Obsah (5)

§ 121§ 73§ 78§ 66§ 56

1 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus, Rakvere kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 17. aprill 2018, Rakvere Kriminaalasja number 1-17-9644 (16259000428) Kohtunik Heli Väinaste Kohtu

§ 121

lg 1 järgi üldmenetluses Prokurör Marge Voogma Süüdistatav JULIJA PIKHOF (endine nimi PARTHAL), ik 48304055221; elukoht xxxx, xxxx; kodakondsuseta; emakeel eesti keel; kutseharidus; töökoht xxxx; isik ei ole karistusregistrisse kantud, tõkendit ei ole kohaldatud Kaitsja vandeadvokaadi abi Robert Sprengk RESOLUTSIOON Tunnistada JULIJA PIKHOF

§ 121lg 1 järgi süüdi ja mõista talle karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust.

Mõistetud vangistust ei pöörata

§ 73

lg 1,3 alusel tingimisi täitmisele, kui JULIJA PIKHOF ei pane 3 (kolme) aastasel katseajal toime uut tahtlikku kuritegu.

§ 78

p 1 alusel hakkab Julija Pikhofile määratud katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest, s.o 17.04.2018. 2 Välja mõista riigieelarvest eraldatud vahendite arvelt Advokaadibüroo Barrister Narva osakonna (asukoht Võidu 2, 21006 Narva) kasuks 636 (kuussada kolmkümmend kuus eurot, s.h on käibemaks 20%, s.o 106 eurot) eurot v.-adv. abi Robert Sprengki poolt määratud korras süüdistatava Julija Pikhofi kaitsjana osutatud õigusabi eest. Mõista Julija Pikhofilt Eesti Vabariigi kasuks välja sundraha 750 (seitsesada viiskümmend) eurot ja 877,80 (kaheksasada seitsekümmend seitse eurot ja 80 senti) eurot muude menetluskulude katteks. KrMS § 180 lg 3 ja

§ 66

lg 3 alusel võimaldada Julija Pikhofil tasuda menetluskulud kokku summas 1627,80 eurot ositi 12 kuu jooksul, tasudes alates kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt 135,65 eurot. Menetluskulude osamaksed tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB Pank nr EE351010052031000004, Swedbank nr EE502200221014193355, Luminor Bank nr EE401700017002872300 või Danske Bank nr EE

1. Maksekorraldusele märkida viitenumber ? ning selgitus: „Julija Pikhof, 1-17-9644, menetluskulude osamakse.“ Kui menetluskulude osamakse ei ole tähtajaks tasutud, pööratakse otsus tasumata osas täitmisele kohtutäituri kaudu täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioon. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Viru Maakohtu Rakvere kohtumajale kirjalikult 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest (seega hiljemalt
2. aprilliks 2018). Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o
3. maist 2018 (seega hiljemalt
4. maiks 2018). SÜÜDISTUS Julija Pikhof (endine nimi Parthal) on kohtu alla antud süüdistatuna selles, et tema, 06.06.2016 kella 22.00 paiku xxxx xxxx külas xxxx maja I trepikojas, olles alkoholijoobes, haaras omavahelise tüli käigus D. Mil juustest kinni ja tiris teda juustest, põhjustades kannatanule valu ning mõningane aeg hiljem peale juustest tirimist lõi xxxx korteris nr xxxx ühe korra rusikaga D. Mile vastu vasakut silma, põhjustades sellega kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustusi – turse ja hematoom vasaku silma all ning 1,5 cm diameetriga pindmine marrastus vasakul põsel. Seega Julija Pikhof, põhjustades teisele isikule füüsilist valu ja tervisekahjustusi, pani toime

