Obsah (5)

§ 477§ 371§ 663§ 173§ 172

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Gaida Kivinurm, Krista Kirspuu, Margo Klaar Määruse tegemise aeg ja koht 23.04.2018, Tallinn Tsiviilasja number 2-18-4372 Tsiviilasi XX avaldus

) § 187 lg-le 6 juhul, kui määruskaebuse esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetluse käik

1. XX (avaldaja) esitas 21.03.2018 Pärnu Maakohtule avalduse, milles palus Läänemaal tagasi osta omandireformi käigus omandatud kinnistu aadressil XXX, Haapsalu. Avaldaja põhjendas oma avaldust käesoleva olukorra vastuoluga Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) §-ga
2. PS § 2 sätestab, et Eesti riigi maa-ala, territoriaalveed ja õhuruum on lahutamatu ja jagamatu tervik. Eesti on riiklikult korralduselt ühtne riik, mille territooriumi haldusjaotuse sätestab seadus. Esimese astme kohtu määrus
3. Harju Maakohtu 22.03.2018 määrusega keelduti avaldust menetlusse võtmast ja tagastati avaldus ning sellele lisatud dokumendid avaldajale. 3.

§ 477

lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.

1. Tsiviilkohtus ei ole võimalik vaidlustada maareformi käigus tehtud otsustusi. Asja materjalidest nähtub, et kinnistu asukohaga XXX, Haapsalu on ostueesõigusega erastatud 16.03.
2. Ostueesõigusega erastamisel tehtud toimingute vaidlustamine toimub Eesti Vabariigi omandireformi aluste seaduse (ORAS), maareformi seaduse (MRS) ja maa ostueesõigusega erastamise korras sätestatud alustel halduskohtus (ORAS § 19). Kohtu Infosüsteemi andmetel ongi avaldaja pöördunud samas nõudega Tallinna Halduskohtusse (haldusasi nr 3-17-493). Eeltoodud põhjusel ja

§ 371

lg 1 p-s 1 sätestatud alusel, kuna tsiviilkohus ei ole pädev asja menetlema (pädev oleks halduskohus), keeldub kohus avaldust menetlusse võtmast. 5. Isegi, kui asuda seisukohale, et tsiviilkohus oleks antud juhul pädev asja menetlema, siis esineb ka

§ 371lg 2 p-s 2 sätestatud eeldus hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumiseks.

Avaldusest ega sellele lisatud dokumentidest ei nähtu ühtegi asjaolu, mille alusel saaks väita, et riigil eksisteeriks tsiviilõiguslik kohustus osta avaldajalt tema omandis olev kinnistu. Vastava kohustuse olemasolu ei nähtu ka kinnistu kohta kinnistusraamatus avatud registriosast nr

1. Avaldaja viitest PS §-le 2 ei tulene riigile ega kohalikule omavalitsusele õiguslikult kohustust eraomandis oleva kinnistu ostmiseks. Vastavat kohustust osta raha eest tagasi kinnisasja, mida selle omanik enam omada ei soovi, ei tulene ka ühestki teisest õigusaktist. Juhul, kui avaldaja soovib oma kinnisasja müüa, on tal võimalik seda teha vaba turu tingimustes ükskõik kellele, kes seda osta soovib ja on nõus kinnisasja omaniku poolt soovitud hinda maksma. Kuna riigil ja kohalikul omavalitsusel puudub kohustus osta avaldaja kinnistut, siis ei ole avaldajal ka õigust nõuda, et riik ega kohalik omavalitsus selle ostaks. Eeltoodust tulenevalt ei ole võimalik avaldajal saavutada tsiviilkohtumenetluses avaldusest nähtuvat eesmärki, s.o kinnistu müüki riigile või kohalikule omavalitsusele. Määruskaebus
2. Avaldaja palub määruskaebuses maakohtu määruse tühistada ja Eesti riigil tagasi osta avaldaja omanduses olev maatükk katastritunnusega XXXXX:XXX:XXXX Haapsalu linnas, XXX, kuna selle omamine avaldaja poolt ei ole PS-ga kooskõlas. Menetluse edasine käik
3. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja saatis

§ 663lg 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

Ringkonnakohtu seisukoht 8. Tsiviilkolleegium, tutvunud toimiku materjaliga, leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Kooskõlas

§-ga 659 ja § 657 lg 1 p-ga 1 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ja tulenevalt

§-st 659 ja § 654 lg-st 6 neid ei korda. 9. Maakohus on õigesti märkinud, et ostueesõigusega erastamisel tehtud toimingute vaidlustamine toimub tulenevalt ORAS §-st 19 halduskohtus, kuivõrd tegemist ei ole 2 tsiviilõigusliku vaidlusega, ning on keeldunud seega õigustatult avalduse menetlusse võtmisest

§ 371lg 1 p-i 1 ja § 477 lg 1 alusel.

10. Maakohus on avaldajale selgitanud, et avaldajal ei ole õigust nõuda, et riik või kohalik omavalitsus ostaks avaldaja kinnistu tagasi ning on keeldunud seega õigustatult avalduse menetlusse võtmisest ka

§ 371lg 2 p-i 2 ja § 477 lg 1 alusel.

Ka põhiseadusest ei tulene riigile kohustust avaldajale kuuluv maa tagasi osta.

1. Kohtute Infosüsteemist nähtuvalt on avaldaja pöördunud 03.03.2017 ka halduskohtu poole kaebusega, milles soovib kohustada Lääne maavanemat vaidlusalust kinnistut tagasi ostma (haldusasi nr 3-17-493). Halduskohus tagastas 03.03.2017 määrusega avaldaja kaebuse ning selgitas avaldajale mh, et erastatud maa riigi poolt tagasi ostmine ei ole võimalik ning ühestki õigusaktist ei tulene riigile kohustust osta tagasi kinnisasju, mida nende omanikud enam omada ei soovi. Tallinna Ringkonnakohtu 25.05.2017 määrusega jäeti halduskohtu määrus muutmata. Halduskohtu ja ringkonnakohtu määrused jõustusid 18.09.
2. 12.

§ 173

lg-st 1 tulenevalt määrab ringkonnakohus kindlaks nii maa- kui ka ringkonnakohtu menetluskulude jaotuse ning jätab menetluskulud mõlemas kohtuastmes avaldaja kanda (

§ 172lg 2).

/allkirjastatud digitaalselt/ Gaida Kivinurm /allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu 3 /allkirjastatud digitaalselt/ Margo Klaar