Obsah (4)
§ 16§ 29§ 32§ 3KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kaupo Kruusvee Otsuse tegemise aeg ja koht 31.03.2016, Tallinn Haldusasja number 3-15-2961 Haldusasi Texpo OÜ kaebus Maksu- ja Toll
) § 16 lg 2 p-dele 2 ja 3 ning lg 3 p-dele 1 ja 2 maksustatavat käivet. Kentmanni 6-26 kasutamine Texpo OÜ äritegevuses ei ole tõendatud. 3) Kentmanni 6-73 korteriomandi puhul on tegemist eluruumiga, mille äriruumina rendile andmine ei ole tõendatud ning seega ei teki nimetatud korteriomandi kasutusest vastavalt
§ 16lg 2 p-dele 2 ja 3 ning lg 3 p-le 1 maksustatavat käivet.
4) Texpo OÜ-l ei olnud õigust kajastada käibemaksuarvestuses korteriomandite soetamise arvel märgitud käibemaksu, sest arve ei vasta
§ 29lg-le 1.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD 3. Texpo OÜ esitas 25.11.2016 Tallinna Halduskohtule kaebuse MTA 19.10.2015 maksuotsuse tühistamiseks. 1) Väär on vastustaja seisukoht, nagu saaks sisendkäibemaksu mahaarvamist keelata, püstitades kergekäeliselt eelduse, et kortereid ei tarvitata tulevikus maksustatava käibe tarbeks. Euroopa Kohtu (EK) laialdane praktika näeb ette, et kui maksukohustuslane soetab asja, mida kasutab oma maksustatavate tehingutega seoses, on tal õigus maha arvata asja eest tasumisele kuuluv või juba tasutud käibemaks. Mahaarvamisõigus on käibemaksusüsteemi lahutamatu osa ning seda ei või põhimõtteliselt piirata. Käibemaksu mahaarvamise süsteemi mõte on vabastada ettevõtja täielikult tema majandustegevuse raames tasumisele kuuluvast või tasutud käibemaksust. Ühine käibemaksusüsteem peab tagama neutraalsuse kõikide majandustegevuste maksukoormuse osas, sõltumata nende eesmärkidest või tulemustest, tingimusel et need majandustegevused ise on põhimõtteliselt käibemaksuga maksustatud. 2
(10)3-15-2961 Ka Riigikohus on rõhutanud, et käibemaksu põhitunnuseks on just sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus. Sellega tagatakse, et kaupade ja teenuste tarbimine ettevõtluse tarbeks poleks maksustatud käibemaksuga ning et ei tekiks käibemaksu kumuleerumist. Sisendkäibemaks arvatakse maha kohe kaupade ja teenuste soetamisel või nende eest tasumisel, sõltumata sellest, millal tegelikult hakatakse kaupa või teenust kasutama. Samuti on Riigikohus selgitanud, et sisendkäibemaksu mahaarvamine toimub selle alusel, mida ostja hakkab või kavatseb hakata omandatud kinnistuga tegema – kas sellest tekib maksustatav või maksuvaba käive. Kui maksuhalduril ei ole selgeid viiteid sellele, et kortereid kasutatakse maksuvaba käibe tarbeks (eluruumidena), tuleb lähtuda ülaltoodud käibemaksu üldistest põhimõtetest. 2) Kuna korterid olid kontrolli läbiviimise ja vastustaja korraldatud vaatluste ajal alles valmimisjärgus, oli kaebajal raske oma selgituste kinnitamiseks konkreetseid tõendeid esitada. Sellises olukorras läbiviidud vaatluste pinnalt ei saa teha tõsikindlaid järeldusi selle kohta, kas kortereid asutakse kasutama just maksuvaba käibe tarbeks ehk eluruumidena. Alles ehitatavate ruumide puhul, mida ühelgi otstarbel veel kasutatud ei ole, tuleb maksustamisel arvestada eelkõige ruumide omaniku põhjendatud plaanide ja kavatsustega nende ruumide kasutamise osas. Samuti tuleb arvestada olemasolevate tõenditega, mis ruumide tegeliku kasutamise kohta teavet annavad. Kentmanni 6-26 osas selgitas kaebaja, et korteri valmimise järgselt hakatakse seda kasutama äriühingu peamise kontorina. Olenevalt äritegevuse edukusest ning võimalikust laiendamisest otsustatakse, kas äriühingu kontor aadressil Tartu mnt 50a-58 võõrandatakse, renditakse välja või asutakse paralleelselt kasutama kahte äriruumi. Käesoleval hetkel on mõlemad korterid kasutuses kaebaja äriruumidena – Tartu maantee kontoris tegeletakse kaebaja igapäevase tööga ning Kentmanni 6-26 on pärast valmimist kasutust leidnud koosolekute ning ärikohtumiste kohana. Tartu maantee kontoris ei ole igapäevase töö, koosolekute ja kliendikohtumiste samaaegne läbiviimine ruumipuuduse tõttu võimalik. Asjaolu, et