§ 121lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

TÕENDID Süüdistatav Julija Pikhof ennast temale esitatud süüdistuses süüdi ei tunnistanud. Süüdistatav Julija Pikhof kinnitas kohtuistungil, et elas juunis 2016 xxxx, xxxx. Ta oli 06.06.2016 kõigepealt kodus ja pani lapsed magama. See oli õhtune aeg. Ta läks rõdu peale ja tegi suitsu. Üleval poisid J, kelle perekonnanime ta sel hetkel ei teadnud, K. R ja M. K grillisid ning kutsusid teda ülesse kolmandale korrusele K juurde, et tule tee suitsu. Ise oli ta 3 alt teise korruse naaber. K läks enne ülesse ja siis läks tema järele. Üleval nad grillisid ja jõid, mängis muusika. Nii tema kui ka K jõid veini. Kuskil pool tundi hiljem tuli sinna D , kes sisenes koputamata uksest sisse, oli hästi ärevil ja närviline ning karjus oma elukaaslasele Jle, et nüüd kohe paned riidesse ja hakkame koju minema. J ei tahtnud veel ära minna ning K ja M olid ka J poolt, et las viimane siis veel natuke on nendega. D sõna jäi peale ja ta viis oma elukaaslase J alla, sest J ta pärast rohkem enam seal ei näinud. M ja K läksid kohe nendele järele. M oli nii purjus, et ta kukkus ülevalt kolmandalt korruselt trepist sinna teise ja kolmanda korruse vahepeale alla. Seejärel komistas ka K ja kukkus trepist alla. D ei olnud siis, sest ta läks J autosse viima. Tema oli all, kus koridori vahekäigus vedelesid M. K ja K , kes naersid hästi kõva häälega, sest neile pakkus see nalja. D tuli sinna tagasi, oli väga närviline, samamoodi karjus ja märatses ning hakkas M tõmbama, et sina tuled ka meiega kaasa, et sina siia ei jää, mispeale tema ütles, et rahune maha, et sa said oma mehe, et mine ära siis. Nad kõik trepikojas karjusid. Siis tuli Y välja ja karjus, et need poisid on surnud, kuigi nad täiega naersid. K oli juba püsti ja M oli veel pikali, kuid D üritas teda maast püsti saada. M oli täpselt tema ees ja D oli seal peale M. Kui ta üle M tahtis astuda, et saada alla korrusele, siis D ei lasknud teda mööda ja lükkas ta vastu seina. Ta lendas vastu seina ja lõi kukla ära. Sellest löögist tundis ta valu kuklas. Seejärel läks ta D juurde ja viimane haaras tal juustest kinni, mitte tema ei haaranud esimesena Dl juustest kinni. Siis nad olid kättpidi juustes kinni ja karjusid. D karjus, et lase lahti, mispeale tema ütles, et lase ise lahti. D hoidis tal juustest kinni ega lasknud lahti ning siis ta lõi Dt rusikaga kuskile näkku. Siis D lasi lahti ja jooksis minema trepist alla. Selle tegevuse tagajärjel sai ta näokriimu ja peavalu. Seejärel läks ta K. Ri korterisse, kuhu tuli K M järele. Peale seda ta rohkem Dt ei näinud. Teised, kes rõdu peal olid, rääkisid, et tuli kiirabi ja politsei. KrMS § 289 lg 1,2 alusel määras kohus prokuröri taotlusel süüdistatava Julija Pikhofi kohtueelses menetluses kahtlustatavana antud ütluste avaldamise. Julija Pikhof on kohtueelses menetluses öelnud, et „Kuupäeva ma ei mäleta enam aga võis olla 06.06.2016 kui olin kodus xxxx külas xxxx. Minuga koos olid kodus minu lapsed. Õhtusel ajal, kellaaega ei oska öelda, kuulsin maja trepikojas kisa. Läksin ukse peale vaatama. Nägin, et M. K (elab samas majas, kolmandas trepikojas) oli pikali maas teise ja kolmanda korruse vahelisel trepil. Tema juures oli pikali maas K. R (elab korteris nr xxxx).“ Hiljem pärast kõike seda, mis tal Dga koridoris toimus, on ta öelnud niimoodi: „Alles siis ma läksin üles kolmandale korruse K korterisse. Samal õhtul varem ma seal korteris ei käinud.“ Samuti on Julija Pikhof kohtueelses menetluses ülekuulatuna kahtlustatavana öelnud seda, et „Kinnitan, et mina olin täiesti kaine sel õhtul, mina K korteris ei viibinud sel õhtul ja K i, M ja selle kolmanda mehega koos ma alkoholi ei tarvitanud.“ Seda, miks kohtueelses menetluses antud ütlused erinevad kohtuistungil antud ütlustest, ei osanud Julija Pikhof põhjendada. Kannatanu D. M kinnitas kohtuistungil, et 06.06.2016 kuskil kella 10 paiku õhtul läks ta xxxx oma elukaaslasele J. Rle järele, sest viimane tarvitas seal oma sõbra M. Kga alkoholi. Kuna nad on perekonniti läbi käinud M. K perega, siis ta teadis, kuhu minna. See on kolmekordne nelja trepikojaga elumaja, kus M. K elab vasakult teises trepikojas esimesel korrusel. Elukaaslast M. K korteris ei olnud. Ta kuulis hääli õuest, väljastpoolt, kus oli rõdu lahti ja need hääled kostusid kõige parempoolselt viimaselt korruselt. Kostus muusika ja ka tema elukaaslase hääl. Ta läks sinna viimasele korrusele korterisse, mis asub vasakul pool. Uks oli lahti, ta koputas ja siis tutvustas ennast, öeldes, et tuli oma elukaaslasele järele. Seal oli tema elukaaslane J. R ja viimase sõber M. K. Teised korteris olnud isikud olid talle võõrad. Oli üks meessoost isik, kelle nimi oli K ja siis