüdistuse tõendamiseseme asjaolude kindlakstegemise eelduseks on ka eriteadmistele tuginevad uuringud. Prokuratuuril ja uurimisasutusel on kuriteo asjaolude väljaselgitamisel muu hulgas õigus otsustada, kas nad korraldavad tõendite kogumiseks ekspertiise või mitte. Kui ekspertiis on määratud ja tehtud, on selle tegemisega tekkinud kulu KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt menetluskulu, ent süüdistatavale saab panna selle hüvitamise kohustuse vaid juhul, kui ekspertiisi tingis tõendamisvajadus ja ekspertiisiaktis kirjeldatud uuringu tulemus aitab tõendina kaasa süüdistatava kriminaalasja lahendamisele (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

1. detsembri
2. a kohtumäärus kriminaalasjas nr 3-1-1-120-12). Ekspertiisitulemused, millega määratakse kas tegemist on narkootilise ainega ja millise ainega ja millise protsentuaalse sisaldusega on aine ning kui suur kogus tekitab joobe kümnele isikule, on oluliseks tõendiks narkootiliste ainete käitlemist puudutavas kriminaalasjas, mistõttu nimetatud ekspertiisitasu kuulub süüdistatavalt proportsionaalselt tema osale väljamõistmisele. Ka DNA ekspertiisitulemused on käesoleval juhul aidanud kaasa kriminaalasja lahendamisele (tuvastatud on süüdistatava DNA), mistõttu nimetatud ekspertiisitasu kuulub süüdistatavalt proportsionaalselt tema osale väljamõistmisele. Riigikohtu kriminaalkolleegium on lahendis nr 3-1-17-16 p 5.2 asunud seisukohale, et: „
3. märtsil 2015 jõustunud KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt kuuluvad kokkuleppe esemesse ka süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud. Seetõttu peavad prokurör, süüdistatav ja kaitsja jõudma läbirääkimiste käigus kokkuleppele nii kohtueelses menetluses tekkinud kui ka kohtumenetluses tekkida võivate menetluskulude hüvitamises, samuti võimalikus menetluskulude vähendamises ja menetluskulude ositi hüvitamises KrMS § 180 lg 3 alusel, s.o menetluskulude kandmise võimalikus individualiseerimises. Süüdistatava poolt hüvitatavad menetluskulud tuleb märkida kokkuleppesse võimaluse korral absoluutsummana, see tähendab, et kokkuleppes tuleb kokkuvõtvalt kajastada kokkuleppe sõlmimise ajaks tekkinud ja süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude koosseis ja suurus. Kuna eesseisvas kohtumenetluses tekkida võivate kulude täpne suurus pole kokkuleppe sõlmimise ajal teada, võib selle kulu hüvitamise kokkulepet kajastada konkreetset summat välja toomata, piirdudes näiteks üldpõhimõtte sedastamisega, et ka kohtumenetluses tekkivad kriminaalmenetluse kulud jäävad süüdistatava kanda või mõistetakse süüdistatavalt välja, või vastupidi, et need jäävad riigi kanda. Võimaldamaks kohtul kontrollida kokkulepitud summa väljamõistmise seaduslikkust, peab KrMS § 180 lg 3 kohaldamise korral nähtuma kokkuleppest ka riigi kanda jäetavate menetluskulude suurus.“ Prokurör, kaitsja ja süüdistatav on sõlmitud kokkuleppes leppinud kokku süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude suuruses. Kohus nõustub sellega ja ei pea vajalikuks kokkulepet menetluskuludega mittenõustumise tõttu tagastada. Seoses kohtukulude ajatamisega süüdistatavalt KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõistetavate menetluskulude osas peab kohus juhindudes Riigikohtu määruses 3-1-1-2-12 väljendatud seisukohast ja KrMS § 313 lg 1 p 7 sätteid kohaldades põhjendatuks pikendada süüdistatavale kohtuotsusega menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega 12 kuuni alates kohtuotsuse jõustumisest. Lõppkokkuvõttes on oluline, et menetluskulud saaksid mõistliku aja jooksul tasutud. Kuna süüdistataval ei ole reaalselt võimalik menetluskulusid ühe kuu jooksul tasuda, kaasneksid summa tasumata jätmisega täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks riigile menetluskulude hüvitamist, küll aga halvendaks see süüdistatava majanduslikku olukorda. Juhindudes Riigikohtu lahendi 3-1-1-110-13 p 7 määrab kohus kindlaks ka igakuised tasumisele kuuluvad maksesummad. Liina Pohlak Kohtunik