äriühingul on mõnel hetkel kaks kontorit ei anna alust kahtlustuseks, et ühte neist tegelikkuses kontorina üldse ei kasutata. Lähtuda tuleb siiski ruumide reaalsest kasutusest ning maksuhaldur ei saa äriühingule ette kirjutada, mitut äripinda ta kasutada tohib. Kaebaja on Kentmanni 6-26 osas sisendkäibemaksu maha arvanud vaid 50% ulatuses, arvestades seda, et kogu korterit maksustatava käibe tarbeks ei kasutata. Kentmanni 6-73 osas on kaebaja maksumenetluse käigus läbivalt selgitanud, et see plaanitakse välja rentida äriruumina. Selle kohta esitati nii selgitused kui tõendid (kontrollakti p 1.1.3.2.2), mis näitasid, et kaebaja tegutseb aktiivselt rentniku otsimisega. Rentnik leiti vahetult pärast maksuotsuse kättetoimetamist – 28.10.2015 sõlmiti äriruumi rendileping OÜ-ga Riddec Estonia, kes asus ruume kasutama alates 02.11.2015. Lepingu kohaselt on rentnikul õigus kasutada ruume üksnes kontorina ehk äriruumina. Tänaseks on väljastatud äriruumi rendilt ka esimene arve, millele on lisatud käibemaks. Seega kasutab kaebaja vastupidiselt MTA hinnangutele ja ennustustele Kentmanni 6-73 täielikult maksustatava käibe tarbeks. Ka maksumenetluse käigus esitatud teabe põhjal oleks maksuhaldur pidanud tegema järelduse, et pigem on põhjust eeldada korteri kasutamist maksustatava käibe tarbeks ning saama aru, et sisendkäibemaksu mahaarvamise keelamine on põhjendamatu. 3) Selleks, et piirata korterite ostmisel tasutud sisendkäibemaksu mahaarvamise õigust, peavad esinema kaalukad asjaolud, mis näitaksid, et korterite kasutamine maksustatava käibe tarbeks oleks välistatud või kogutud tõendite valguses eluliselt ebausutav. Selliseid asjaolusid käesolevas asjas ei esine – vastustaja ei ole välja toonud selliseid asjaolusid, mis annaksid aluse väita, et korterite kasutamine maksuvaba käibe tarbeks oleks tõenäolisem kui nende kasutamine 3
(10)3-15-2961 maksustatava käibe tarbeks. Ülaltoodud asjaoludest nähtub hoopis, et maksumenetluse käigus on selgitatud korterite kasutamise tegelikku otstarvet ning need selgitused on hilisemalt kinnitust leidnud. Maksuhaldur on seega sisendkäibemaksu mahaarvamise keelamisel käitunud ebaõigesti. 4) Üheks maksuotsuse argumendiks on see, et kui korterid on registreeritud eluruumidena, siis kehtib eluruumina kasutamise eeldus ning maksukohustuslasel on kõrgendatud tõendamiskoormis selles osas, kuidas kortereid faktiliselt kasutatakse. MTA seisukoht on pealiskaudne ja formaalne. Ehitusregistri märkel ei saa olla õiguslikku tähendust olukorras, kus on vaja otsustada selle üle, millisel otstarbel tegelikkuses korterit kasutatakse. Maksustamisel tuleb lähtuda asjaolude tegelikust sisust. Üksnes ehitisregistri märkest ei saa teha järeldust, et maksukohustuslasel puudub korteri soetuselt sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus. 5) Kontrollaktis tuuakse kahtlust äratava asjaoluna välja see, et kaebaja on
- a jooksul deklareerinud maksustatavat käivet vaid väheses ulatuses ning töötasu väljamakseid väikestes summades vaid kolmele töötajale (sh kahele juhatuse liikmele). Kuna kaebajal on kontor juba olemas, seab MTA kahtluse alla teise kontori soetamise vajaduse. Kaebaja on ülemaailmselt tuntud tootjate Cofem S.A, Wagner ning AB Regin ametlik esindaja. Kaebaja esindab ka teisi kaubamärke, nii on näiteks 21.10.2015 sõlmitud leping Slovakkia äriühinguga FINREST SPOL S.R.O tarkvaralahenduse kaubamärgiga “NumberOK” esindamiseks Eestis, Lätis ja Leedus. Sõlmitud lepingud ning tööjõu värbamine viitab sellele, et kaebaja majandustegevus Eestis laieneb ning sellises olukorras ei saa öelda, et kontori omamine Kentmanni 6-26 oleks ilmselgelt põhjendamatu või kaebaja jaoks kuidagi sobimatu. Ka ei saa sisendkäibemaksu mahaarvamise keelamise aluseks olla see, et äriühing ei tee pärast tegutsema hakkamist kohe suurt käivet ega teeni kohe suurt kasumit. Need ei ole sisendkäibemaksu mahaarvamisel olulised asjaolud. Oluline on vaid see, et korterid osteti kaebaja maksustatava käibe tarbeks.