kohtualune Julija ning tumeda peaga neiu, kes oli K . Nad olid kõik alkoholijoobes ja väga ülevas meeleolus, välja arvatud K , kes oli kõige adekvaatsem. Õhkkond oli seal pinev. Ta hakkas oma elukaaslase J. R asju otsima, et ta sealt minema toimetada. Nad hakkasid J. R ja M. Kga ära minema. Ta kutsus M. K kaasa, kuna 4 eelnevalt on ka pidusid toimunud ja ta on kuulnud, et Julija on varastanud M. K korterist sularaha ja sõrmused. Seega tundus talle ohtlik M. Ka sinna jätta. Teised olid väga vastu, et M. K ära tuleb. Kuna M. K oli väga purjus ja talle meeldis see seltskond, siis oli raskendatud teda sealt ära toimetada. Nad jõudsid sinna trepi peale. K tuli ka samamoodi korterist välja, kuna nad ei tahtnud, et M. K ära läheb. Julija tuli ka korterist välja ja hakkas nende lahkumist takistama. Kõik nad olid väljas seal kitsas koridoris, kus ei olnud võimalik läbi pääseda või kuidagi liikuda normaalsel viisil trepist alla purjus olevate isikutega. Seda, kas K nimeline naisterahvas ka välja tuli, ta täpselt ei mäletanud. Ta ütles K le ja Julijale, et palun minge korterisse, et te takistate meie lahkumist. K ja Julija ei teinud seda, mida ta palus, vaid nad ikkagi üritasid kutsuda M. Ka tagasi alkoholi tarvitama. Kõik olid seal kaelakuti koos ja kallistasid, siis oli seda purjus inimeste vahelist sagimist ja tõuklemist nii palju, et seda isiklikku ruumi väljumiseks ei olnud. Ta oli ärritunud ja karjus, sest teda takistati liikumast sealt trepikojast välja. Ta võis tõugata või lükata teist isikut Julija Pikhofi vastu, kuid ta ei mäleta, et ta oleks seda teinud. M. K ja J. R kukkusid kolmandalt korruselt trepist alla. Sel hetkel, kui ta aitas koridoris kahe korruse vahel oma elukaaslast J. R püsti, tõmmati teda selja tagant juustest. Ta pööras ennast ringi ja nägi, et see oli Julija Pikhof, kes ütles, et sina mind ei tõuka ja ei lükka. Kuna tal oli valu ja et ennast lahti päästa, tõmbas ta Julijat juustest, öeldes, et palun lase mind lahti, et mina enne sinu juustest ei lase lahti, kui sa ei ole seda teinud. Juustest tirimise lõpetasid naabrid, kes tulid ja rahustasid neid. Kuna see olukord oli seal väga lärmakas, siis naabrid kuulsid seda ja sekkusid. Üks oli naaber M , kelle nime on ta hiljem teada saanud ning kes ütles korduvalt, et minge oma korterisse, et las nad lähevad ära. Sellel hetkel ta ei näinud, kas J. R läks alla autosse või siis ülesse. Kuna tal tekkis väike segadus, siis ta pöördus uuesti tagasi korterisse, et vaadata, kas elukaaslasel ei ole asjadest midagi maha jäänud. M. K oli üleval korteris. Ta tahtis M. K sealt minema toimetada, otsides samal ajal oma elukaaslase asju ja öeldes, et kas sa tuled või ei tule, et hakkame minema, et sul ei ole siin hea olla. K ja Julija jõudsid ka sinna ja siis Julija ütles talle, et sina mind ei tõuka, sina ei tule mind ähvardama ja et tahad ma näitan, kuidas ma su kasti löön. Seejärel tuli Julija Pikhofilt parema käe rusikaga löök talle vasakusse silma. Sel hetkel, kui Julija Pikhof teda lõi, veenis ta M. Ka sealt korterist ära tulema. Löök oli nii tugev, et tal hakkas silm kohe paiste minema ja silme eest läks mustaks. Ta oli sellest löögist ikka väga šokis ja ütles, et mida sa teinud oled. Ta teadis, et tal on vaja järgmine päev tööle minna, kuid sinikas tähendab 2 nädalast või isegi rohkemat puudumist, kuna nii suurt sinikat, paistetust ja verevalumit ei ole võimalik varjata. Juuksed olid ka muidugi valulikud sellest eelnevast sündmusest. Seejärel läks ta alla ja rääkis väljas oma elukaaslasele, mis juhtus. Naabrid olid juba teadlikud sellest ja ta küsis teiselt korruselt ühest korterist jääd. Seal olid naisterahvas ja meesterahvas, keda ta ei tundnud. Seejärel, olles õues, tegi ta väljakutse politseile ja kiirabile. Õues tema lapse juures oli see tumeda peaga neiu K . Naaber M oli seal korteris, kui see löök talle näkku tuli ja üritas rahustada Julijat, et viimane suunduks oma laste juurde, kes olid jäetud korterisse omapäi. Kui teda näkku löödi, olid juures ka K ja M. K. Kiirabi tuli kohale, talle anti jääd ja külmakott kaasa. Talle öeldi, et ta peab traumapunkti pöörduma, sest kiirabi ei saa seda vigastust fikseerida. Kohale tulnud politseinikule ta ütles, et Julija, kes on heledate juustega ja tugevas joobes, lõi teda rusikaga näkku. Kui politsei kohale tuli, siis olid M. K, Julija ja K seal 6-ndas korteris. Tema läks koos elukaaslase ja lapsega otse traumapunkti. Tema ise sel päeval alkoholi ei olnud tarvitanud. Kannatanu ütlustest nähtub, et ta oli 2 nädalat haiguslehel, sinikas oli tal 3 nädalat. Tsiviilhagi ta ei esitanud põhjusel, et Julija Pikhofil on 2 last. Tunnistaja M Y kinnitas kohtuistungil, et neil on xxxx majas kolmandal korrusel korter

