2-17-19243 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Reena Undrest Otsuse tegemise aeg ja koht 27. aprill 2018.a. Kuressaare kohtumaja Tsiviilasja number 2-17-19243 Tsiviilasi Ala

§ 96

kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased.

§-s 96 sätestatud ülalpidamiskohustus tekib seoses põlvnemisega. Vanemate ja laste vastastikused õigused ja kohustused tulenevad vastavalt

§-le 82 laste põlvnemisest, mis on kindlaks tehtud seaduses sätestatud korras. Seega tulenevad vanema ja lapse vastastikused õigused ja kohustused mh lapse põlvnemisest. Kohtule esitatud sünnitõendi /tl 3/ ning rahvastikuregistri andmete /väljatrükk tl 4/ kohaselt on kostja hageja isa ning poolte vahel ei ole selles osas ka vaidlust. 6.

§ 101

lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

§ 102

lg 1 kohaselt vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist 2 2-17-19243 seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist.

§ 102

lg 2 kohaselt ei vabane vanemad

§ 102lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest.

Kui vanem on

§ 102

lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt.

1. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Riigikohus on selgitanud, et mõjuvaks põhjuseks miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmiseks saab olla lisaks seaduses nimetatutele ka igasugune muu asjaolu, mida arvestatakse elatise suuruse määramisel.
2. Käesolevas asjas on alaealise igapäevased vajadused hagiavaldusest nähtuvalt 645 eurot kuus /tl 1 pöördel/, kuid hageja on taotlenud elatise väljamõistmist

§ 101lg-s 1 sätestatud elatise miinimumsuuruses.

Riigikohtu tsiviilkolleegium on selgitanud, et tulenevalt

§ 101

lg-s 1 sätestatud elatise miinimumsuurusest, tuleb eeldada, et lapse ülalpidamiseks kulub kummagi vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär (nt Riigikohtu

1. jaanuari
2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-160-12, p 17) ja selles ulatuses ei tule lapse vajaduste rahuldamise kulusid tõendada (Riigikohtu
3. aprilli
4. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-21-15, p 14).
5. Riigikohus on seisukohal, et vanem peab eelkõige täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel. Vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike (Riigikohtu
6. veebruari
7. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-2343, p 13;
8. veebruari
9. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-118651, p 10;
10. oktoobri
11. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1118-12, p 15). Riigikohus on
12. aprill 2018 kohtuotsuses tsiviilasjas 2-16-100215 jäänud varasemale seisukohale, et piisava sissetuleku teenimise kohustuse täitmise hindamisel tuleb arvestada vanema vanust, haridust, kvalifikatsiooni, tervislikku seisundit jm sissetulekut mõjutada võivaid asjaolusid. Vanem on kohustatud lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks tegema kõik endast oleneva ning vajadusel müüma ka endale kuuluvaid esemeid ülalpidamiskohustuse täitmiseks vajalike vahendite saamiseks.
13. Kostja ei ole tõendanud, et esineb mõjuv põhjus elatise vähendamiseks alla miinimummäära

§ 102lg 2 mõttes.

Rahvastikuregistrist ei nähtu, et kostjal oleks teisi alaealiseid lapsi peale hageja. Kostja ei ole väitnud, et tema tervislik seisund ei võimaldaks tal töötada. Sotsiaalkindlustusameti teatel ei ole kostjale määratud toetusi ega pensioni /tl 65/, mis annaks tunnistust vähenenud töövõimest. Kostja endise tööandja XXXXXXXXX teatise /tl 53/ kohaselt on kostja tööleping lõppenud korralise ülesütlemisega töötaja algatusel. Seega käesoleval juhul on töölt lahkumine olnud kostja valik, mitte kostjast sõltumatutest asjaoludest tingitud. Nähtuvalt kostja palgatõendist perioodi 14.11.2016 – 29.12.2017 /tl 55/ ning kostja pangakonto väljavõtetest perioodil 27.05.2017 – 27-12.2017 /tl 27-41/ on kostja teeninud töötasu ligikaudu Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud töötasu alammäära ulatuses.

1. Riigikohus on korduvalt asunud seisukohale, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikke vahendeid ning vanem ei vabane ülalpidamiskohustusest ainuüksi seetõttu, et tal ei ole sissetulekut või see on väike, aga 3 2-17-19243 samuti, et vanem on kohustatud lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks tegema kõik endast oleneva, nt vajadusel müües oma vara. Kohtu poolt kinnistusraamatusse tehtud päringu andmetel /tl 18/ kostjale kinnisvara ei kuulu, samuti ei nähtu liiklusregistrist, et kostjale kuuluks mootorsõidukeid /tl 19/. Töötukassa teatise /tl 62/ kohaselt on kostja töötuna arvele võetud alates 30.01.2018 ning talle on määratud töötutoetus alates 06.02.2018 kuni tööle asumiseni, kuid mitte kauemaks kui 270 päevaks, päevamääraga 5,31 eurot. Kostja enda kinnitusel /tl 83/ on tema igakuine sissetulek ligikaudu 140 eurot, millest 91 eurot kulub „suitsudele“ ning 30.50 eurot telefoniarve maksmisele. Kohtu hinnangul on kostja vaba valima, millised on tema kulud ning millist elustandardit ta peab endale piisavaks, kuid kostja valikud ei vabasta teda alaealise lapse ülalpidamise kohustusest seaduses sätestatud minimaalmäära ulatuses.
2. Arvestades kostja varasemat töötasu, on kohus seisukohal, et eelduslikult on kostja võimeline ka edaspidi teenima sissetulekut vähemalt töötasu alammäära ulatuses. Kohus asub eeltoodu alusel seisukohale, et käesolevas asjas ei esine erandlikke asjaolusid, mis annaksid aluse vähendada elatist alla alammäära. Eeltoodud põhjendusi arvestades rahuldab kohus L K hagi O K vastu elatise nõudes ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja elatise pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast (mis
3. a oli 235 eurot kuus ning alates 01.01.2018 on 250 eurot kuus) kuni hageja täisealiseks saamiseni.
4. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine TsMS § 162 lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Arvestades asjaolu, et käesoleval juhul oli tegemist alaelise hagejaga, kes nõudis oma isalt ülalpidamiseks elatist ja kohus selle nõude rahuldas, jätab kohus menetlukulud kostja kanda. Kuna elatise nõue on riigilõivuvaba ning tsiviilasja toimikust ei nähtu, et pooled oleksid kandunud muid menetluskulusid, siis kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra, kuna teadaolevaid menetluskulusid ei ole. /allkirjastatud digitaalselt/ Reena Undrest kohtunik 4