- Maksu- ja Tolliamet palub 14.01.2016 vastuses jätta kaebus rahuldamata. 1) Kinnisvara soetamisel kehtib seaduse kohaselt nn 10-aastane jälgimisperiood (
§ 32lg-d 41 ning 42).
Reaalsed võimalikud ümberarvutused pärast esmast soetamist, nii maksumaksja kasuks kui kahjuks, saavad sõltuda üksnes maksukohustuslase enda tegevuse planeerimisest nii esmasel soetusel (ja selle deklareerimisel) kui ka kinnisasja tegelikul kasutamisel maksustatava käibe tarbeks pärast esmast soetamist. 2) Kinnisvara iseloomu ning ette nähtud jälgimisperioodi arvestades on kinnisvara esmasel soetamisel äriühingul kohustus tagada suutlikkus tõendada kinnisvara maksustatava käibe tarbeks kasutamist. Eluruumide puhul on isikliku kasutamise ning mittemaksustatava käibe tarbeks kasutamise risk suurem, kui muude esemete soetamisel. Seetõttu ei saa maksuhaldur äriühingu poolt usutavate tõendite esitamata jätmisel eeldada korteriomandite maksustatava käibe tarbeks 100% kasutamist tulevikus. Seadusandja on erinevalt paljudest teistest esemetest kinnisvaratehingute kohta ette näinud mitmed erandid. Kui korteriomandid on võetud faktilisse kasutusse, pole nende müük maksustatav käive (
§ 16
lg 2 p 3), samuti ei ole maksustatav käive kinnisasja või selle osa üürile, rendile või kasutusvaldusse andmine (
§ 16lg 2 p 2).
Veelgi enam, eluruumidele nagu on Kentmanni tänava korteriomandid, ei laiene üldse võimalus loobuda maksuvabastusest (
§ 16lg 3 p-d 1 ning 2).
3) Maksukohustuslane peab korraldama oma ettevõtlustegevuse nii, et majandustehingud oleksid nõuetekohaselt dokumenteeritud ja maksukohustuse väljaselgitamiseks olulised 4
(10)3-15-2961 asjaolud oleksid kontrollitavad. Nimetatud põhimõte kehtib maksukohustuslasele kõikide maksukohustust kaasa toovate või seda välistavate tegevuste kohta, mis ei ole käsitatavad tehingutena. 4) Arvestades isiklikku kasutusriski ning kinnisasjade maksustatava käibe tarbeks kasutamise piiratumaid võimalusi, ei saa eluruumidena registritesse kantud korteriomandite soetamisel antud selgitust ühe korteri kasutamisele võtmisest nn esinduskontorina ning teise välja rentimiseks, pidada piisavateks järeldamaks sajaprotsendilist kasutamist maksustatava käibe tarbeks. Seega ei saa olla õigust sisendkäibemaksu maha arvata täies ulatuses. Nii on ka kaebaja ise tegelikkuses olnud ebakindel, mis Kentmanni 6-26 korterist saab – millises ulatuses seda kontorina plaanitakse kasutama hakata (nii kaebaja selgitused kaebuses kui ka MTA-le antud selgitused). Siinkohal ongi seadusandja lahendanud olukorra mõlemaid pooli arvestavavalt – kui kinnisvara soetamisel puudub suutlikkus tõendada 100% maksustatava käibe tarbeks kasutamist, saab järgneva 10 aasta jooksul lähtuda tegelikust kasutamisest (
§ 32
) ja välistatud ei ole, et jälgimisperioodi lõppedes kuulub sisendkäibemaks siiski 100% mahaarvamisele. 5) Antud juhul ei esitanud kaebaja MTA-le tõsiseltvõetavat äriplaani, tõendeid lepingueelsete läbirääkimiste kohta ega muid dokumente, mis oleksid usutavalt tõendanud korterite kasutamist maksustatava käibe tarbeks. Pärast maksuotsuse tegemist koostatud ning kohtule esitatud tõendid maksuotsuse õiguspärasust kohtuvaidluses mõjutada ei saa (HKMS § 158 lg 2). Seejuures on ekslik kaebaja väide, et MTA on lähtunud üksnes registrikannetest – nende asjaolude kõrval on MTA kogumis ning vastastikuses seoses lähtunud ka kaebaja selgitustest, vaatluse andmetest, maakleri esitatud teabest, internetis saada olevatest andmetest, analüüsinud korterisse sisustuse soetamist, Texpo OÜ majandustegevuse iseloomust ning näitajatest ja jõudnud maksuotsuseni arvestades ka kaebaja suutmatust tõendada korterite maksustatava käibe tarbeks kasutamist. Seejuures üksnes selgitustest kasutada kinnistut maksustatava käibe tarbeks, ei saa lähtuda, sest need võivad olla kallutatud huvist saada tagasi sisendkäibemaksu. 