1. Nad elavad maja otsas esimeses trepikojas ja igal korrusel on 2 korterit. Julija Pikhof elas siis koos oma laste isa I ja kahe lapsega teisel korrusel korteris xxxx. J. Kl on korter xxxx ja tal on 3 last, sealhulgas poeg K. Lapsed kannavad perekonnanime R. 06.06.2016 õhtul kuskil kella 5 22 paiku kostus nende korteri välisukse tagant kohutavaid naiste ja meeste hääli, Julija häält tunnevad kõik kogu majas, oli ka K kõva hääl. Kui ta oma korterist välja läks, siis olid seal K ja M, kes oli juba põlvili nende korteri ukse ees. Siis tuli tema jaoks tundmatu mees (kannatanu mees) ja siis tuli Julija ja siis oli veel üks noor naine, kes elab nende vastasmajas. Esmalt kukkus M ülevalt trepist alla peaga vastu kiviseina, seejärel kukkus K sinna alla ja viimasena kukkus kannatanu mees alla. See olukord oli kohutav, ta oli šokis, sest arvas, et K ja M on surnud. Julija oli täiesti ebaadekvaatne ja kohutavalt purjus, vehkis käte ja jalgadega, sõimas ja röökis. Siis tuli Julija venna J. P naine A. Z korterist xxxx välja ja karjus, et minge siit minema, et tal lapsed ärkavad ülesse. Kolmandalt korruselt trepist alla selles vaheosas olid need mehed seal maas ja Julija oli seal nende meeste vahel. Siis juba tuli kuskil mingil ajal kannatanu sinna ja tahtis oma meest ära viia. Rüselemine oli selles mõttes, et kannatanu tahtis oma abikaasa koju viia, aga Julija pidi saama mehed üles tagasi. Seda ta nägi, et D lükkas Julija tagasi, et mine siit kaugemale ja tema ütles Julijale, et mine laste juurde. Julija korteri xxxx uks oli nii palju lahti, et ta nägi, seistes korteri ukse peal, suurde tuppa, kus vanem poiss istus maas ja nuttis. Ta küsis lastelt, et kas nad on üksinda, kas issit ei ole, mispeale sai vastuseks, et ei ole. Julija laste juurest tagasi tulles jäi ta sinna korruste vaheosasse, et aidata kannatanu meest sealt ülesse, teised läksid sealt vaheosast K juurde tagasi. Siis juba sai kannatanu oma mehe sealt ära viia. Tema läks ka K juurde korterisse xxxx, kus olid Julija, K ja M. Samuti oli seal üks noor naine, kes elab vastasmajas. Kui nad olid korteris, siis tuli kannatanu ka sinna ja ütles, et M koju, samuti otsis ta korterist midagi. Kannatanu tahtis M ära viia, aga viimane lihtsalt ei võtnud jalgu alla. Kannatanu ütles, et mis punker ja joomine siin on. Ta nägi, kui Julija lõi korteris rusikaga kannatanule otse näkku, öeldes enne seda kannatanule, et sa rebisid mind juustest. Tema juustest rebimist ei näinud. Samuti ei näinud tema seda, et kannatanu poolt oleks löömisele korteris vahetult eelnenud mingit vägivalda Julija suhtes. Peale seda, kui Julija oli kannatanut rusikaga näkku löönud, hakkas kannatanu kõvasti hüüdma, et sa lõid mu näo sisse, et ma ei pääse tööle, mis nüüd saab. Inimene oli šokis. Seejärel läks kannatanu sealt korterist ära. Kui politsei kannatanu helistamise peale kohale tuli, siis hakkas Julija kohutavalt mõnitama politseinikke, et ei anna mingisugust isikut tõendavat dokumenti, kuna kõigepealt politseid peavad temale esitama ja kes te üldse kuradid olete. Nende ukse taga üleval trepikojas oli 4 politseinikku, kes ei suutnud Julijal käsi raudu panna. See rüselemine oli ikka kohutavalt kaua. See trall kestis kindlasti üle poole tunni, kui Julija käeraudades alla viidi. Julija jätkas mõnitamist, karjus. Tunnistaja A. Z kinnitas kohtuistungil, et elab xxxx koos J. Piga, kes on süüdistatava Julija Pikhofi vend. See võis olla juunis 2016 õhtupoole, kui ta kuulis koridoris kisa ja läks vaatama. Ta läks koridori ja palus neil vaiksemalt olla, kuna tal lapsed magasid. Koridoris olid Julija, K. R ja M. Tunnistaja viitas kohtuistungil veel tunnistajatele J. Rle ja M. Y le ning kannatanule D. Mile kui isikutele, kes olid ka seal koridoris. Nimetatud isikud olid teise ja kolmanda korruse vahepeal ja vaidlesid. Seda ta nägi, et Julija ja D tirisid teineteist juustest. Kui ta palus, et nad lõpetaksid, siis mitte keegi temast välja ei teinud. Seda, millal nad teineteisel juustest lahti lasksid, tema ei näinud, sest ta läks juba tuppa ära. Nad olid kõik alkoholijoobes, välja arvatud D, sest tema tuli oma mehele järele. Samuti ei olnud M tema arvates joonud. Kui ta oli rõdul, siis tuli D uksest välja ja küsis tema käest jääd, sest Julija oli teda löönud. Dl oli silma all kerge sinine laik. Kuna tal jääd ei olnud, siis andis ta viimasele jääs lihatüki. Ajavahemik tema tuppa minemise ja kannatanule lihatüki andmise vahel oli võib-olla 15-20 minutit. Olles käinud toa ja rõdu vahet, oli ta näinud, et D mees tuli õue üksi. Tunnistaja J. R kinnitas kohtuistungil, et kannatanu D. M on tema elukaaslane. xxxxmajast teab ta M. Ka, kes on tema sõber ja kes elab keskmises trepikojas. Sündmusest mäletab ta seda, et algul oli ta M. K juures, kust läksid K juurde, kus tarvitasid alkoholi. Pärast tulid 6 sinna ka 2 naisterahvast, kellest üks oli Julija. Elukaaslane D. M tuli pärast talle järele sinna K korterisse, et teda koju viia. Nad läksid alla autosse ja teised jäid üles. Elukaaslane läks vaatama, et kas tal jäi rahakott või telefon maha, läks M. Ka ka ära kutsuma, kes oli ka üsna vindine. Elukaaslane oli kaine, sest tuli autoga talle järele. Elukaaslane oli ära 10 või 15 minutit. Elukaaslane ütles tagasi tulles, et läks kähmluseks, tirisid juustest ja Julija oli teda korteris löönud. Ta ei mäletanud, et oleks sel päeval kuhugi kukkunud. M. K ei ole talle rääkinud, et Julija Parthal on temalt midagi varastanud. Tunnistaja M. K kinnitas kohtuistungil, et elab xxxx. Süüdistatav Julija Pikhof on tema majanaaber, kannatanu D. M on tema sõbra elukaaslane. 06.06.2016 tarvitas ta alkoholi K. Ri juures, kes elab Julija korteri peal. Seal olid veel J. R, Julija ja K. T. Tema arvates kõik nad tarvitasid alkoholi. D. M tuli sinna korterisse oma elukaaslasele J. R järele. Naine tuli mehele järele ja mees ei tahtnud alguses koju minna. Korteris ja trepikojas Julija ja D kisasid ja sõimasid. Tunnistaja K. T kinnitas kohtuistungil, et elas ajutiselt 1,5 aastat xxxx üürikorteris. Süüdistatav Julija Pikhof, kes on talle tuttav, elas vastasmajas Rakvere tee poolt esimeses trepikojas teisel korrusel. Selles trepikojas käis ta 06.06.2016 õhtul külas K juures, kes elab kolmandal korrusel. K juures olid Julija ja 2 meesterahvast, kellest üks peaks olema M. K juures toimus sõprade ringis istumine, grilliti ja tarvitati alkoholi. Tema võttis ehk maksimum pokaali veini kui sedagi. Sinna korterisse tuli üks naisterahvas vist oma mehele järele. Aga see naisterahvas tahtis veel sealt kedagi, kas mehe sõpra kaasa võtta. Keegi justkui tahtis kaasa minna, keegi ei tahtnud kaasa minna. Seal toimus trepikotta minek. Rahvast oli palju trepikojas. Seal tulid ka kõik naabrid selle kisa peale. Seal trepikojas toimus karjumine ja rüselemine. Kes kellega rüseles, seda ta ei tea. Tema lahkus trepikojast siis, kui olukord läks pingeliseks. Veel nägi ta seda, et kannatanu hoidis jääkotti oma põse või silma peal, näopiirkonnas. Tunnistaja H. K kinnitas kohtuistungil, et 06.06.2016 oli ta tööl koos liikluspolitseinik V. O, kui peale kella 10 õhtul said nad väljakutse xxxx külla, et oli olnud kaklus, keegi oli kedagi löönud. Tegemist oli kõige xxxx poolsema kortermajaga ja väljakutse oli maantee poolt esimesse trepikotta. Kohapeal xxxx vestlesid nad ühe naisterahvaga, viidates kannatanu D. Mile, kes oli kiirabiautos või selle juures. D. M avaldas, et kas tema elukaaslane või abikaasa, et tema meesterahvas oli kuskile peole läinud ja tema oli mingi aeg oma meesterahvale järele läinud ning seal oli tekkinud tal mingi teise naisterahvaga tüli, et selle käigus oli naisterahvas teda löönud. Kannatanu osutas oma näopiirkonda. Nad läksid kannatanu poolt kirjeldatud korterisse, mis asus kolmandal korrusel vasakut kätt ja koputasid uksele. Korteris olid K. R, keda ta teadis ja Julija, keda ta varem ei teadnud. Tema arvates olid korteris peale nende kahe veel 3 täiskasvanud inimest ja paar last. Vestlus, mille käigus nad üritasid selgitada olukorda, käis korteris olnud isikutega ukse pealt. Terve seltskond oli alkoholi tarvitanud. Julijaga oli väga raske suhelda, sest ta neile oma nime ei öelnud, dokumente ei esitanud. Nad said teada, et ta on Julija ainult tänu sellele, et need teised isikud, kes olid korteris, ütlesid, et tema nimi on Julija. Korduvalt nõudis Julija neilt töötõendit, mida nad ka näitasid. Hiljem mingi aeg tuli kohale veel teine patrull koosseisus E. Õ ja A. T, ja neilt ta nõudis ka dokumente ning nad näitasid. Julija oli adekvaatne, aga nende suhtes väga agressiivselt meelestatud. Teise patrulli kutsusid nad kohale, kuna tundsid, et neil on vaja lisajulgestust. Vestlusest korteris olnud isikutega selgus, et lööjaks oli Julija, kuid viimane ise keeldus täielikult koostööst. Tema oli A. Tga korteris ja nad rääkisid K. Ri ja tema sõpradega, E. Õ ja V. O paigaldasid Julijale koridoris käerauad ja viisid ta alla politseiautosse. Julija karjus nende ametnike peale, see oli katkematu sõnade vool, mis kindlasti võis naabreid häirida. Ta läks alla patrullsõidukisse ja 7 V. Oga toimetasid nad Julija jaoskonda. Teel xxxx Rakveresse oli Julija agressiivne ja sõimas, nad pidid teda kinni hoidma, et vältida igasuguseid lööke ja sihukesi asju. Ka jaoskonnas see jätkus. Indikaatorvahendisse ta puhuda ei soovinud ja nad paigutasid ta kainenema. Joobe tuvastasid nad väliste tunnuste põhjal. Enne vahetuse lõppu hommikul pakkusid nad Julijale, et võivad ta koju viia. Seda nad ka tegid, kuna ta ütles, et tal on kodus väikesed lapsed. Ka hommikul, kui nad Julija koju ära viisid, sõimas viimane neid. Nad panid Julija patrullautosse ja nad sõitsid xxxx poole ning tee peal väitis Julija neile, et nemad, ütles, et ametnikest keegi, olid talle näo piirkonda vigastusi tekitanud. Ta mäletab, et neid nad fotografeerisid. Tunnistaja võttis omaks, et tema tegi fotod D. Mist sündmuskohal 6-ndal ja Julija Parthalist 7-nda hommikul politseiautos. Kohtueelses menetluses kriminaalasjas kogutud kirjalikest tõenditest, mis kohtulikul uurimisel avaldati, omavad kriminaalasjas