6) Lisaks maksuotsuses toodule tuleb arvestada asjaoluga, et küsimus, kuidas enda korteriomandit kasutada (sh kas elu- või äriruumina), ei ole täielikult omaniku suvaõigus. Korteriomandi kasutamisel tuleb arvestada ka teiste korteriomanike huvidega (ühishuvidega). Korteriomandiseaduse (KOS) § 11 lg 1 kohaselt on korteriomanik kohustatud korteriomandit kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Lisaks on korteriomanik kohustatud tagama, et nimetatut järgivad ka teised korteriomandit kasutavad isikud. Nö „korterelamus“ äriruumide pidamine väljub reeglina omandi tavakasutusest. Mitmed korteriühistud või -ühisused on „kodurahu“ hoidmise eesmärgil enda põhikirja või kodukorraga ettevõtluse välistanud või seda oluliselt piiranud (nt et ettevõtluseks saab korteriomandit kasutada vaid teiste korteriomanike nõusolekul). KOS § 12 lg 1 kohaselt võivad korteriomanikud korteriomandi reaalosa ja kaasomandi eseme kasutamist reguleerida kokkuleppega, ning lg 3 kohaselt võib korteriomanik nõuda, et korteriomandi reaalosa ja kaasomandi eset kasutataks seaduse ning korteriomanike kokkulepete ja otsuste kohaselt, ning kui korteriomandi reaalosa ja kaasomandi eseme kasutamine on reguleerimata, lähtutakse korteriomanike huvidest. Ka ülaltoodu toetab ühelt poolt seisukohta, et nö eluruume tulekski eelduslikult just eluruumidena käsitada. KOHTU PÕHJENDUSED 5. Maksuotsus tugineb kokkuvõtvalt järeldusel, et kaebaja poolt soetatud korteriomandite Kentmanni 6-26 ja Kentmanni 6-73 näol on tegemist eluruumidega ning nende kasutamine Texpo OÜ äritegevuses maksutatava käibe tarbeks ei ole tõendatud. Seega ei olnud maksuhalduri hinnangul põhjendatud deklareerida korteriomandite soetusel tasutud 5
(10)3-15-2961 käibemaksu sisendkäibemaksuna (
§ 16lg 2 p-d 2 ja 3, lg 3 p-d 1 ja 2, § 29 lg 1).
Vaidlus seisneb poolte vahel selles, kas kontrolli käigus tuvastatud asjaolud võimaldavad asuda seisukohale, et korteriomandid on soetatud kaebaja tulevikus tekkiva maksustatava käibe tarbeks (Kentmanni 6-73 täies ulatuses ja Kentmanni 6-26 50% ulatuses).
§ 16
lg 2 p 2 kohaselt ei maksustata käibemaksuga kinnisasja või selle osa üürile, rendile või kasutusvaldusse andmist. Majutusteenuse osutamisele ning sõidukite parkimismaja või parkimiskoha, statsionaarselt paigaldatud seadme või masina või seifi üürile, rendile või kasutusvaldusse andmisele maksuvabastust ei kohaldata.
§ 16lg 2 p 3 kohaselt ei maksustata käibemaksuga kinnisasja või selle osa.
Maksuvabastust ei kohaldata kinnisasjale, mille oluline osa on ehitis ehitusseadustiku tähenduses või ehitise osa, mis võõrandatakse enne ehitise või selle osa esmast kasutuselevõttu; ega kinnisasjale, mille oluline osa on oluliselt parendatud ehitis või selle osa ning mis võõrandatakse enne ehitise või selle osa parendamisele järgnevat taaskasutuselevõttu, ning krundile planeerimisseaduse tähenduses, kui sellel ei asu ehitist.
§ 16
lg 3 p-de 1 ja 2 kohaselt lisab enne käibe toimumist samal maksustamisperioodil või varem sellest MTA-d kirjalikult teavitanud maksukohustuslane käibemaksu järgmiste kaupade ja teenuste maksustatavale väärtusele: kinnisasja või selle osa, välja arvatud eluruumi üürile, rendile või kasutusvaldusse andmine; kinnisasi või selle osa, välja arvatud eluruum.
§ 29
lg 1 kohaselt on maksukohustuslase poolt tasumisele kuuluv käibemaksusumma maksustamisperioodil
§ 3
lg-s 4 ning lg 6 p-des 5 ja 6 nimetatud tehingutelt või toimingutelt arvestatud käibemaks, millest on maha arvatud maksustatava käibe tarbeks, samuti ettevõtlusega seotud § 4 lg-s 2 nimetatud tehingute või toimingute või välisriigis toimuva ettevõtluse, välja arvatud maksuvaba käibena käsitatavad tehingud (§ 16), tarbeks kasutatava kauba või teenuse sama maksustamisperioodi sisendkäibemaks. 6. MTA on põhjendanud maksustamist mõlema korteriomandi puhul asjaoluga, et tegemist on eluruumiga. Maksuõiguslikult on vahetegu elu- ja äriruumi vahel oluline eelkõige põhjusel, et maksuvabastusest ei saa
§ 16
lg 3 p 1 kohaselt loobuda eluruumi üürimisel või võõrandamisel (st eluruumi puhul on selle maksustatava käibe tarbeks kasutamise võimalused piiratud). Elu- ja äriruumi eristamisega seoses on Riigikohus selgitanud, et võlaõigusseaduse § 272 lg-st 1 tulenevalt ei lähtuta nende eristamisel pelgalt detailplaneeringus ja ehitus- või kasutusloas märgitud hoone kasutusotstarbest (elamu või mitteelamu), vaid ka kavatsusest ja tegelikust võimalusest ruume ühel või teisel otstarbel kasutada. Pelgalt korteri ehitusõiguslikust kasutusotstarbest lähtumine ei pruugi käibemaksuseaduse kontekstis eluruumide ja mitteeluruumide eristamisel viia õigele tulemusele. Seepärast tuleb maksukohustuslasele anda võimalus selgitada ja esitada tõendid näitamaks, et elamu, korter või muu elamu osa on tegelikult soetatud majandustegevuse tarbeks. Seejärel peab maksuhaldur hindama, kas kavandatud tegevus kujutab endast maksustatavat käivet ning kas esitatud äriplaan on usutav. Kui äriplaani teostumiseks pole seadusandlikke või muid takistusi ning äriplaan on usutav, tuleb maksukohustuslasele anda võimalus arvata sisendkäibemaks kohe maha (Riigikohtu lahend asjas nr 3-3-1-47-15, p-d 14 ja 16). Eeltoodust tulenevalt ei saa kinnistusraamatust ja ehitisregistrist nähtuv Kentmanni 6-26 ja Kentmanni 6-73 korteriomandite liigitus eluruumiks olla eraldiseisvalt asjaoluks, mis välistab või keelab nende korteriomandite kasutamise ärilistel eesmärkidel, s.o maksustatava käibe tarbeks. Mõistlik on küll eeldada, et korteriomandi kasutamine toimub vastavalt selle 6
(10)3-15-2961 kasutusotstarbele, samuti võib kasutusotstarbe muutmiseks sammude astumine või nende astumata jätmine olla üheks asjaoluks, mis viitab koostoimes muude asjaoludega elamu või selle osa tegelikule kasutusele (tulevikus), samas ei saa registrites fikseeritud kasutusotstarbest siiski tuletada absoluutset järeldust, et korteri kasutamine muul otstarbel ei ole võimalik ega lubatud. Maksuotsust ei ole seejuures ka põhjendanud asjaoluga, et kõnealuste korteriomandite kasutamine kaebaja kirjeldatud viisil ilma korterite kasutusotstarvet muutmata oleks seadusega vastuolus ja see annaks omakorda iseseisva aluse piirata sisendkäibemaksu mahaarvamist. 7. Mis puudutab kaebaja poolt planeeritud viisil korteriomandite kasutamise tõendatust, siis peab silmas pidama, et käibemaksu kui lisandväärtuse maksu üheks tunnuseks on sisendkäibemaksu kohese mahaarvamise õigus. See tähendab, et maksustatava käibe tarbeks kaupade soetamisel tasumisele kuuluv käibeks deklareeritakse sisendkäibemaksuna maksustamisperioodil, mil kaup soetati või selle eest tasuti, sõltumata sellest, millal tegelikult kaupa kasutama hakatakse (
§ 29lg 1).