tõenduslikku tähtsust: - AS Rakvere Haigla EMO patsiendikaart nr R316614 06.06.2016 kannatanu D. Mi kohta (tl 1-2). Anamnees/objektiivne seisund/lokaalne leid – Patsient on pöördunud vigastuste fikseerimiseks. Saanud 22.30 rusikaga löögi vasaku silma piirkonda. Lisaks tiritud juustest. Objektiivne leid: vasaku silma all sinakaslilla hematoom suurusega umbes 3 cm, lisaks turse. Palpatoorselt valulikkus sarnaluu piirkonnas (tõenäoliselt tingitud hematoomist ja tursest). Vasakul põsel ka pindmine marrastus umbes 1,5 cm diameetriga. - isiku läbivaatuse protokoll 07.06.2016 kannatanu D. Mi kohta ning sinna juurde kuuluvad fototabelid (tl 3-4). Läbivaatusega, mis toimus kell 15.41-15.43 tuvastati, et kannatanul on vasakus silmas verevalum, silma ümber hematoom. - tunnistaja H. K ülekuulamise protokolli lisad, milleks on fotod kannatanu D. Mist 06.06.2016 (tl 5-6) ja foto süüdistatavast Julija Parthalist 07.06.2016 (tl 7). - indikaatorvahendi kasutamise protokoll (tl 8-9), mille on koostanud PPA Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna patrullpolitseinik H. K ja millest nähtub, et Julija Parthal on 07.06.2016 Lääne-Viru maakonnas Rakvere linnas Kreutzwaldi 5a Rakvere politseijaoskonnas keeldunud indikaatorvahendisse puhumast. Kontrollile allutatud isikul esinevad joobele viitavad tunnused. Välimus: silmade punetus, silma pupillid suured; reaktsioonikiirus: häiritud; kõne: segane; aja-, isiku ja kohataju: selge; teadvusel: jah; mäletab viimase 24-tunni sündmusi: jah; koordinatsioon: kerged häired; käitumine: rahutus, ärritumine, ründav käitumine. Tugev alkoholilõhn isiku suust. Isik keeldus allkirjadest. - joobeseisundis isiku kainenema toimetamise protokoll 07.06.2016 (tl 10-11), millest nähtub, et 06.06.2016 kell 23.30 toimetati xxxx, xxxx maja koridorist kainenema Julija Parthal. Kainenema toimetamine on vältimatu isikust endale või teisele isikule lähtuva vahetu olulise ohu tõrjumiseks (KorS-i § 42 lg 1). Isik on väga tugevas joobes, agressiivne, läheb teistele isikutele kallale, keeldub nime ja andmeid andmast. Isik keeldub puhumast indikaatorvahendisse. Isiku vaatlemise tulemus: Paremal pool põsel on veretaoline jälg. Ajavahemikul kell 23.30-23.57 kasutati isiku suhtes kainenema toimetamisel füüsilist jõudu ja käeraudu. Isiku toimetasid kainenema E. Õ (avariipolitseinik), V. O (liikluspolitseinik) ja H. K (patrullpolitseinik). Isik kainenes ja vabastati 07.06.2016 kell 06.
2. - koopia patrullilehest 06.06.2016 (tl 12-13), millest nähtub, et patrullitoimkonna V. O ja H. K tööaeg oli kell 20.00-08.
3. Kell 22.35 väljakutse xxxx, xxxx. Teatajale tuldi kallale. Kohal ka kiirabi. Teataja 48603035233, tel nr 5271191, elab xxxx, xxxx, ütleb, et läks elukaaslasele xxxx järele ja talle tuli kallale xxxx. Kiirabi vaatas teataja üle, teataja teeb homme avalduse. Krt xxxxx on xxxx, xxxx, xxxx. Isik xxxx viidud kainenema. Isiku lapsed xxxx ja T. V (4 a) üle antud onule xxxx ja xxxx. - väljatrükk politsei infosüsteemist juhtumi 3130,16,0040530 kohta (tl 14). Juhtumi algus 06.06.2016 kell 22.30, xxxx vald xxxx küla xxxx. Teataja/avaldaja D. M. Sai vastu nägu rusikaga, lööjaks naisterahvas Julia nimeline, naine on paanikas, nutab, väike laps kaasas, 8 tehtud ka kiirabikutse. Elukaaslane kõne ajal tahab minna peksma seda agressiivset seltskonda, elukaaslane joobes, nimi peaks olema J. H, ei saa täpselt aru. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED KrMS § 63 lg 1 sätestab, et tõend on kahtlustatava, süüdistatava, kannatanu, tunnistaja või asjatundja ütlus, ekspertiisiakt, eksperdi antud ütlus ekspertiisiakti selgitamisel, asitõend, uurimistoimingu, kohtuistungi ja jälitustoimingu protokoll või videosalvestis, samuti muu dokument ning foto või film või muu teabetalletus. KrMS § 63 lg 2 kohaselt võib kriminaalmenetluse asjaolude tõendamiseks kasutada ka käesoleva paragrahvi lõikes 1 loetlemata tõendeid, välja arvatud juhul, kui on tegemist kuriteo või põhiõiguse rikkumise teel saadud tõendiga. Vastavalt KrMS §-le 61 hindab kohus tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt, sealjuures ei ole ühelgi tõendil ette kindlaksmääratud jõudu. Tõendite hindamine nende kogumis tähendab muu hulgas seda, et erinevatest tõenditest tulenevad andmed asetatakse omavahelisse konteksti. Riigikohtu kriminaalkolleegium on oma 18.04.2005 otsuses nr 3-1-1-19-05 ja 26.09.2005 otsuses nr 3-1-1-77-05 asunud seisukohale, et tõendi usaldusväärsus on küsimus sellest, millise kaalu omistab talle tõendi hindaja, kõrvutades ja analüüsides seda koostoimes teiste asjas kogutud tõenditega. Kohus, hinnanud kõiki tõendeid kogumis oma siseveendumuse kohaselt, leiab, et süüdistatava Julija Pikhofi süü temale esitatud süüdistuses on tõendatud. Kohus loeb süüdistatava Julija Pikhofi süü temale esitatud süüdistuses tõendatuks eelkõige kannatanu D. Mi ütlustega ja tunnistaja M. Y ütlustega, aga ka nimetatud isikute ütlustega kooskõlas olevate kirjalike tõenditega. Tunnistaja M. Y nägi K. Ri juures xxxx korteris xxxx ise pealt