Tegemist on üldreegliga ka kinnisasjade soetuse korral, sõltumata sellest, et
§ 16näeb kinnisasjade osas ette nn 10-aastase jälgimisperioodi.
Käesoleval juhul ongi kaebaja arvanud korteriomandite sisendkäibemaksu maha enne soetatud korterite faktilist kasutama hakkamist. See tähendab, et kaebaja pidi selgitama asjaolusid, mis võimaldavad järeldada korterite kasutamist maksustatava käibe tarbeks tulevikus (ja esitama võimalusel selle kohta tõendeid). Tulevikuks planeeritavate sündmuste osas kehtib paratamatult mõnevõrra madalam tõendamisstandard kui juba aset leidnud sündmuste puhu. Seega tuleb hinnata, millised selgitused ja tõendid kaebaja maksumenetluses esitas ja sai esitada ning kas need on piisavad järeldamaks korteriomandite maksustatava käibe tarbeks kasutamist tulevikus. Vaidlust ei ole poolte vahel seejuures selles, et kaebaja poolt kirjeldatud viisil korteriomandite reaalne kasutama hakkamine, s.o äriruumina välja üürimine ja äriühingu kontorina kasutamine, annavad aluse korteriomandite soetamisel tasumisele kuuluva käibemaksu sisendkäibemaksuna maha arvata. a) Kentmanni 6-73
- Korteriomandi Kentmanni 6-73 osas on kaebaja maksumenetluses selgitanud, et see soetati eesmärgiga hakata korterit äriruumina (käibemaksuga) välja üürima. Vastava kavatsuse kinnituseks esitas kaebaja maksuhaldurile korterit üürile pakkunud maakleri postkasti ekraanipildid korteriga seotud e-kirjavahetuse kohta (tl 111-113) ning kinnisvaraportaalis avaldatud üürikuulutuste internetiaadressid (tl 130, 135-139). Maksuhaldur on seadnud nimetatud tõendid kahtluse alla põhjendusega, et maakleri e-kirjade pealkirjades on mainitud vaid maja number ning pealkirjades on juttu 105 m2 ja 105,7 m2 äripinnast, samas kui Kentmanni 6-73 korteri suurus on kinnistusraamatu andmetel 108,8 m2 ning ehitisregistri andmetel 104,1 m2 (kontrollakti p 1.1.3.2.2).
- MTA on esitanud kohtule kõnealuste korteriomandite võlaõigusliku müügilepingu, mis on sõlmitud 20.06.2014 (tl 121-129). Lepingu p-st 1.5.1 nähtub, et lepingu esemeks on müüja poolt rajatava hoone C-osas
- korrusel paiknev korter nr 72 üldpinnaga ligilähedaselt 105,7 m
- Nimetatust järeldub, et Kentmanni 6-73 võlaõiguslik müügileping sõlmiti enne hoone valmimist ning lepingus kajastuvad andmed on hoone rajamise käigus täpsustunud (korteri tegelikuks numbriks sai 73 ning mõnevõrra muutus korteri hinnanguline pindala). Samas on kohtu jaoks usutav, et maakler võttis aluseks müügilepingus kajastatud pindala, mis selgitab 105 m2 ja veelgi täpsemalt 105,7 m2 suuruse pinna üürile pakkumist. Seega ei ole maksuotsuse (kontrollakti) põhjendused korteri üüriks pakkumist kinnitavate tõendite kõrvalejätmiseks veenvad. Maksuhalduril oli kahtluse korral võimalik maakleri kirjavahetuse sisu maksumenetluses kontrollida. 7
(10)3-15-2961
- Kohtu hinnangul viitavad kaebaja juhatuse liikme selgitused koostoimes maakleri tegevust puudutavate tõenditega piisavalt kavatsusele hakata Kentmanni 6-26 korterit äripinnana välja üürima. Seejuures ei ole maksuhaldur selgitanud, miks ei ole selline äriplaan usutav. Vastuses kaebusele on maksuhaldur küll viidanud, et eluruumide puhul esineb suur isikliku kasutamise risk, samas ei ole vastustaja selgitanud, milles konkreetsel juhul isikliku kasutamise risk väljenduda saaks ning mis sellise riski realiseerumisele maksumenetluse kestel viitas. Kohtu hinnangul puudub alus asuda seisukohale, et juhatuse liikmed asuvad samaaegselt kasutama mitut korterit enda isikliku elukohana (maksuhaldur on seostanud isikliku kasutuse riski mõlema soetatud korteriga). Seejuures on kaebaja kinnitanud, et Tallinnas viibimise ajal kasutavad juhatuse liikmed elamiseks Kentmanni 6-72 korterit.
- Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et maksuotsus ei ole piisavalt põhjendatud osas, millega piirati kaebaja õigust arvestada sisendkäibemaksu Kentmanni 6-73 soetusmaksumuselt. Maksuotsus kuulub vastavas osas tühistamisele.
- Kaebaja poolt kohtule esitatud 28.10.2015 üürilepingust ja arvest (tl 27-34) nähtub, et Kentmanni 6-73 on antud alates 02.11.2015 äripinnana üürile. Olgugi, et peale maksuotsuse tegemist toimunud sündmused ei saa avaldada otsest mõju maksuhalduri hinnangute õiguspärasusele maksuotsuse tegemisel hetkel, viitavad nimetatud dokumendid siiski, et maksuhalduri kahtlused äriplaani realiseerumise ja elulise usutavuse osas osutusid põhjendamatuks ka edasisi sündmusi arvestades. a) Kentmanni 6-26
- Korteriomandi Kentmanni 6-26 osas leiab kohus, et maksuotsuse tühistamiseks puudub alus. Kohtu hinnangul ei põhjendanud kaebaja maksumenetluses veenvalt ja tõenditele tuginedes teise kontori omandamise vajadust ega seal planeeritavat äritegevust.
- Kentmanni 6-26 osas on kaebaja juhatuse liige vaatluse käigus selgitanud, et korterit hakatakse valmimise järgselt kasutama nii kontori- kui ka eluruumina. Samuti selgitas juhatuse liige, et sel hetkel Texpo OÜ kontorina kasutuses olnud Tartu mnt 50a-58 korter plaanitakse Kentmanni 6-26 valmimise järgselt kas müüa või välja rentida või kui kaebaja äritegevus laieneb, siis hakatakse kasutama kahte korterit kontorina (vaatluse protokoll – tl 68). Eriarvamuses on kaebaja selgitanud, et Kentmanni 6-26 korterit hakatakse kasutama Texpo OÜ kontorina ja osaliselt juhatuse liikmete ööbimiskohana nende Tallinna töölähetuse ajal. Eriarvamuses on selgitatud, et eeldatavat töömahu kasvu arvestades on kavas võtta tööle täiendavad spetsialistid, mistõttu on vaja täiendavat kontoripinda Tallinnas. Kaebaja on viidanud ka käibemaksuga maksustatava majutusteenuse osutamisele (eriarvamus – tl 59-62). Kaebuse kohaselt viitab asjade käik pigem sellele, et kaebaja jääb edaspidi kasutama kahte äripinda, kuna selleks on äriline vajadus. Ühes kontoris tegeletakse äriühingu igapäevase tööga ning teist kontorit kasutatakse pigem esinduspinnana, millel peetakse kliendikohtumisi. Kesklinnas olev asukoht on klientide heaks teenindamiseks kaebuse kohaselt hädavajalik.
- Kohus leiab, et kaebaja on andnud maksumenetluses mõneti lahknevaid selgitusi, millest jääb kokkuvõttes mulje, et kaebaja ei teadnud ka ise täpselt, kas ja milleks on teine kontor vajalik, st milline maksustatava käibega seotud tegevus hakkab Kentmanni 6-26 korteris eeldatavalt toimuma. Vaatluse käigus viitas kaebaja nii võimalusele, et vajalikuks võib osutuda kaks kontorit, kui ka võimalusele, et vajadus on ühe kontori järele. Eriarvamuses viitas kaebaja üksnes vajadusele mitme kontori järele seoses tegevuse laienemisega. Täpsemaid selgitusi või tõendeid (äriplaani) majandustegevuse laienemise ja mitme kontorina kasutatava korteri soetamise tasuvuse kohta kaebaja ei esitanud. Samuti ei ole kaebaja esitanud 8
(10)3-15-2961 konkreetseid selgitusi ega tõendeid käibemaksuga maksustatava majutusteenuse osutamise kavatsuse kohta. Ka maksumenetluses toimunud vaatlus ei viidanud sellele, et korteris oleks tehtud ettevalmistusi, mis eristuvad selgelt eluruumi väljaehitamisest ja viitavad kavatsusele asuda korterit kasutama (osaliselt) äripinnana. 