seda, kui Julija Pikhof lõi rusikaga D. Mile otse näkku. M. Y ütlustest ei nähtu, et D. M oleks korteris vahetult enne lüüa saamist mingit vägivalda Julija Pikhofi suhtes tarvitanud. Mis puutub löömisele eelnenud sündmust trepikojas, siis on M. Y ütlustega tõendatud, et D. M lükkas Julija Pikhofi tagasi, et mine siit kaugemale. Ka D. M ise peab võimalikuks seda, et ta võis tõugata või lükata teist isikut Julija Pikhofi vastu, kuid ta ei mäleta, et ta oleks seda teinud. Arvestades alkoholijoobes olevate isikute hulka ja liikumist (sealhulgas trepist alla kukkumisi) kortermaja kitsas trepikojas, kust D. M tahtis minema toimetada oma elukaaslast J. R ja viimase sõpra M. Ka, kuid ülejäänud isikute, sealhulgas Julija Pikhofi huvi oli minna tagasi korterisse nr xxxx, et pidu jätkata, siis Julija Pikhof takistas D. Mi liikumast sealt trepikojast välja, mistõttu D. M lükkas või tõukas Julija Pikhofi endast eemale, et vabastada endale liikumiseks teed. Sel hetkel, kui D. M aitas koridoris kahe korruse vahel oma elukaaslast J. R püsti, tõmmati teda selja tagant juustest. Ta pööras ennast ringi ja nägi, et see oli Julija Pikhof, kes ütles, et sina mind ei tõuka ja ei lükka. Tunnistaja A. Z nägi pealt, kui Julija Pikhof ja D. M tirisid trepikojas teineteist juustest. Eelnimetatud isikute ütluste usaldusväärsuses ei ole kohtul põhjust kahelda ka seetõttu, et tegemist on isikutega, kelle kohta ei ole andmeid, et nad oleksid olnud alkoholi tarvitanud. Süüdistatava Julija Pikhofi kohtuistungil ja kohtueelses menetluses kahtlustatavana antud ütlused on vastuolulised, mistõttu ei ole neile võimalik süü küsimuse lahendamisel tugineda ega neid arvestada. Nii on Julija Pikhof kohtueelses menetluses erinevalt kohtuistungil antud ütlustest kinnitanud, et 06.06.2016 õhtul oli ta koos lastega kodus xxxx, kui ta kuulis maja trepikojas kisa ja läks ukse peale vaatama. Ta nägi, et M. K (elab samas majas, kolmandas trepikojas) oli pikali maas teise ja kolmanda korruse vahelisel trepil. Tema juures oli pikali maas K. R (elab korteris nr xxxx). Alles pärast Dga koridoris toimunut läks ta üles kolmandale korrusele K korterisse, samal õhtul varem ta seal korteris ei käinud. Samuti on 9 Julija Pikhof kohtueelses menetluses ülekuulatuna kahtlustatavana öelnud, et oli täiesti kaine sel õhtul. Seega lahknevad Julija Pikhofi ütlused kohtuistungil ja kohtueelses menetluses kohtu hinnangul küllaltki olulistes detailides. Seda, miks kohtueelses menetluses antud ütlused erinevad kohtuistungil antud ütlustest, ei osanud Julija Pikhof kohtuistungil põhjendada. Mis puutub Julija Pikhofi näos olnud vigastusse, siis ei ole tema ütlused ka selles osas järjepidevad. Kui ta kohtuistungil väitis, et see on talle tekitatud D. Mi poolt, siis politseiametnikust tunnistaja H. K sõnul, kelle ütluste usaldusväärsuses pole põhjust kahelda, avaldas Julija Pikhof neile patrullautos järgmise päeva hommikul teel Rakverest Veltsi, et politseiametnikest keegi on talle näo piirkonda vigastuse tekitanud. H. K on nimetatud vigastuse fikseerinud ja teinud foto Julija Pikhofist 07.06.2016 hommikul politseiautos. Kuna süüdistatava Julija Pikhofi ütlused jätab kohus tervikuna tõendikogumist välja, siis ei kinnita ükski teine tõend kannatanu poolset rünnet ja Julija Pikhofil hädakaitseseisundi olemasolu. Juustest tirimist alustas kannatanu sõnul Julija Pikhof. Lisaks pole ka eluliselt usutav, et kui D. M trepikojas toimunud rüseluse käigus endale tee vabastamiseks lükkas või tõukas Julija Pikhofi endast eemale, siis mis põhjusel ta oleks pidanud teda veel juustest tirima. Juustest tirimise, mis toimus trepikojas ja korteris toimunud löömise vahel oli teatav ajavahemik. Tunnistaja A. Z ütlustest nähtub, et tema tuppa minemise ja kannatanule jäätunud lihatüki andmise vahel, mille kannatanu sai asetada oma vasakule silmale, oli võib-olla 15-20 minutit. Seega ründas Julija Pikhof korteris ilma igasuguse põhjuseta ootamatult kannatanut, lüües talle rusikaga vastu vasakut silma. Tunnistajate M. Y ja H. K ütlustega on tõendatud, et Julija Pikhof oli alkoholijoobes ja agressiivne, ei allunud politsei korraldustele, mistõttu oli vaja tema suhtes kasutada käeraudu ja ta toimetada kainenema. Kohus leiab, et ei kannatanul, kes Julija Pikhofi ei tundnud ega ka ühelgi tunnistajal ei olnud mingit põhjust anda Julija Pikhofi alusetult süüstavaid ütlusi. See, et kannatanu on kuulnud, et Julija Pikhof on varastanud M. K korterist sularaha ja sõrmused, ei anna alust asuda seisukohale, et kannatanu annaks käesolevas asjas valeütlusi. Asjaolu, et tunnistaja M. Y tundis Julija Pikhofi kui temaga samas kortermajas elavat isikut, mistõttu oskas ta Julija Pikhofi iseloomustada, ei tähenda seda, et ta oleks andnud kohtuistungil käesolevas asjas valeütlusi. See, et kannatanu löömise ajal viibis korteris ka tunnistaja M. K, aga ta löömise osas kohtuistungil ütlusi ei andnud, on seletatav sellega, et isik oli tugevas alkoholijoobes ning eelnevalt oli tema ka üks nendest, kes trepist alla kukkus.