16. Kohtu hinnangul ei saa sisendkäibemaksu mahaarvamiseks pidada piisavaks üldsõnalist selgitust, et enam kui 500 000 eurot maksev korter on planeeritud pooles ulatuses äriühingu teiseks kontoriks. Kahtlusteta ei saa pidada usutavaks, et põhivarana luksuskorteri omandamine kesklinnas on majandustegevuseks hädavajalik, nagu on märgitud kaebuses. Lisades siia asjaolu, et kaebaja on kinnitanud kavatsust kasutada Kentmanni 6-26 korterit juhatuse liikmete ööbimiskohana/elukohana Tallinnas, võib pidada põhjendatuks maksuhalduri järeldust, et Kentmanni 6-26 kaebaja kontorina kasutamise plaan ja vajadus on piisavalt põhjendamata ja tõendamata ning asjaolud viitavad pigem eesmärgile kasutada korterit juhatuse liikmete elukohana Eestis. Kohtu hinnangul ei saa küll välistada, et juhatuse liikmed võivad planeerida Kentmanni 6-26 korteris muu hulgas võõrustada kliente, kuid selline võimalus ei anna alust lugeda korterit soetamise hetkel 50% ulatuses ettevõtluses vajalikuks kontoriks. Olukorras, kus maksukohustuslasel puudub korteri soetamise ja selle sisustamise ajal selge plaan, millisel viisil ja millises mahus hakatakse seda maksustatava käibe tarbeks kasutama, on kohtu hinnangul
mõttega enam kooskõlas lähenemine, et korteri soetamise perioodil sisendkäibemaksu ei arvestata ning majandusaasta(te) lõpus hinnatakse reaalset kasutust ja tehakse vajadusel
§ 32lg-te 3-42 alusel ümberarvestus.
17. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et maksuotsuses on põhjendatult leitud, et
§ 29
lg-s 1 ettenähtud tingimused sisendkäibemaksu deklareerimiseks ei olnud korteriomandi Kentmanni 6-26 soetamise perioodil täidetud.
- Kohtumenetluses on kaebaja esitanud täiendavad tõendid, mis viitavad kaebaja hinnangul Texpo OÜ tegevuse laienemisele ja mitme kontori vajalikkusele (21.10.2015 edasimüügileping – tl 35-41, 01.02.2016 koostööleping – tl 151-153, volikiri kehtivusega kuni 31.12.2016 – tl 155). Arvestades, et vastavad tõendid puudutavad sündmusi, mis on aset leidnud peale maksuotsuse koostamist, ei saanud ega pidanud maksuhaldur nendega maksumenetluse kestel arvestama. Puudub ka info, et kaebaja oleks maksumenetluses vastavatele läbirääkimistele viidanud. Majandustegevuse laienemine ei saa olla ühtlasi asjaoluks, mis igal juhul põhjendab mitme kontori reaalset vajadust. c) Kokkuvõte ja menetluskulude jaotus
- Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus kaebuse osaliselt ja tühistab MTA 19.10.2015 maksuotsuse osas, millega vähendati Texpo OÜ sisendkäibemaksu seoses korteriomandi Kentmanni 6-73 soetamisega. Ülejäänud osas jääb kaebuse rahuldamata.
- HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse osalise rahuldamise korral jagatakse menetluskulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega (HKMS § 108 lg 2). HKMS § 109 lg 1 kohaselt esitatakse menetluskulude väljamõistmiseks kohtule enne kohtuvaidlusi menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid. Kuludokumendid, mis seonduvad osalemisega kohtuistungil, kus lõpetati asja arutamine, samuti selliste kulude nimekiri, esitatakse kohtule hiljemalt kolme tööpäeva jooksul pärast istungi lõppu. Kuludokumentide ja menetluskulude nimekirja esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. HKMS § 109 lg 6 kohaselt mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. 9
(10)3-15-2961
- Kaebaja taotleb menetluskulude hüvitamist summas 4654,80 eurot, sh esindajatasu 3904,80 eurot ja riigilõiv 750 eurot. Kohtule on esitatud kuludokumendid, sh kulude kantust kinnitavad tõendid. Kohtu hinnangul tuleb vaidluse sisu ja mahtu arvestades pidada vajalikuks ja põhjendatud esindajatasuks 3000 eurot. Kuna kohus rahuldab kaebuse osaliselt, tuleb MTA-lt mõista kaebaja kasuks välja proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega 2115 eurot (3750 x 56,4%).
- Vastustaja ei ole tema kantud menetluskulusid tõendavaid dokumente kohtule esitanud, mistõttu jäävad vastustaja võimalikud menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 108 lg 1 ja § 109 lg 1). (allkirjastatud digitaalselt) Kaupo Kruusvee Kohtunik 10
(10)