§ 121

lg 1 näeb ette vastutuse teise inimese tervise kahjustamise eest, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemise eest. Süüteo objektiivne koosseis on käesoleval juhul täidetud, sest süüdistatav Julija Pikhof 06.06.2016 kella 22.00 paiku xxxx vallas xxxx maja I trepikojas haaras omavahelise tüli käigus D. Mil juustest kinni ja tiris teda juustest, põhjustades kannatanule valu ning mõningane aeg hiljem peale juustest tirimist lõi xxxx tee xxxx korteris nr xxxx ühe korra rusikaga D. Mile vastu vasakut silma, põhjustades sellega kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustusi – turse ja hematoom vasaku silma all ning 1,5 cm diameetriga pindmine marrastus vasakul põsel. Subjektiivne koosseis eeldab tahtlust ning see on täidetud, kui isik tegutseb vähemalt kaudse tahtlusega. Kohtu arvates on Julija Pikhof kuriteo toime pannud kogutud süüstavatest tõenditest tulenevalt otsese tahtlusega. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud süüdistatava Julija Pikhofi käitumises puuduvad. KARISTUS

§ 121

lg 1 järgi kvalifitseeritav kuritegu on teise raskusastme kuritegu, mille eest nähakse karistusena ette rahaline karistus või kuni üheaastane vangistus. 10

§ 56lg 1 kohaselt on karistamise alus ennekõike isiku süü.

Eeltoodu tähendab seda, et karistust mõistes tuleb esmajoones lähtuda toimepandud teost. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, mis on otseselt seaduses välja toodud, samuti muid süü suurust mõjutavaid objektiivseid ja subjektiivseid teo toimepanemist iseloomustavaid asjaolusid. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud süüdistatava Julija Pikhofi käitumises puuduvad.

§ 56

lg 1 teise lause järgi peab kohus karistuse mõistmisel arvestama ka võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

§ 56

lg 2 kohaselt võib vangistust mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Kui käesoleva seadustiku eriosa paragrahv võimaldab vangistuse kõrval mõista ka muid, kergemaid karistusi, peab kohus otsuses vangistuse mõistmist põhistama. Kohtupraktikas väljakujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks

-i eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Süüdistatavat Julija Pikhofi ei ole karistusregistrisse kantud (tl 15). Arvestades eeltoodut ja Julija Pikhofi süü suurust, ei pea kohus põhjendatuks tema karistamist rahalise karistuse kui kõige kergeimaliigilise karistusega, vaid leiab, et teda tuleb karistada vangistusega ettenähtud sanktsiooni keskmises määras.

§ 73

lg 1 sätestab, et kui kohus, arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ja süüdlase isikut, leiab, et mõistetud tähtajalise vangistuse ärakandmine süüdlase poolt ei ole otstarbekas, võib ta määrata, et tingimisi jäetakse karistus süüdlase suhtes kohaldamata. Sellisel juhul ei pöörata mõistetud karistust täielikult või osaliselt täitmisele, kui süüdlane ei pane kohtu määratud katseajal toime uut tahtlikku kuritegu.

§ 73lg 3 kohaselt määratakse katseajaks üks kuni viis aastat.

Arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ja süüdlase isikut on kohtu hinnangul põhjendatud kohaldada

§ 73

lg 1,3 sätteid ning jätta vangistus tingimisi kohaldamata, kui Julija Pikhof ei pane kolme aastasel katseajal toime uut tahtlikku kuritegu. Lisaks karistuse eripreventiivsele eesmärgile on käesoleval juhul arvestatud ka üldpreventiivseid eesmärke. MENETLUSKULUD KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt võib kohus määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Käesolevas kriminaalasjas peab kohus põhjendatuks KrMS § 175 lg 1 p 9, 179 lg 1 p 2 alusel süüdimõistetult menetluskuluna välja mõista sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammääras, s.o 750 eurot. Samuti peab kohus põhjendatuks KrMS § 175 lg 1 p 2 alusel süüdimõistetult menetluskuluna välja mõista tunnistajatele KrMS § 178 kohaselt makstud summa 145,80 eurot ning KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu kohtueelses ja kohtumenetluses kokku summas 732 eurot. Arvestades menetluskulude kogusummat, milleks on 1627,80 eurot, võimaldab kohus Julija Pikhofil neid KrMS § 180 lg 3 ja

§ 66

lg 3 alusel tasuda ositi 12 kuu jooksul, tasudes alates kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt 135,65 eurot. Menetluskulud kuuluvad väljamõistmisele riigi kasuks. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik